ülijuhiks (=0). Roodium kui väärismetall on keemiliselt väheaktiivne, peale iriidiumi kõige vähem aktiivne plaattinametall, reageerides hapniku ja klooriga alles 600-700 ºC juures, moodustades vastavalt roodium(III)oksiidi või roodium(III)kloriidi. Isegi keemiliselt aktiivseima halogeeni fluoriga reageerib ja moodustab roodium roodium(VI)fluoriidi alles väga kõrgel temperatuuril. Mineraalhapetega roodium ei reageeri, kuid ülipeenikeseks jahvatatult lahustub ta väga aeglaselt kuningvees ja väävelhappes. Roodiumi oksüdatsiooniaste harilikult III, harvem II, IV või VI, väga harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V. Roodium on looduses harvaesinev metall, olles pärast reeniumit koos ruteeniumi ja iriidiumiga üks hardulaseim mitteradioaktiiven metall maakoores. Kuna roodium on looduses haruldane, kuid kasutusalasid on tal palju, on ta üks maailma kallimaid metalle. Roodiumi leidub enamasti
igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni. Umbes pool tantaali maailmatoodangust leiab rakendamist sulamite valmistamisel
Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 15001700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides
Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal – ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2. Leelistega ei reageeri. Vasesoolade lahustel on sinine värvus. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag 2S), lisanditena plii- ja vasemaakides.
Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2. Leelistega ei reageeri. Vasesoolade lahustel on sinine värvus. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag2S), lisanditena plii- ja vasemaakides.
kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami. Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida lämmastikhappega, sest kuld on lämmastikhappes lahustumatu. Kulla kasutus. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega kulla peamiseks funktsiooniks on ehete valmistamine.
särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompakseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO 3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees. Veerand toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, teine veerand määrdeainete tootmiseks ja 50% e pool läheb muuks otstarbeks, peamiselt rauasulamite tootmiseks. Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 0C, molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja rönkentehnikas. Molübdeenterasest valmistatakse püssi- ja suurtükkitorusid ning soomusplaate. Molübdeenist tehakse ka lennukite
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel (joon. 13) on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Joon. Näited juhtivusnõudest Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud.
Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 1500-1700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides
Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada p äratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrv paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. uhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. näitab, et lisandid on kõrvaldatud. KCl lahusega.
keemiatööstuses, elektroonika-, hambaravi-sulamites, valmistatakse kirurgilisi instrumente ja veresuhkru testribasid. Richard F. Heck see mees, kes arendas välja esimese üldise meetodi pallaadiumi kasutamiseks keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused teaduslikes artiklites. Oma keemilistelt omadustelt jääb pallaadium alla kõigile plaatina grupi metallidele ta lahustub hapetes ja kuningvees, kuid kasutusomaduste poolest ei erine ta millegagi laatinast. Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal. Väärismetallid ja tööstus Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures. Eriti tähtsad on selles mõttes plaatina
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel (joon. 13) on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Joon. Näited juhtivusnõudest Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud.
tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompaktseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees. Kuidas kasutatakse? (1) • Umbes 25% toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, umbes 25% määrdeainete tootmiseks ja umbes 50% muuks otstarbeks, peamiselt mitmesuguste rauasulamite tootmiseks. • Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 C. • Molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja röntgentehnikas. • Molübdeenterasest valmistatakse püssi- ja suurtükkitorusid ning soomusplaate.
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune
Keemilised omadused Õhus ja vees on kroom püsiv. Ühendis on kroomi oksüdatsiooniaste tavaliselt II kuni IV. Kõrgel temperatuuril (2000 ) põleb kroom hapnikus kroom(III)oksiidiks: 4Cr+ 3-> 2 on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel. Kõvaduse tõttu kuulub poleerimispulbrite koostisse. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Metallide pingereas paikneb kroom tsingi ja raua vahel, seepärast reageerib ta lahjendatud hapetega. Väikesi kroomikoguseid vajab me keha suhkruainevahetuse reguleerimiseks ning toidus sisalduvate süsivesikute omastamiseks
vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune
· Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega · Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi) · H2SO4 + HMnO4 · HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2) · elavhõbedas · tsüaniidide vesilahustes · · · Kuningvees : · Au + HNO3 + 4HCl HAuCl4 + NO + 2H2O · kuldtetraklorovesinikhape · Tsüaniidilahuses : · 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne · (Pd peaaegu samal määral) · Os, Ru, Rh - haprad · Ir - tugev, jäik 5
LADINA KEELNE NIMETUS: hydrargyrum INGLISEKEENE NIM: Mercury, metal, Quicksilver KEEMILINE VALEM: Hg ELEKTRONSKEEM: 80| 2) 8) 18) 32) 12) 6) AATOMMASS: 200,59 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Raske, hõbeläikeline vedel lõhnata metallimaitsega metall. PÕLEVUS: ei põle TIHEDUS VEE SUHTES: 13,546 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES: 6,93 KEEMISTEMPERATUUR: 357° C SULAMISTEMPERATUUR: -39° C LAHUSTUVUS: Vees ei lahustu. LISATEAVE: Lahustub lämmastikhappes, kuumas konts. väävelhappes ja kuningvees. Aurud äärmiselt mürgised. Reageerib ammoniaagi, amiinide, atsetüleeni ja oksaalhappega, moodustades nendega väga löögi- ja hõõrdetundlikkke plahvatavaid segusid. MÜRGISUS: Mürgine. MÕJU AVALDUS: Mürgituse korral tundub metallimaitse suus. Metalliaurude sissehingamisel tekib nõrkus, isu puudus, iiveldus, kõhulahtisus, hingamishäired, palavik, köha. Põhjustab neerukahjustusi nefroosi tekkeni, verepildi muutust.Raskematel juhtudel põhjustab aneemiat. 2.2
üsna ohutu, mõned metallid annavad sadet, Al ja Cr passiveeruvad. Paljude meetodite jaoks ,,lemmikhape". Kuningvesi (konts HCl: konts HNO3 vahekorras 3:1): lahustab enamikku metalle ja sulameid, segus on oksüdeerija ja kompleksimoodustaja, kloriid segab paljusid meetodeid, ei lahusta nt Pt, Ta, Ze, Hf, Re. I don't want to know the answers, I don't need to understand HF ja HNO3 (või HClO4) segu: kõlbab enamiku metallide jaoks, mis kuningvees ei lahustu, samas HF ja HClO4 on ohtlikud, F võib põhjustada probleeme. Mineraalide lagundamine: sulandamine kõrgel temperatuuril mõne ainega, sulas soolas toimuvate reaktsioonide tulemusel tekivad lahustuvad saadused, saadav lahus on kõrge soolasisaldusega, mõned sulandid on nt Na2CO3, KOH, K2S2O7. Mineraalide lagundamine: lahustamine HF abil, sobib hästi silikaatide jaoks, väga ohtlik ja mürgine, annab paljude elementide väga püsivaid fluoriidikomplekse. 172
3. Keemiline iseloomustus Õhus püsiv, üle (600ºC oksüdeerub → Sb2O3 Sb ei reageeri N2, C, Si, B-ga Reageerib aktiivselt Hal-dega (v.a. F2), peenestatuna põleb Cl2 atmosfääris Sulatamisel reageerib S, Se, Te-ga Enamike metallidega sulatamisel → antimoniidid (stibiidid) Ei reageeri: HCl, HF, lahj. H2SO4, leeliste lahustega Reageerib: konts. H2SO4 → Sb2(SO4)3 värvitu krist., väga hügroskoopne konts. HNO3 → H[Sb(OH)6] - antimonhape Lahustub kergesti kuningvees ja segus HNO3 + viinhape 3.17.4. Tähtsamad ühendid, nende kasutamine Sb ühendites: o.-a- taval. -III, III, V Oksiidid: Sb2O3, Sb2O4, Sb2O5 - valged tahked ained ei lahustu praktil. vees esinevad erin. kristallvormides leiduvad kõik ka looduses mineraalidena Sulfiidid: tähtsamad Sb2S3 (must), Sb2S5 (oranžpunane) tahked vees lahustumatud ained Paljud metallid (sh. Fe) tõrjuvad kuumutamisel
annaabi.ee 
