Score: 7/7 13. Keraamilised materjalid on võrreldes kõvasulamitega (WC-CO)... Student Respo A. reeglina suurem koormust B. kulumiskindlam C. kulumiskindlam D. kõikides tingim Score: 7/7
Kihilised noad on tehtud mitmest metallist, mis on paigutatud kihiti, kombineerides kõigi omadusi. Näiteks võib olla asetatud kõvem ja hapram süsinikteras kahe pehmema roostevaba terase kihi vahele. Kuigi sel juhul jääb tera siiski rooste poolt kahjustatavaks.Kokkusulatamise tulemus on sarnane kihilisele konstruktsioonile. Erinevate teraste kihid sulatatakse kokku ning siis töödeldakse saadust, et tekiks mustriline teras. Titaanium on kerge metall, mis on kulumiskindlam ja elastsem kui teras, kuigi see on ka pehmem ja seda ei ole võimalik nii teravaks teha. Karbiidid titaaniumi sulamis lubavad seda kuumusega töödelda sobiva karguseni. Keraamilised noad on uskumatult kõvad ja kerged noad, tänu millele säilib nende tera teravana kuid või isegi aastaid ilma Kokku sulatatud mingi hoolduseta. Need on immuunsed korrosioonile, kuid noatera neid on võimalik teritada ainult ränikarbiid liivapaberi ja lihvkettaga.
paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 2030% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 6070% polüestrit = kergelt läikiv efekt HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40°C. Vältida tugevat tsentrifuugimist. Loputada korralikult, võimalusel kasutada loputusvahendit. Kuivatada rippuvas asendis. Triikida madalal temperatuuril.
õmblusniite jne. Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%-lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 20-30% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 60-70% polüestrit = kergelt läikiv efekt. Polüestrist esemete hooldus? Elektiseerumisel kasutada antistaatikut Pesta 40° C juures ja sageli piisab vaid loputusest. Triikimist enamasti ei vaja, äärmisel vajadusel võib triikida keskmisel temperatuuril NB! mitte liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul toode sulab. Polüestrite omadused? Hoiab vormi ning on vastupidav, kuid 100% polüester tooteid on vaja sageli pesta, kuna tõmbavad
Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid võib olla suurem - 60°-90°. Võrreldes labase sidusega on kangas tihedam, paksem, raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad. Koepindne Erinevus lõimepindse toimse sidusega: riide toimne paremal poolel on rohkem kudekatteid. Tasapindne Erinevus lõime- ja koepindse toimse sidusega: toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne. Atlass Atlass-sidusel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted on lõimelõngadest.
Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline tootlemine. Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega.
lämmastikuga.Selleks kautatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi.Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess olema hästi ventileeritud.Tsüaneerida võib kas madalal 500-600C või kõrgel temperatuuril 830 850C.Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga.Tsüaneeritud detailed vajavad karastamist ja madalat noolutamist võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust.Tsüaneerimise arg on 1,5 6 tundi. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse veskpürriidist elektrilise rahvineerimise teel.Puhast vaske tähistatakse M00,M0,M1,M2,M3.Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega.Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.
valmistamisel. WC ja TiC on põhilised tööriistateraste materjal, kõvasulam. Põhikomponendiks on seda tüüpi karbiidid. Kui terase kõvadus oli eelkõige määratud C-sisaldusega terases, siis teraste kulumiskindlus (kui me räägime tööriistaterastest) on määratud karbiidide protsendiga. Karbiidid olid väga kõvad. Näiteks Fe3C kõvadus ligikaudu 900. Võtame WC 1400. TiC 2000 Vickersi kõvadus. Ehk mida kõvem ta on, seda kulumiskindlam on teras. Mida rohkem teda on, seda kulumiskindlam ta on. Teine küsimus on, kuidas teda sinna palju sisse viia. Mõju termotöötlusele. Termotöötluse viise on väga mitmeid. Kui aeglaselt terast jahutada, siis seda nimetatakse lõõmutamiseks (ahjus). Jahutate õhu käes maha, nimetame normaliseerimiseks. Jahutate vees maha või soolavannis maha, siis me nimetame seda karastamiseks. Karastamisele järgnevat termotöötlust nimetame noolutamiseks. Legeerivad elemendid eelkõige avaldavad mõju karastamisele
Nende sulamite keemiline koostis, omadused, kasutusvaldkonnad. Terased: süsiniku sisaldus üle 0,03% ja alla 2,14%, Põhikomponent on raud- Kergesti korroseeriv. Legeerides nt nikkliga saame roostevaba terase. Tavalisandid Si,P,SMn Juhulisandid: O,H,M Legeerivad elemendid: Cr,Ni,W,V,Mo,Co. Tööriista terased,CrV Ehitusterased, Kuullaagriteras(C 3 võimalikult suur) Mida rohkem süsinikku seda kulumiskindlam on teras, kui väheneb sitkus, suureneb kõvadus, suureneb tugevus ja voolavuspiir-kuni C- 1%ni peale mida tõmbetugevus väheneb. Malmid: süsiniku sisaldus üle 2.14% Valgemal- kui jahtumiskiirus on suur. Hallmalm -süsinik on grafiidina, kui malm jahtub aeglaselt Nimi tuleb murdekeha värvusest. Malmil on head valuomadused. Hea voolavusega. Grafiit muudab malmi mitteläbipaistvaks. Väike tõmbetugevus, väga habras,
Töötemperatuur on kuni +60oC. Polüpropüleen (PP) - antud materjal on kaalult kerge ja üldiselt keemiliselt vastupidav, kuid võrreldes PVC-ga on PP füüsikalised omadused veidi nõrgemad kuid keemiline vastupidavus alustele ja hapetele on parem. Polüamiid ( PA ) - kapron , nailon , perlon , dederon , aniid , niplon . Polüamiidi, millele on lisatud 3...5% grafiiti kannab eelpoolseid nimetusi . Kapron on mitu korda kulumiskindlam kui teras ja mõned värviliste metallide sulamid. Omadused: · kapron on antifriktsioonne materjal, · väike soojusjuhtivus, · on hästi lõiketöödeldav, · saab liimida ja keevitada, · ei ole väävelhappekindel ja lahustub fenoolides ning trikloroetaanis. Detailide valmistatakse survevalu teel. Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsete polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350... 600ºC.
Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500... 600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega
õmblusniite jne. Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%-lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 20-30% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 60-70% polüestrit = kergelt läikiv efekt. 1.3 Polüestrist esemete hooldus Elektriseerumisel kasutada antistaatikut. Pesta 40°C juures ja sageli piisab vaid loputusest. Triikimist enamasti ei vaja, äärmisel vajadusel võib triikida keskmisel temperatuuril (140 – 175°C). NB! mitte liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul toode sulab. Sünteetilise materjali puhul tuleb alati katsetada triikimist proovilapil või rõivastel vähe märgatavatavas kohas (õmblusvaru)
Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline töötlemine. Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid
Enne suuskade esmakordset kasutust peaks tegema 2-3 vahatamist. Uusi suuski tasub ka paari esimese kasutuskorra järel libisemismäärdega vahatada. Kui põhi on korralikult määrdega läbi immutatud, kestavad ka järgmised määrded kauem. Klassikaliste suuskade määrimist alustatakse aga pidamisala karesta,osega liivapaberi abil. Sobiva liivapaber karedusaste on 120-180. Karestamise eesmärk on see, et pidamismääre jääks paremini suusapõhjale kinni ja oleks kulumiskindlam. Lisad Tabel : Suusataja kaalu ja suuskade pikkuse valikutabel Suusa pikkus, cm Kehakaal, kg Kehakaal, kg Kehakaal, kg (44mm suusad) (46-59mm (Short wide laiad suusad) suusad) 120 16-28 15-26 130 18-32 17-28 140 24-37 22-35
silutavaid Säilitus: kuivas, jahedas, vastu maad ei tohi olla Nõuded kasutamisel: pakendi peal Orienteeruv kulunorm: pakendi peal VI pilet 9. Seinte värvimine (sisetingimustes) Tööde tehnoloogiline järjekord: Puhastada tolmust Pahteldus Lihvimine Eemaldada tolm Kruntida 2 korda värvida Töökoha korraldamise põhimõtted: sama Vajalikud töövahendid: sama Kasutatavad materjalid: sama+ seinavärv sest kulumiskindlam Tööohutus: sama Kvaliteedi kontroll: visuaalne 10. Plaatimissegude liigid ja omadused CM 11- vee ja külmakindel, sobib põrandale ja seinale, universaalne, keraamilistele ja täismass plaatidele, sobib sisse ja välja. CM 17- ülielastne tolmuvaba plaatimissegu, sobib välja ja sisse, sobile kõikidele plaatidele CM29- kiiresti kivistuv, kõrge kvaliteediline, tööaeg 45 minutit, sobib suurtele plaatidele, 2h pärast vuugitav
Liiga suured töötlemisvarud vähendavad töötlemisprotsessi majanduslikku efektiivsust laastuks mineva metallikao tõttu. Liigsete metallikihtide eemaldamine nõuab täiendavate tehnoloogiliste läbimite teostamist, suurendab töötlemisoperatsioonide töömahukust, energia ja lõikurite kulu, tõstab töötlemise omahinda. Suurendatud töötlemisvarude korral eemaldatakse mõningail juhtudel töödeldava detaili kõige kulumiskindlam (kalestunud) pinnakiht. 35. Miks ei ole soovitatav liialt väike töötlemisvaru, nimetage põhjused? Samuti pole ka soovitavad liiga väikesed töötlemisvarud. Need ei kindlusta defektsete pinnakihtide eemaldamist ja nõutava täpsuse ning karedusega töödeldud pindade saamist, aga mõningail juhtudel tekitatakse vastuvõetamatud tingimused lõikuri töötamiseks valukooriku või tagi tõttu
mõjul hakkavad mänd ja kuusk vaiku välja ajama. Ehituseeskirjadki ei luba vaigupuud kasutada ruumis, kus temperatuur üle 90 tõuseb. Hea lõhna annab must lepp ja seda on kerge puhastada. Lepp sobib hästi seina ja lava astmelauaks. Haab ei lähe väga kuumaks [7]. Tugevama struktuuriga lehtpuulaudade (tamm, saar, kask) puhul piisab 15-20-millimeetrise paksusega põrandalauast, sest lehtpuu tugevusvaru on sellistegi piisav. Pealegi on lehtpuu okaspuidust tunduvalt kulumiskindlam. Laudpõrandate puhul peetakse üheks kõige rohkem silma hakkavaks veaks puidu kokkutõmbumisest tingitud pragude tekkimist lauavahedesse. Selles osas on stabiilseim termotöödeldud puit, mille õhuniiskusest tingitud mõõtmete muutused on kaks korda väiksemad kui harilikes, õhkkuivadel laudadel. Õhuniiskuse vaheldumise tõttu pole pragudest põrandalaudade vahel pääsu [8]. Kokkuvõte Antud tööga tegin endale selgeks puude puittaimede talitluse: fotosünteesi,
Legeeritud teras on rikastatud mitmesuguste lisanditega. Näiteks kroom ja nikkel annavad täiendava kaitse roostetamise vastu, vanaadium ja molübdeen tugevuse ja kulumiskindluse, volfram ja vanaadium lisavad vastupidavust. Lisaks eelttoodule mõjutab terase tugevust ka terase töötlemine. Karastatud teras on paremate omadustega kui karastamata. Kääridel peab veel olema kas kaitsekiht - kas kroom või titaan. Tänu nende metallide omadustele on tööriist kulumiskindlam ja hüpoallergilisem ning kaitstud roostetamise vastu. Loomulikult ei ole kvaliteetne materjal ainus asi, millele tähelepanu pöörata. Mitte sugugi vähem oluline pole kääride välimus. Esemene asi, mida vaadata, on kahtlemata lõiketerad. Nendest sõltub kääride otstarve. Käärid koosneva kahest lõiketerast, mis võivad olla erineva pikkusega ja mida reeglina mõõdetakse tollides (1 toll = 2,54 cm).
Dielektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga. Plasti kasutatakse veel kaablijuhtmete isoleermaterjalina ja metalltorude kaitseks korrosiooni eest. Tehisnahka, põrandakatteid, painduvaid torusid, säärikuid toodetakse plastisoolidest. Orgaanilistes lahustites lahustatud plastisoolidest toodetakse kilet ja kiudaineid. Kapron , nailon , perlon , dederon , aniid , niplon . Polüamiidi, millele on lisatud 3...5% grafiiti kannab eelpoolseid nimetusi . Kapron on mitu korda kulumiskindlam kui teras ja mõned värviliste metallide sulamid. Kapron on antifriktsioonne materjal. Kapronil on väike soojusjuhtivus. Detailide valmistatakse survevalu teel. Kapron annab hästi lõiketöödeldav. Kapronist detaile saab liimida ja keevitada. Kapron ei ole väävelhappekindel ja lahustub fenoolides ning trikloroetaanis. Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600C.
Boornitriidi ülikõva materjali tootmisele pani aluse teemanti tootmine. Boornitriidi töödeldakse samade seadmetega mis teemanti ja saadakse ülikõva abrasiiv. Abrasiivi omadused ja kasutamine Abrasiivi tähtsaim omadus on kõvadus. Millise kõvadusega abrasiiv valida sõltub kasutusviisist ja töödeldavast materjalist. Abrasiiv on teraline materjal ja abrasiivi vastupidavuse määrab seega tera tugevus. Tera tugevus sõltub tera kujust, tera suurusest ja tera materjalist. Mida sitkem ja kulumiskindlam on abrasiiv seda kauem saab kasutada. Vahel võib kõva abrasiiv muutuda nüriks hõõrdumisel tekkiva kuumuse tõttu. Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse
Märge rehvi konstruktsiooni kohta TTT Märge rehvide kvaliteediklassi kohta UTQG-standardi alusel. Lühend UTQG (Uniform Tire Quality Grading) tähistab USA transpordiministeeriumi (DOT) kehtestatud ühtset rehvide klassifitseerimist kvaliteedi alusel. TREADWEAR - kulumiskestvus; see klass mõõdab turvisemustri kulumise määra kontrollitud tingimustes läbi viidud katse ajal. Klass 100 tähistab üldist kvaliteedinormi. Klassiga 200 tähistatud rehv on kaks korda kulumiskindlam kui klassi 100 rehv. Üle 100 - parem kui etalonväärtus 100 - etalonväärtus Alla 100 - halvem kui etalonväärtus Lihtsamalt öeldes, mida väiksem number, seda kiiremini rehv kulub, samas on pidamine parem. Märkus: turvise kulumise klassi saab kasutada vaid ühe tootja rehvivaliku piires. Erinevate rehvitootjate klassid ei ole omavahel võrreldavad. TRACTION - juhitavus; juhitavuse klass näitab rehvi pidurdusvõimet märjal teekattel.
Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600ºC või kõrgel temperatuuril 830... 850ºC. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline töötlemine. Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500ºC 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega
Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600ºC või kõrgel temperatuuril 830... 850ºC. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline töötlemine. Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500ºC 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega
lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning sitall on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast. Mitu korda vastupidavam löögile ja paindele, hea soojusjuhtivus, väike paisumistegur, säilitavad oma tugevuse ka kõrgel temp-il, vähem tundlikud pinnadefektide suhtes, kõvem, kulumiskindlam. Kasutatakse masinaehituses, tehakse seadmete detaile. Kuid pikk ja keeruline protsess, kallis. Kõvadus ja selle määramine Kõvadus omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis on temast kõvem ja püüab tema sisse tungida. Staatiline ja dünaamiline kõvadus. Omab tähtsust kulumiskindluse ja töödeldavuse juures. Staatilise kõvaduse määramine: Brinelli kõvadus teraskuul surutakse kindla jõuga materjali sisse, materjalis tekib
13.6. Asfaldisegude mineraalained Filler. Fillerina kasutatakse Eestis lubjakivipulbrit, mille terajämedus, poorsus ja savisisaldus on kindlatele nõuetele vastav. 178 Liiv. See peab vastama kindlatele nõuetele. Liivad jagunevad veel: looduslikud liivad, sõelutud liivad. Killustik. Killustikud jagatakse kulumiskindluse järgi klassidesse – I, II, III, IV klass. I klass on kõige kulumiskindlam, IV klass kõige madalama kulumiskindlusega. Mida raskematele liiklustingimustele teekate peab vastama, seda kulumiskindlamat killustikku on vaja kasutada. Eestis kasutatakse peamiselt killustikuliikidest järgmisi: lubjakivikillustik, kruusakillustik, graniidikillustik – see on kõige tugevam, külmakindlam ja kulumiskindlam. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1
lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning on sitall on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast. Mitu korda vastupidavam, suurem soojusjuhtivus, väiksem paisumistegur, säilitavad oma tugevuse ka kõrgel temp-il, vähem tundlikud pinnadefektide suhtes, kõvem, kulumiskindlam. Kasutatakse masinaehituses, tehakse seadmete detaile. Kuid pikk ja keeruline protsess, kallis. Kvartsklaas- (SiO2 )-läbipaistev nii nähtavas kui ka ultravioletses spektriosas, keemiliselt vastupidav, kuumuskindel. Väga puhas saadakse phta kristallilise SiO2 sulatamisel. Väike paisumistegur, suur soojusjuhtvus, saab kasutada kõrgemal temp-il, asendamatu UV allikate kestas, valmistatakse aknaid reaktoritele. Kallis ja rabe-ainult
ekstrudeerimist, valtsimist. Viimastel aastakümnendel kasutakse antifriksioonmaterjalina Fe- klaas segu. Kvad klaasiosakesed alusmaterjali poorides vtavad vastu koormuse, tstavad materjali kvadust ja vähendavad sööbimisohtu. Väikesed klaasiosakesed pehmete rauaosakeste vahel on survepingete all ( tänu erinevatele joonpaisumisteguritele), mistttu nad ei purune. Selline materjal, mis sisaldab 5-10 % klaasi on 30% kulumiskindlam, kui ilma klaasita Fe-C. Vedelad määrded PAFM sisaldavad hulgaliselt poore (15...30%), mis reeglina täidetakse liga. See tagab liugelaagri isemääritavuse, mis seisneb li valgumises hrdepinnale ja likile tekkes temperatuuri tustes töö käigus. Raua mahuline soojuspaisumine on väiksem kui lil, mistttu viimane surutakse temperatuuri tustes pooridest välja. Et vältida li krbemist on li sisaldavate laagrite lubatav töötemperatuur kuni 80oC.
annaabi.ee 
