(Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag 2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid).
Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid).
Kärstna Põhikool IX klass OSMIUM Koostas: Marek Ungerson Juhendaja: Õp. Märt Tomp Kärstna 2008 Osmium Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Osmium ja iriidium on püsivad tänu kuningvee toimele, ühendite saamiseks kasutatakse oksüdeerivat leelisesulatust. Osmiriidiumi sulatamisel leelisega kaasneb terav iseloomulik lõhn. Hiljem selgus, et lõhna põhjustab üks
3. Saamine, tootmine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Ühendid 6. Füsioloogiline toime 7. Kokkuvõtte 8. Kasutatud allikad 1. Elemendi tutvustus Osmium (tähis Os) on keemiline element. Osmium asub perioodilisustabelis kuuendas perioodis, kaheksandas rühmas (ehk B rühmas). Osmium avastati 1803.aastal Londonis ja tema avastajateks olid Smithson Tennant ja William Hyde Wollaston. Analüüsides plaattinamaagi töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. 2
Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne.
Seda hinnati aastatuhandeid tagasi. Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest . Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega. Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit. Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest. Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist
2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallikad, Mõõteriistad, vaakumpumbad 4.Mis kraadi juures tahkub elavhõbe?- -39 5
08. Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on plaatina plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6 . Kõrgematel temperatuuridel ( üle 400 500 °C ) reageerib halogeenide ja teiste mittemetallidega näiteks fosfori, väävli ja süsinikuga. (Ülo Kaevats, Toomas Varrak, 1994, lk 340) Plaatina on soojust ja elektrit hästi juhtiv, suure tiheduse ja kõrge sulamispunktiga metall. Ta on väga püsiv atmosfääri ja hapete mõjutusele. Temasse ei toimi ei sool, väävel ega lämmastikhape, ta reageerib ainult kuningveega
4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O). Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S). Kõrgemal temperatuuril reageerib hõbe ka teiste kalkogeenidega. Reageerimine halogeenidega ning hõbehalogeniidide moodustamine toimub niiskuse juuresolekul vahetult. AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega. HBr + AgCl AgBr + H2 Ka teiste konts vesinikhalogeniidhapetega võib väga aeglane reaktsioon siiski toimuda. Oksüdeeruvate oksohapetega (H2SO4, HNO3) hõbe reageerib, moodustades Ag(I)sooli, kusjuures happed redutseeruvad. Ag + 2H2SO4 Ag2SO4 + SO2 + 2H2O Elavhõbe Elavhõbe (Hg) on kergsulav hõbevalge peegelduv toatemperatuuril vedel metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike
kui dielektrikul · sulamistemperatuur 958,5 kraadi · tihedus 5.35 Mg/m3 · moodustab madala sulamistemperatuuriga sulameid · üks kõige hinnatavamaid pooljuhte 4 KEEMILISED OMADUSED Keemilistelt omadustelt sarnaneb germaanium räni ja tinaga. · madalal temperatuuril keemiliselt inertne, püsiv õhu , vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes · reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega, moodustades dioksiidi (GeO2) või hüdraatunud dioksiidi · leelislahustega reageerib aeglaselt (H2O2 juuresolekul kiiresti), tekivad hüdroksogermanaadid Temperatuuril üle 700 kraadi germaanium : · oksüdeerub õhus, tekib GeO2. Germaaniumdioksiid reageerib leelistega - Geo2+ 2NaOH + 2H2O = Na2 (Ge (OH)6 ) · Väävliga tekivad sulfiidid GeS või GeS2 (1000-1200 kraadi juures) · Seleeniga tekib seleniid GeSe madalamal temperatuuril (500 kraadi).
sellisel juhul oksüdeerub lisandmetall). · Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril ~350 ºC, osooniga toatemperatuuril; tekib elavhõbe(II)oksiid HgO, punane kristalne ühend. · Hg ei reageeri lahjendatud H2SO4 ega lahendatud HCl-ga; ei reageeri (alla 200 ºC) ka kuivade gaasidega HF, HCl, H2S, NH3, PH3 ega AsH3, kuid reageerib juba toatemperatuuril Hbr, HI ja H2Se-ga. · Hg reageerib HNO3-ga, kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga ja kuningveega. Elavhõbe asub metallide pingereas vesinikust paremal ega tõrju seega happeist vesinikku välja. 4 Reaktsioonil hapetega tekivad olenevalt Hg ja happe vahekorrast Hg2 ²+ või Hg ²+ -soolad: 3Hg + 8HNO3 3Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O elavhõbe(II)nitraat 6Hg + 8HNO3 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O
Keemilised omadused Vanaadium on mõõdukalt reaktiivne. Toatempartuuril väga püsiv merevee toimele ja lahjade mineraalhapete suhtes. Reageerib : HF, kontsentreeritud HNO3 ja H2SO4, kuningveega Ei reageeri. leeliste lahustega leelistega sulatamisel (+O2) vanadaadid (VO-3) 2 Esinemine looduses · maismaa-organismides, eriti rohel. kärbseseenes,
Difraktsioonivõre: Valguse teele asetatakse perioodiline struktuur, mille ruumiline periood on valguse lainepikkuse suurusjärgus, siis valgus kaldub sirgjooneliselt teelt kõrvale (tekib difraktsioon). Valgus koondub ainult üksikutesse kindlatesse suundadesse, mis omakorda hakkavad sõltuma lainepikkustest. 10.Proovi küvetid Proovi küvett - proovi lahuse anum. ● Võrreldavad, ühesuguse pikkusega ● Ei tohi neelata kiirgust ● Pesemine lämmastikhappe või kuningveega, loputatakse ja kuivatatakse toatemperatuuril. ● Ei tohi jätta sõrmejälgi peale ● Puhastamine metanooliga ja läätsede puhastuse materjalidega. ● Valguse transportimisel raskesti ligipääsetava proovi juurde kasutatakse optilisi kiude. 11.Detektorite eesmärk spektroskoopias. Fotoelektronkordisti tööprintsiip. Eesmärk: valguse intensiivsus → lihtsasti mõõdetav signaal (elektriline, nt voolutugevus, pinge)
Zn) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga on põhisaaduseks NO2. Zn reageerimisel lahjendatud HNO3-ga sõltuvalt happe kontsentratsioonist võivad tekkida NO, N2O, N2 või nende gaaside segu. Tugevasti lahjendatud HNO3 puhul on põhisaaduseks NH4NO3 Fe, Co, Ni, Cr, Al pinnal tekib kontsentreeritud HNO3 toimel toatemperatuuril oksiidne kaitsekiht ja nad passiveeruvad Au ja Pt ei reageeri lahjendatud ega ka kontsentreeritud HNO3-ga (need metallid reageerivad vaid kuningveega (1 ruumala kontsentreeritud HNO3 + 3 ruumala kontsentreeritud HCl) Konts. HNO3 reaktsioonid (NB! Reaktsioonides metallidega ei eraldu kunagi H2!) Metallide reageerimine leeliste lahustega Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn Sealjuures tekib kuumalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast
koobaltit sisaldavad värvid Egiptusest). Omadused Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C. Koobalt on toatemperatuuril õhus püsiv, rauast passiivsem metal. Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O, leeliste ega karboksüülhapetega, reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega. Co passiveerub konts HNO3 toimel, reageerib HF ja kuningveega. Koobalt · Absorbeerib märgatavalt vesinikku hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt. · Ammoniaagiga moodustab nitriide Co3N ja Co2N · Süsinikuga moodustab karbiide , püsivaid karbiide saadakse kaudselt · Räniga moodustab silitsiide Co2Si, CoSi ja CoSi2 · Booriga moodustab boriide Co3B, Co2B ja CoB · Fosforiga annab fosfiide Co2P, CoP ja CoP3 · Väävliga moodustab monosulfiidi CoS, kaudselt saadakse ka teisi sulfiide Füüsikalised omadused:
NH4+ on ammooniumioon, mis võib kuuluda soolade koostisse nagu metallide ioonidki. Anioonid on negatiivse laenguga ioonid: OH-,happejääkioonid. Lehekülje algusesse Põhilised tööoperatsioonid keemilisel analüüsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse. 1. Paljud metallid ja anorgaanilised ained reageerivad tugevate hapetega (HCl,H2SO4,HNO3) või nende seguga (näiteks kuningveega, mis koosneb kontsentreeritud HCl-st ja HNO3-st vahekorras 3:1),moodustades vees lahustuvaid saadusi. 2. Sulandamisel segatakse uuritav aine mingi keemiliselt aktiivse ja suhteliselt kergsulava reaktiiviga (NaOH,Na2CO3 jt.) ning kuumutatakse. 3. Mõningate soolade lahustamiseks kasutatakse kompleksühendite teket.Näiteks lahustumatu AgCl saab viia lahusesse ammiinkompleksina: AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O
k. blaze) vôre suunab kogu energia esimesse järku dx b Vôre dispersioon: ei sôltu lainepikkusest ja skaala on lainepikkuste suhtes d mf lineaarne. See on eelis prisma ees. 2 bN Vôre lahutusvôime: R sin( r ) mN Küvetid: proovi lahuste anumad. Küvetid peavad olema vôrreldavad, ühesuguse pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust. Pestakse lämmastikhappe vôi kuningveega, loputatakse ja kuivatatakse toatemperatuuril. Ei tohi jätta peale sôrmejälgi. Optilisi kiude kasutatakse valguse transportimisel raskesti ligipääsetava proovi juurde Detektorid Detektor on seade, mis muudab elektromagnetilise kiirguse elektrivooluks. Fotoemissioonlamp sisaldab fototundlikku katoodi, millest footonid löövad välja elektrone. Kui katoodi ja anoodi vahele on rakendatud pinge tekib elektrivool, mida vôimendatakse ja registreeritakse
järgi 3,8 korda, ruumala järgi aga 7 korda plaatinast odavam. Roodium on massi järgi kolmandiku võrra kallim kui plaatina, ruumala järgi aga viimasest veerandi võrra odavam. Pallaadium on tähtis sulamikomponent. Pallaadiumi ja hõbeda sulamist tehakse hambaproteese. Väga nägus ja dekoratiivne on pallaadiumi (20 %) sulam kullaga (80 %). See ehete valmistamiseks kasutatav sulam sai välismaal tuntuks valge kulla nime all. Titaan ei reageeri lämmastikhappe ega kuningveega, kuid astub kergesti reaktsiooni sool- ja väävelhappega, mis oluliselt piirab titaani kasutamist. Kui tiataan sisaldab aga ühe protsendi pallaadiumi, siis ta nimetatud hapetega ei reageeri. Sellist sulamit kasutatakse keemiatööstuse seadmete ja aatomireaktorite ehitamisel. Pallaadiumi mõjul suureneb sulami korrosioonikindlus üle kümne tuhande korra, seepärast kaetakse temaga vastutusrikkaid elektrikontakte. Pallaadium kuulub termopaarimetallide koostisse
Ge nimetatud Saksamaa (lad. Germania) järgi Olemasolu ennustas D.Mendelejev (1872): ekasiliitsium 3.10.2. Füüsikal ja keemil. omadused Esineb 5 Ge allotroopi (neist üks amorfne) Hõbedane või mustjashõbedane metalliläikeline lihtaine (poolmetall), pooljuht. Kergmetall (ρ = 5,33 g/cm3), rabe (kergesti killunev), laseb läbi infrapunakiirgust (lainepikkusel ( λ > 2μm) Madalatel to-del keemiliselt inertne: püsiv õhu, vee, O2, HCl, H2SO4 suhtes; reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega → GeO2 - “ - leelistega → hüdroksogermanaadid [Ge(OH) 6]2- Temperatuuril peam. üle 700ºC oksüdeerub õhus → GeO2 - “ - O2 või CO2 voolus → GeO ja GeO2 + S → GeS või + S → GeS2 (1000 – 1100ºC) valge amorfne või kristallil. + Se → GeSe (500ºC) tumepruun kristallil. + Hal2 → GeHaln (n = 1,2,4) jpt. Tähtsamad on tetrahalogeniidid, mida kasutatakse pooljuhtmaterjalide ja teiste Ge ühendite saamisel
annaabi.ee 
