Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütreke" oli väga elutruu ja oli täp
Retsensioon Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga hu
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: t
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕ
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise seal maali sees, rohelus keskel
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat. Minu lemmikmaaliks oli Ma
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal ajal aga ebamäärasemaid m
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕT
Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobjektiiviga hommikustest jalutusk
olles ise äge kommunist. Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse. Kuigi partei kritiseerimine Stalini juhikultuse ümber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi, sellest hoolimata ei hüljanud ta oma nägemusiideoloogiast kui ühest riigikorrast. 1962 sai ta lojaalse kommunismipooldajana ka Lenini rahupreemia. skulptuur ,,naise pea" maal ,,woman with flower" 4.Futurism Futurism tekkis Itaalias 1909, millal anti välja esimene manifest, kus propageeriti tehnika arengut, kiiret elutempot ja usku tulevikku. Nimetus tuleb itaalia keelsest sõnast ''futuro'', mis tähendab tulevikku. Manifeste levitati rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. Maalidel püüti jäädvustada liikumist mingis ajavahemikus nagu filmis üksteisele järgnevaid kaadreid.
kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a. algul hakkasid kiirelt
naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. 1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit. Esimene eesti soost sculptor. Lähtus klassitsismist. Õppis tisleriks noorena. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 – 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi (“Hamlet”, “Ophelia”, “Leedi Macbeth”) või
Roosa periood Aastatel 1905-1906. Figuurid vabanevad staatilisusest, värvid muutuvad õhulisemaks ja läbipaistvamaks. Roosa, kuldse ja sinise nüansid aitavad avada lüürilisust ja kujude poeetilist ilu. Picassot köidab inimrühm ja kollektiiv, arendab edasi humaansuse teemat. Roosa perioodi lemmikteemadeks on akrobaadid võimlejad ja arlekiinid. Piltides avaldub iseseisvus, mis eelmisel perioodil mõeldamatu oli. Valmis ka seeria graafilisi lehti. Sinine ja roosa periood ühendavad endas juugendstiili. Roosa perioodi töid: "Veiderdajate pere" (1905, lisa 2), "Naine varesega" (1904), "Akrobaat ja arlekiin" (1905), "Kaks venda" (1905), "Akrobaatide perekond ahviga" (1905), "Soeng" (1906), "Haarem" (1906). Kubism Kubismi viljeles Picasso aastatel 1906-1915. Kubismiseiklust võib mõista kui eksperimenti, millega kunstnik püüdis end vabastada lihtsalt looduse kujutamisest. Maalide sisuks kujunes
vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
Kunst iseseisvas Eestis 1919-1940 Koostaja: Tallinn 2011 Kujutav kunst 1919. aasta juulis, kui Vabadyssõja lahingud alles käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. See näitus andis ülevaate eesti rahvusliku kunsti arengust alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli antud sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort. Näitust võib pidada kunstiajalooliseks piiripunktiks, sest see oli tunnustus eelmisele, rahvusliku kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedeb
· Peale 1930 muutis oma suunda ja hakkas tegema stalinistlikku arhitektuuri. Yakov Thernikhov (1889-1951) oli konstruktivist-arhitekt ja graafiline disainer ja teoretiseerija. Oli seotud Vene futuristimi, suprematismi ja konstruktivismiga. Jätkas aktiivset tegevust ka stalinismi ajal, kuigi temasse suhtuti tõrjuvalt liiga uudsete mõtete pärast. Kirjutas mitmed arhitektuurialased raamatud raamatud. (« » (1929-- 1930 ), « » (1931). Kujundas seeria (101 joonist) arhitektuurseid fantaasiaid (1933). Vene eksperimendi lõpp Paraku muutus uus ühiskond, mida avangardistid olid nii innukalt toetanud, 30-ndatel aastatel totalitaarseks süsteemiks, mis vajas hoopis teistsugust kunsti. Avangardistid, kes Venemaale jäid, pidid alluma ametlikule stiilile; enamus siirdus pagulusse. Vene eksperiment kunstis oli lõppenud. Ainuke NSVL soositud kunstivool oli sotsrealism. Teosed ülistasid kommunistlikku riigikorda
1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesid utoopiaga. Skulptuur ,,Motokross", mille valmistas Albert Eskel 1966. Aastal, on tehtud raudplekist ning näeb üpriski kohmakas välja, ilmeselt materjali vähese paindlikkuse tõttu. Töö iseenesest on huvitav ja pilkupüüdev ning oli minu arust üks paremaid sealsetest väljapanekutest. See kujutab kaherattalise mootorsõiduki seljas istuvat inimkuju ning on üpriski nurgeline. Veel jäi silma kunstnik nimega Olev Subbi. ,,Viisikmaal" koosneb viiest tööst ning on seega üpriski
tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi
Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van O stade jt. Flaami kunst (Flandria tänapäeva Belgia) Hispaania või mu all, katoliiklik. Peter Paul Rubens. Rubensi loo ming on tüüpiliselt barokne rahutu, hoogne, figuurid põi muvad ke erulistes poosides. Suure m õõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid zanre: usulise sisuga tööd, antiik mütoloogiaainelised tööd, portreed jne. ,, Kol m graatsiat". 21 maalist koosnev seeria Prantsuse kuninganna Maria de Medici elust. ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst). Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kol m tähtsamat: 1) kunsti ole mus on m äng ini mene loob endale o ma kujuteldava maail ma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on ini mesele bioloogiliselt o mane kunst on ilu. Ürgaeg jaguneb kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg o makorda jaguneb vane maks
välja ja nii kaugelt kui käed ulatuvad müüritis maha kraapida. Ja tal peab olema lubatud pika pintsliga nii kaugelt, kui ta jaksab küünitada kõik väljast täis maalida, nii et juba kaugelt, tänavalt on näha: seal elab inimene, kes oma naabritest, korterisse orjastatud norminimestest, erineb. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 17 .) M a n i f e s t o r a t s i o n a l i s mi v a s t u ar h i t e k t u u r i s Maalimine ja skulptuur on nüüd vaba, seni võib igaüks toota oma loomingut ja näidata seda. Arhitektuuris aga seda vabadust ei ole, sest sellel inimesel peab olema diplom, et tal oleks luba ehitada. Miks? Individuaalne iha midagi ehitada, ei tohiks olla keelatud. Igaüks peaks olema suuteline ehitama ja vastutama nende nelja seina eest, kus ta elab. Kui arhitekt, müürsepp ja üürnik on ühtsed, üks ja sama isik, võime me rääkida arhitektuurist. Arhitekt, müürsepp ja üürnik on kolmik, just
Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. ,,Voltaire'i büst", portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks ,,George Washington", ,,Thomas Jefferson"
Johann Köler, kelle looming on palju seotud Venemaaga, töötas kaua Peterburi kunstikoolis. Ta oli Nikolai II õuemaalija. Ta oli rahvusliku kunsti alustala. Suurtemates töödes on näha akadeemilisust, väiksemad maalid on seotud koduga. Teos ,,Ema portree". Skulptoritest kuulsamad on August Weizenberg, kelle tähtsaim teos on ,,Lindakuju". Tema loomingu eeskujuks on pigem Taani klassitsism. Amandus Adamson, kelle eeskujuks on Prantsuse realistlik skulptuur. Teos: ,,Russalka". Maalijatest Paul Raud sai oma koolituse Saksamaalt, aga ta on küllaltki kuivavõitu võrreldes Kristjan Rauaga. IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi
1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti akadeemiline Tööd lähedased realismile Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujuta Truu valvur 1878 241,1x180 cm Eestis August Ludwig Weizenberg 1837-1921 Skulptor Rahvusliku skulptuuri rajaja Arenes realismi suunas Käsitluslaad arenes Roomas Tööd: "Hamlet", "Linda", "Vanemuine", "Kalevipoeg", "Hämarik" Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Kujur Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur Oli ka õppejõud Kalurikujutised Portreed Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul Õitsengu ja populaarsuse tõus Graafika muutus jälle iseseisvaks kunstiliigiks Asju hakati kujutama eri tehnikates
17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone). · Barokk: Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud.
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes, on samavana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunstiliigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper
Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas "Bauhausi" töö, kuid pärast II MS levis funktsionalism üle kogu maailma. Arhitektuur: Walter Gropius (Bauhausi asutaja) Ludwig Mies van der Rohe
Tank, kus haid on ujuvad, loob selle, et looma lõigatakse kolmeks tükiks, kuna konteiner näeb välja nagu kolm eraldi sektsiooni. Töö loodi 1991. aastal ja sellest ajast alates on haili säilitav formaldehüüd loomade kehas aeglaselt söönud, mis näitab lagunemise märke. Painting-By-Numbers (2001), maalimise komplekt, mis koosneb tembeldatud lõuendist, pintslidest ja 90 värvitoonist, mis on ette nähtud täppismüügi tegemiseks. Neitsi-ema - massiline skulptuur, mis kujutab endast rasedat naist,kusjuures kihid eemaldatakse ühest küljest festo, lihaste ja koe kihtide ning kolju allapoole. Seda tööd ostis kinnisvara magnatüüt Aby Rosen. Hirst näeb tõelist loomingulist tegevust kontseptsioonina, mitte hukkamisena. Hirst ütleb ise, et ta on kontseptuaalne kunstnik ja seega on see esmane idee või kavatsus, mis on märkimisväärne. Kasutatud kirjandus: Damien Hirst 2015. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Damien_Hirst. Uusmeedia 2014
Ka selles töös oli ta justkui välja lõiganud kleidi ja selle eraldi välja maalinud. Minu lemmiktööks oli aga mitmest naisenäost koosnev keha, kuna värvikasutus on võimas. Samuti on Pääsuke lisanud kaks geomeetrilist kujundit punased ringid. Nii lihtsad asjad annavad tööle nii palju juurde. Naiste näod ei ole tervikud, vaid osaliselt poolikud (mõnel puuduvad silmad, mõnel kael, juuksed jne). Teine kunstnik Kris Lemsalu oli teistsuguste vaadetega. Näiteks tema skulptuur võis paljusid sokeerida, kuna kasutatud tampoonid teoses ei ole tavapärane. Samuti oli Lemsalul kombeks võtta suvaline maal ja see ümber maalida ning lisada juurde oma loomingut. Lisaks juhtis ta tähelepanu mõnele probleemile ja oskas selle hästi välja tuua. Näiteks lambavillast naised rulatamas aluspesu väel. Kõige huvitavam töö oli kaamel küüruga. Küüru asemel olid keeled, millelt voolas vett. See töö jättis igaühele võimaluse tööd mõista omamoodi. Minu meelest
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
Nad alustasid oma õpinguid Peterburis, kuid 1905.a. revolutsiooni sündmuste mõjul siirdusid Pariisi, kuhu 1907a.akogunes veel teisigi eesti kunstnike. Kõige radikaalsemad uuendused(sel ajal kubism) eestlasi palju ei huvitanud, kuid postimpressionismi(eriti puäntillismi) ja mõõduka foismi mõju on nende edasises loomingus tajutav. K. Mägi kujunes maastikumaalijaks, N. Triik maalis ka maastikke, kuid oli eriti edukas portretistina, J.Koori loomingus tõusis esikohale skulptuur. Suviti käisid eesti kunstnikud nagu nende kolleegidki väljaspool Pariisi, näiteks Normandias maastikke maailmas. Triigile ja Mägile sai väga oluliseks ka viibimine Norras. Triigi portreed muutusid E. Munchi mõjul üldistatuks ja ekspressiivseks. 1912 aastaks oli enamik välismaal olnud kunstnike Eestisse naasnud. Nende uuenduslik looming erines kohapealsete alahoidlikumate kunstnike loomingust. See sünnitas pingeid kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses
killustatuks, maal muutub arusaamatuks, kollaaz). 3. Sünteetiline kubism (veel abstraktsem käsitluslaad, kasutusele võetakse sümbolid näiteks tähed, ajalehe väljalõiked). 4. Kristallne periood (vormid muutuvad selgemaks, ka värvid on selgemad ja puhtamad). Pablo Picasso (1881-1973) - Prantsuse väga produktiive kunstnik. Väga naiste lembene. - On peale maalide teinud ka üksikuid skulptuur, lavakujundusi ja illustratsioone. - 1897.aastal jätkas ta Madridi kunstikoolis õpinguid ja sai aru, et talle akadeemiline kunstiharidus ei sobi. Aasta hiljem loobus koolist. Talle hakkas isa kunsti õpetama. - Temast sai kõige kuulsam traditsioonide trotisja. - Teostes esines kuus erinevat perioodi: 1. Sinine periood (1901-1904) sinakas ja hallikas koloriit, teostes on inimese vägivaldse
Milline oli tänud neile selles koolis valitsev vaim? K. Mägi, N. Triik ja A. Vabbe. Tänu neile oli koos avangardilembeline ja vabameelne. 4. Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920. aastatel? 5. Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näiteid. 6. Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvaim eesti graaffik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eduard Viiralt 7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,metskits"? J.Koort 8. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) nn. Silmarõõmu-maalijad 2) realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3) rõhutatult eestilikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina? Traditsiooniline eklektiline laad, funktsionalism 10
poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
