Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite toiteseadmete täpsus peab võimaldama asfaltsegusid valmistada lubatud hälvete piires. Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Proovile määratakse terastikuline koostis ja sideaine ning peenosiste sisaldus. Asfaltsegust eraldatud peenosisele määratakse CaCO3 ühendi sisaldus karbonaatanalüüsiga. Kulumiskihi asfaltsegusid ei tohi hoida tehase kogumispunkris üle nelja tunni. Asfaltsegu paigaldaja või tootja peab võtma Inseneri juuresolekul asfalt- või mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi tiguvõlli ette kogunenud materjalist, arvestusega vähemalt üks proov iga ühe kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta 5 või vähemalt kord päevas
Pind on ebatasane (lained( ja auklik. Teel on lohke ja kühme, mida ei saa sõidu ajal vältida. Tee tolmab tugevalt. Sõidu ajal peab tee pinda pidevalt jälgima ja sõidukiirust pidevalt muutma. 35. Kruusateede hoolduse meetodid Hööveldamine profiili parandamiseks kulumiskiht lõigatakse maha aukude põhjani (vähem lõigates tekivad samadesse kohtadesse uued augud) ja kuhjatakse tee serva. Sealt paigutatakse materjal tee keskele. Teele antakse vajalik kalle (kulumiskihi kalle). Tee keskel olev materjal laotakse teljest kahele poole ja tasandatakse. Kui ei lisata täiendavat kulumiskihi materjali ja hööveldatud materjal on ilusti segunenud võib selle kohe tee servast laiali laotada (kerge meetod). Tolmamise vältimiseks segatakse siis CaCl2. Tolmutõrje Kuiva kruusatee pinnalt eraldub peenmaterjali mis tekitab tolmupilve. Tolma on kahjulik erineval moel (tervis, keskkond, kahjustused)
Krunditakse: · Sitke naftabituumeniga · Naftabituumen emulsioon · Spetsiaalne vuugiliim Vedela naftabituumeniga valmistatud külmade segude vuuke ei ole vaja kruntida. Kui paigaldamine katkeb tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk. Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga, või sellest kuni 30% nurga alla. Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all kattekonstruktsioonide ehitamisel laotatava paani lõpetamisel ehitada peale sõiduramp (ramp peab olema kaldega 1:20). Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele. Katendi laiendustel (ristmikud, bussipeatused) tuleb asfaltsegu laotada nii, et põhilise liiklusvoo sõidurada ei satuks pikivuugile. Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatete puhul tuleb erikihitide pikivuuk üksteise suhtes nihutada vähemalt 15cm võrrra. Kahepoolse kaldega kaherajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid võivad olla üksteise suhtes nihutatud kuni 5cm. Tellijal on õigus
sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB tiheasfaltbetoon · KAB kergasfaltbetoonsegu · PAB poorne asfaltbetoonsegu · DAB dreenasfaltbetoonsegu · KMA killustikmastiksasfaltsegu · VAS valusafaltsegu · KPA kuumpinnatud asfaltbetoonsegu 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti
Mustsegu - vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu MSE Korduvkasutatav asfalt RA- asfalt, mis on saadud asfaldist teekihtidest freesimise teel, asfaltkatendist lahti murtud fragmentide või klompide purustamisel, aga ka ülejäägist või praaktoodangust pärinev asfalt Segude lühendi tähendus nt AC16 surf 70/100 tähendab et kulumiskihi asfaltbetoon täitematerjali maksimaalse teramõõduga 16mm ja bituumeni penetratsiooniga 70/100 Seguretsept - üksiku segu koostis, esitatud normkoostisena, mis võib väljendada kahel viisil: · Sisendnormkoostisega · Väljundkoostisega. Asfaltsegude sideaine Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen (vastavalt standardile). Lisada võib loodusliku asfaldi, mis vastab standardile.
ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu hooajat valisel auguremondil. · ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm. · Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Lähteained: · Kivimaterjalid moodustavad skeleti, tagades segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks
Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi (välja arvatud erimärgistatud kütused ja maagaasi aktsiisi) ja 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Teehoiu rahastamiseks ettenähtud üldsumma sisse arvestatakse: planeeritavad välisvahendid riigimaanteedele; planeeritavad välisvahendid kohalike omavalitsuste teedele ja tänavatele; 3 Pindamine katte kulumiskihi uuendamine. 6 täiendav toetus kohalike omavalitsuste teede hoiuks (% teehoiu arvestuslikust üldsummast TS §16 alusel); riigitulu. Käesoleva teehoiukava koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi kütuseaktsiisi kavandatava laekumise 2013 aasta suveprognoos kuni aastani 2020. Raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. 3
spetsiaalalused). DAB puuduseks on vähene vastupidavus naastrehvide toimele, ebapiisav ilmastikupüsivus ja pooride ummistumine ning nendega kaasnevad suured hooldekulud. 31. Pindamine ja eesmärk? On teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse. Kasutatakse et tõsta ilmastiku- ja veekindlust, tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks. Kasutada võib bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikku, ridakillustikku, purustatud kruusa, mustkillustikku, 32. Pindamisel kasutatavad killustikud, nõuded neile? Eeltoodus kajastub pindamiskillustiku valiku reegel, mille kohaselt pehme kattega ja suure liiklussagedusega teel tuleb kasutada võimalikult jämedat killustikku ja kõva kattega väikse liiklussagedusega teel peent killustikku
· Freespurust mustkatete ehitamine · Freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseeritud katete ehitamine · Puhast freespurust katete ehitamine 209. Pindamine teekate kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotakse vaheldumisi bituumensideained ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse . 210. Pindamist kasutatakse sõidutee katte ilmastiku ja veekindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks ja heleda killustiku kasutamise korral ka teepinna valguspeegelduse võime parandamiseks. 211. Pinnata võib järgmiste täitematerjalidega: bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikiga (PIN); 19 ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM) 212
bituumenemulsiooniga stabiliseeritud katete ehitamine; 5) freespurust mustkatete ehitamine; 210. Mis on pindamine Teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse. 211. Milleks kasutatakse pindamist (5) 1) katte ilmastiku- ja veekindluse tõstmiseks; 2) teepinna tolmuvabaks muutmiseks; 3) kulumiskihi moodustamiseks; 4) haardeteguri suurendamiseks; 5) katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3) 1) bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikuga; 2) ridakillustikuga või purustatud kruusaga; 3) mustkillustikuga; 213. Milliseid andmeid peab sisaldama asfaltsegu retsept (5)
mustsegu – vedelbituumeni või emulsiooniga valmistatud segu; segurisegu – seguris valmistatud segu; höövlisegu – tee peal segatud segu; bituumen-makadamkate – ühejämedusest killustikust ja bituumenist segu; killustik-mastiks-asfalt – modifitseeritud bituumenist, fillerist, liivast ja graniitkillustikust segu; valuasfalt – ilma killustikuta segu (liiva-asfalt); pindamine – teekatte kulumiskihi uuendamine. Eesti asfaldinormides kasutatavad lühendid: B – naftabituumen, BE – bituumenemulsioon, VB - vedeldatud naftabituumen, PB – põlevkivibituumen, IMM – immutus, HRA – HRA-asfaltsegu, KAB – kergasfalt-betoonsegu, KMA – killustik-mastiks-asfaltsegu, MSE – mustsegu; MUK – must killustik, PAB – poorne asfaltbetoonsegu,