omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond Preisi aadlik Wenzeslaus Hans von Lehwaldt Catharina von Lehwaldt Abašidze Rootsi aadlisuguvõsa Tiesenhausen Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Aadel Nr 1 ene ja eneke http://web.zone.ee/tartuvyrstiriik/aadel/aadlik/aadlik.html http://en
tapatalgust põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu alale hakkasid saabuma. "Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest hirmsast tapmisest, mis Harjus oli sündinud. Eestlased saatsid saadikutena Paidesse oma neli kuningat, keda saatsid kolm kannupoissi. Nelja kuninga mõrvamine Paides 4. mail 1343 algasid Paides läbirääkimised. Ordumeister päris kuningatelt aru selle kohta, miks eestlased nii palju sakslasi, teiste hulgas ka Padise mungad, ära olid tapnud Selle peale vastasid kuningad, et neid (s.t. maarahvast) "olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Mis aga puutub Padise munkadesse, siis olnud neilgi "küllalt süüd, ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi surema". Ordumeister kuulutas sellise "mõrtsukateo" karistuse
TAANI KUNINGRIIK Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi
Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800
Jüripäev (jüriöö) 23. aprill 1343. – harjulased alustasid relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased. Edasi asusid Tallinnat piirama. Valiti ka 4 kuningat. Ülestõusu põhjused: eestlaste rahulolematus majandusoludega – koormised kasvasid, taheti võimu enda kätte. Läbirääkimised Paides 1343. mai: eestlased nõustusid Liivi ordu vasallideks hakkama, kui nende esiotsas ühtegi isandat ei ole. Kuningatelt päriti aru ka selle kohta, miks nad nii palju sakslasi tapnud olid. Kuna kuningatele taheti selle eest karistus määrata, said nad vihaseks ja toimus kokkupõrge. Seepeale tungisid sakslased neljale eestlasest kuningale kallale ja raiusid nad surnuks. Pöide – Pöide ordulinnus piirati ja hävitati (1343). Saksa ordul üristus Mandri-Eesti alistada ja saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli ehitada ordule uus linnus Maasilinn. Karja - 1345
vallutati Francisco Pizarro juhtimisel inkade riik Lõuna-Ameerika läänerannikul. Eurooplaste poolt vallutatud aladel Ameerikas seati sisse pärisorjuslik kord ning indiaanlaste traditsiooniline ühiskond ja kultuur hävitati. Kuna indiaanlased ei suutnud sageli taluda rasket orjatööd ning surid massiliselt Euroopast pärinevatesse haigustesse, hakati odavaks tööjõuks sisse tooma Aafrikast neegerorje. Orje hangiti peamiselt Aafrika suguharupealikelt ja kuningatelt, kes vahetasid sõjavange euroopalike kaupade, alkoholi ja tulirelvade vastu. Arvatavasti veeti kuni 19.saj keskpaigani kestnud orjakaubanduse käigus Aafrikast Ameerikasse 15 – 20 miljonit neegerorja. 2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa
trooniva, juba eelpool mainitud Mátyáse ratsamonumendi ees teostatakse pikemat aega Rooma-aegsete varemete väljakaevamisi. Rumeenlasest linnapea Funar on teinud katseid monumenti kui ungarlaste võimu sümbolit maha võtta ning alavääristada. Ungarlased, keda Transilvaanias on 2 miljonit, pole ainus etniline vähemus. Alates 12. sajandist asustati sõdadest ja epideemiatest laastatud Transilvaania aladele sakse, kes said Ungari kuningatelt teatavaid privileege, näiteks võisid nad rajada vabu linnu. Transilvaania mägises kaguosas võib kohata erineva romaniseerituse tasemega saksi, svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast 1990
1. Praenomen eesnimi nt Caius. Allikate põhjal eesnimesid roomlastel ainult 18. 2. Nomen gentile nt Julius, sugukonnanimed. Laiema hulga inimeste nimed. Olulistel kuningatel, kõrgema klassi inimestel, sest andis väärikuse. 3. Cognomen lisanimi. Caesar. Antud eristamiseks. Perekonnanimed Euroopasse, umbes 9.-10.sajandil. Põhiliselt hakkas peale Itaaliast, Lõuna- Euroopast. Perekonnanimed hakkasid tekkima, sest tekkis maaeraomandus. Aadlikud said kuningatelt maa pärisomandiks. Selleks, et kindlustada pärimine suguvõsa liini pidi, selleks oli perekonnanimi oluline tunnistus. Kui perekonnaliikmed kannavad üht nime, siis perekonna võsul on õigus maad saada. Seos pärimise ja perekonnanime tekkimise vahel on otsene. Ei tekkinud tühjale kohale, tekkis mitmetest kasutuselolevatest elementidest. Perekonnanimed põimunud lisanimedega, kohanimedega ja isanimedega. Kõigepealt lisanimed need, mis inimesele antud eristamiseks
Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt. Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks kujunesid väikeste rüüste salkade asemele ,,laevastikud". Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul alles tõrjuti nad Lõuna- Inglismaalt välja. Taanis aga kujunes Taani õigus e Danelaw. Samal ajal Prantsusmaal sai Viikingite pealik Rollo Prantsuse kuningatelt Normandia poolsaare. Selle sai ta tingimusel, et ta võttis vastu ristiusu ja temast sai Normandia hertsogiriigi kuningas. Idapoole rännanud viikingid panid aluse varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed. Keskaegne feodaalkord Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai alguse varakeskaja lõpul. Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike
omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus. Euroopas vabaduse ja demokraatia kujunemisel on seega oluline osa olnud suurmaaomanike sõltumatusel valitsejatest ja suurtel õigustel, mida nõuti kuningatelt. 17. sajandiks oli kuningate võim kasvanud, nad olid teinud lõpu keskaegsete parlamentide, seisustekogude 17 ja maapäevade tegevusele, piiranud aristokraatide õigusi. Kui Prantsusmaal kutsuti 1789. a kokku generaalstaadid, oli see esimene kord 175 aasta jooksul. Louis XIV oli nõrgestanud aristokraatia ja muutnud endast sõltuvaks. Inglise parlament säilitas oma õigused, sealsete kuningate võimu oli sajandite jooksul kõvasti kärbitud, tegelikult valitsesid riiki maaomanikud.
Seaduserikkumisi, mida skolaarid 112 vasakul kaldal, oma Pré-aux-Clercs'il, toime panid, arutati Justiitspalees, karistati aga paremal kaldal, Montfauconil, vähemalt siis, kui rektor, kes teadis, et ülikool on tugev, kuningas aga nõrk, vahele ei astunud: skolaaridel oli eesõigus üles poodud saada endi pool. Olgu mööda minnes öeldud, et suurem osa neist eesõigustest (nende hulgas oli paremaidki) oli mässudega rahutustega kuningatelt välja pressitud. Juba igiaegadest saadik kehtis tava: kuningas annab peost ainult selle, mis rahvas ta käest ära kisub, üks vana ürik lausub alamate ustavuse kohta üsna naiivselt: «Civibus fidelitas in reges, quae tamen aliquoties seditionibus interrupta, muita peperlt privilégia.» 1 6 4 Viieteistkümnendal sajandil uhtus Seine viit saart Pariisi piirides: Louvier' saart, kus tookord puud kasvasid, nüüd aga puid müüakse, Lehmade saart ja Jumalaema saart,
annaabi.ee 
