Ilmar Laaban Gedi Pähnapuu ja Ragne Joosep Ülevaade elust 1921 2000 Eesti läti segaperekond Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis
EDWARD von LÕNGUS Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium ELUST • üks Tartu tänapäeval tuntumaid tänavakunstnikke • väljamõeldud tegelane • Edward von Lõngus on absurdile viitav nimi, milles puudub otsene loogika • teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid • Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud
Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvatespidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne.Kriitikud väitsid, et Manet ei oskagi maalida. Ka järgmine maal tekitas kriitikutes palju nurinat. Manet ise skandaali ei soovinud, kuid tema looming on mõjutanud traditsionaalseid akadeemia maalimisviise muutes need vabamaks. Abielu kaudu pääses Manet kõrgseltskonda sisse. Maneti mõjutasid väga 1867-1871.aasta poliitilised sündmused Pariisis. Ta maalis sõjast inspireeritud teoseid nagu ,,Kodusõda" ja ,,Barrikaad"
Barokk Baroki mõiste võeti kasutusele 18. - 19. sajand kunstikriitikute poolt. (Barokk- itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider). Uut kunst ei saa pidada kehvemaks cinquecento kunstist. Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik,
Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb” (sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit), eestikeelsetest ilmus 2008 raamat Eludrooge ego-ordule. Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Teosed Eesti keeles "Ankureti lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) Rootsi keeles
• "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (2004) • "Eludrooge ego-ordule" (2008) Rootsikeelsed teosed "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (Luuletused) (1988) "Om litteratur" (Kirjandusest) (1988) "Om kunst" (Kunstist) (1988) "Om musik" (Muusikast) (1988) "Palingarderomb" (2007) Kõrgemad kohad ja surm 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. Alates 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal jäi ta osaliselt halvatuks ja kõnevõimetuks. Ilmar Laaban suri 29. novembril 2000 Stockholmis.
õnnestuda tabada kunstniku puudutust töös ja vaatleja hinges. Ei teeks ka paha silmaringi avardada lugedes erinevaid teoseid kunstniku eluloost, varasematest teostest ja muid artikleid, millel on seos antud valdkonnaga. Suur roll on kanda ka kunstiteadlastel, kelle ülesanne võiks konteksti avamise kaudu lähemalt selgitada nii kunstniku kui ka tema teose suhet ühiskonnaga. Kuigi võib õelda, et suhe ühiskonnaga on vaid üks kunstiteose aspekte. Sama kehtib ka kunstikriitikute kohta, et nemad peaksid tegelema teoste või näituste kui nähtuste selgitamisega, pidades silmas laiemat lugejaskonda, kes võib kunsti vastu tunda huvi. Ehk et lühidalt öeldes oleks vaja kunst rahvale lähemale tuua läbi erinevate metoodikate. On vaja lõhkuda piire ja kunstile teadlikumat publikut kujundada. Kindlasti aitaks kaasa ka kunstnike liikumine rohkem rahva sekka, kas pidades loenguid või esitledes või reprodutseerides oma kunsti praktilisemas vormis
juulil Auvers-sur-Oise'is. Matus oli rahvarohke: seal oli mitukümmend tuttavat ja kohalikku, sealhulgas Theo van Gogh, doktor Paul Gachet ja teisigi, keda van Gogh oli maalinud. Pärast matust halvenes ka Theo tervis kiiresti, sest ta põdes süüfilist. Theo suri 25. jaanuaril 1891 ja on maetud Vincenti kõrvale. 7 5. KUULSUS Pärast surma kasvas kiiresti van Goghi kuulsus kunstnike, kunstikriitikute, -kaupmeeste ja -kogujate seas. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis, Haagis, Pariisis ja Antverpenis. Järgnesid mõjukad ülevaatenäitused Pariisis (1901 ja 1905), Amsterdamis (1905), Kölnis (1912), New Yorgis (1913) ja Berliinis (1914). Nendel oli kunstnike järgmistele põlvkondadele märgatav mõju. 8 KOKKUVÕTE
maalinud. Pärast matust halvenes ka Theo tervis kiiresti, sest ta põdes süüfilist. Theo suri 25. jaanuaril 1891 ja on maetud Vincenti kõrvale. 5 Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Pärast surma kasvas kiiresti van Goghi kuulsus kunstnike, kunstikriitikute, -kaupmeeste ja -kogujate seas. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis, Haagis, Pariisis ja Antverpenis. Järgnesid mõjukad ülevaatenäitused Pariisis (1901 ja 1905), Amsterdamis (1905), Kölnis (1912), New Yorgis (1913) ja Berliinis (1914). Nendel oli kunstnike järgmistele põlvkondadele märgatav mõju. Looming Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid
Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene (Mihhail Lermontov) keelest. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. 15 Kokkuvõte Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja
Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne. Kriitikud väitsid, et Manet ei oskagi maalida. Ka järgmine maal tekitas kriitikutes palju nurinat. Manet ise skandaali ei soovinud, kuid tema looming on mõjutanud traditsionaalseid akadeemia maalimisviise muutes need vabamaks. Abielu kaudu pääses Manet kõrgseltskonda sisse. Maneti mõjutasid väga 1867-1871.aasta poliitilised sündmused Pariisis. Ta maalis sõjast inspireeritud teoseid nagu ,,Kodusõda" ja ,,Barrikaad"
Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios.(Malin,11.01.09) Aastail 1964 ja 1965 elas Ilmar Laaban mitu kuud Põhja-Ameerikas. Tal oli plaanis pidada seal loenguid, kuid päris mitmed nendest jäid ära pagulaseestlaste omavahelise kanakitkumise ja selle tõttu, et mõnedes ringkondades peeti Laabanit maailmavaatelises mõttes roosaks. (Malin,11.01.09) 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. (,,Ilmar...",11.01.09) Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.(,,Ilmar...",11.01.09) Kirjanduse aastapreemia 1998.(EE 14,2000) 4 Eesti Rahvuskultuuri auhind 1999.(EE 14,2000) Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 29. novembril 2000. aastal.(,,Ilmar...".11.01.09) 5 2. LOOMING 2.1
merega). ,,Merikapsad", ,,Valgjärv", ,,Saadjärv". - Ka Lõuna- Eestis maalinud kohti, kus paistab jõgi või järv. Jaan Koort - Silmapaistev skulptor - Pupastvere külast - Õppinud Treffneris (ei lõpetanud) - Õppinud Peterburi Kunstitööstuskoolis skulptuuri - Pariisi kaunite kunstide kool (ei lõpeta, aga läbib peaaegu kogu kursuse) - Esineb Pariisi salonginäitustel, võidab kunstikriitikute tähelepanu - Saavutab sügissalongis züriivaba kunstniku staatuse - Rodini matkivad impressionistlikud maalid nt. H. Ibseni portree, kipsist - Kerge kubistliku stiili mõju, ei lähe äärmusliku kubismiga kaasa, kuid tema maailmasõja eelses loomingus võib näha üldistatud vormi. - Eeskujuks Vana- Egiptuse skulptuur, võtab kasutusele ülikõvad kivimid- graniit, dioriit, basalt - Sageli modellina abikaasa Mari Koorti - Abikaasa portree mustast basaldist
Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). 8. Iseloomustage kunstifilosoofia erinevust teistest kunsti uurimise valdkondadest! Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: 1. Interpretatsioon: "Kunstiajalugu ja kriitika on mõlemad olemuslikult spetsiifilistele kunstitoestele, kunstnikele, stiilidele ja vooludele suunatud interpreteerivad tegevused. Esteetiline uurimus kasutab sageli kunstikriitikute ja kunstiajaloolaste interpretatsioone, ent filosoofilise esteetika probleemid on ... üks samm edasi: Mis teeb ühe interpretatsiooni teisest paremaks? Kas kunstniku kavatsuste mõistmine on tarvilik või kasulik selleks et interpreteerida teost korrektselt? Kuidas me otsustame võistlevate interpretatsioonide vahel." 2. Kujutamine: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib
Ta käsitles teemasid nagu linn, tehas, massimeedia, tarbimisühiskond jne. Ta oli üks mõjukamaid ja vastuolulisimaid prantsuse kunstnikke, kes hakkas silma paistma 1950ndatel. Yves Klein on enim tuntud oma kindlat tooni sinise „hulluse“ poolest, mis oli rikkaliku varjundiga ultramariinsinine. Värvi „International Klein Blue“ leiutas ta ise. 1961 “Kosmogooniad”, maalimine tuule ja vihmaga, maalimine tulega. Mõnede kunstikriitikute arvates oli ta Marcel Duchampi „järeltulija“, avades maailma uuele kunstimeediumile. Teised jällegi peavad teda avant-garde kunstnike Kazimir Malevich ja Aleksander Rodchenko järelkäijaks, kes olid samuti monokroomsusest paelutud. Kuid avant-garde kunstnike monokroomseid ja Yves Kleini teoseid eristab see, et viimase omi võib pidada hoopis abstraktse kunsti satiiriks. Nad ei kanna endas ühtegi motiivi ega sõnumit ning Kleini sõnul polegi seal mitte midagi peale
annaabi.ee 
