setetel. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Soodes on mullastik väga vesine, savannis levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad,poolkõrbes on kui pinnas ja taimkatte on hõre. TAIMKATE looduslikult kasvavad taimed ning võid nimetada ka, milliseid kultuurtaimedena kasvatatakse Argentina taimestik vaheldub sõltuvalt kliimast ja pinnaehitusest. Kirdes levib rikkalik troopiline taimkate selliste puudega nagu palisander, palm, tulbipuu ja kapokipuu. Chacot ilmestavad kuivad metsad, mis lõunapool lähevad üle põõsastikuks. Pampas kohalikke puid ei ole, kuid inimene on sinna istutanud vähenõudlikke liike: eukalüpte, kampripuid, plataane, papleid ja akaatsiaid. Andide nõlvadel kasvab tihe mets. Põhjas on see lähistroopiline-
10 liilialiste liiki. Osa liilialisi on Eestis sagedalt levinud lähistroopiline kliima. näiteks maikelluke, kuutõverohi. Kuldtäht Palju ruudilisi leidub Lõuna kasvab Eestis paiguti salumetsades, Aafrika ja Austraalia kuivades parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. piirkondades. Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS
· perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher) · hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel · aedvorm- · sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel. · geograafiline teisend- sellised teisendid kujunevad välja nendel liikidel, mis kasvavd väga erinevates kliimatingimustes. NT siberi lehis, h.kuusk.alpi seedermänd
Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised. Ka meie rahvuslill – rukkilill – kuulub nende hulka. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja silmarõõmuks. Paljud üheidulehelised (kõrrelised) on kariloomadele söödataimedeks. Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. [6istaim] 13 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa
hagijas'. Põllukultuuridest on kõige tuntum talirukis 'Sangaste'. Sordiaretuses ja pomoloogias väärtuslikumad pirni- ja õunapuud on kaitse alla võtud kaitsealuste üksikobjektidena. Aretised mitmekesistavad meie loodust. 136. Kuidas kaitstakse Eestis aretisi? Riik pakub aretatud sortidele kaitset katsepõldudel, selektsiooniaedades ja vastutab tõugude säilimise eest Eestis. Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 137. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine,
hagijas'. Põllukultuuridest on kõige tuntum talirukis 'Sangaste'. Sordiaretuses ja pomoloogias väärtuslikumad pirni- ja õunapuud on kaitse alla võtud kaitsealuste üksikobjektidena. Aretised mitmekesistavad meie loodust. 135. Kuidas kaitstakse Eestis aretisi? Riik pakub aretatud sortidele kaitset katsepõldudel, selektsiooniaedades ja vastutab tõugude säilimise eest Eestis. Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 136. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine,
hagijas'. Põllukultuuridest on kõige tuntum talirukis 'Sangaste'. Sordiaretuses ja pomoloogias väärtuslikumad pirni- ja õunapuud on kaitse alla võtud kaitsealuste üksikobjektidena. Aretised mitmekesistavad meie loodust. 136. Kuidas kaitstakse Eestis aretisi? Riik pakub aretatud sortidele kaitset katsepõldudel, selektsiooniaedades ja vastutab tõugude säilimise eest Eestis. Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 137. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste
Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Eestis kasvab pärismaisena umbes 1400 liiki õistaimi. Õistaimed on enamiku taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja ilutaimedena. 20. TAIMEDE TUNNUSED Taime on juurtega mullas ja nad ei saa liikuda vabalt ringi. Taim ei vasta tavaliselt keskkonna muutustele ärritusega. Taimed vajavad eluks päikeseenergiat ja mullast saadavat vett ning mineraalaineid. Taimed vajavad süsihappegaasi, et toota hapnikku. Taimed võivad kasvada kogu elu. Taimed koosnevad varrest, juurtest ja lehtedest. Taimed sigivad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt
Väike kogus muudab äiakaseemneid muudab jahu mürgiseks. Kultuurtaimed. Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed, mille omadused on ajajooksul ebateadlikult /teadlikult muutunud vastvatl kultuuristamise eesmärkidele. Põlvnemise järgi jaotatakse neid : 1. Primaadaarselt ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid ntx, nisu,oder, riis. 2. Sekundaarsed kultuurtaimed ,mis esialgu levisid umbrohtudega, hiljem kasvatati kultuurtaimedena (rukkis) 3. Kultuuriliselt kuuluvad kultuurtaimed väga erinevatesse perekondadesse, sugukondadesse. Loomasööda seisukohast on tähtsad. Kasutusviisi järgi jagatakse : · Toiduks kasutatavad · Söödaks kasutatavad · Tehniliste otstarvega kasutatavad. Kasvatatakse otra,nisu,kaera ja riisi. Mittekõrreline teravili on tatar. Neljanda rühma moodustavad hernes, aeduba ja põlduba,lääts. II grupp mugal ja juurviljad ning kõrvitsalised
2. Eessõna. 2.1. Eesti pärismaised puud. Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki. Puude eristamine põõsastest pole teravapiiriline. Siin on loetud puudeks neid, mis võivad kasvada kõrgemaks kui 3 meetrit. Looduslikult kasvavad ehk pärismaised puud on levinud Eestisse alates viimase jääaja lõpust (umbes 11 00013 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit pKr. Hiljem Eestisse levinud puuliike ei nimetata pärismaisteks. Samuti ei nimetata pärismaisteks kultuurtaimedena Eestisse kasvama toodud liike. Viirpuude (Crataegus) liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased. Pajude (Salix) liikidest on osa puud (neid võib nimetada ka remmelgateks), osa aga põõsad. Kaskedest (Betula) on kaks liiki puud, teised kaks põõsad. 2.2
annaabi.ee 
