3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust Kõige rohkem on sellel põllul leostunud gleimulda (Go). Leostunud gleimuld on tekkinud karbonaatsele lähtekivimile. Kihisemine 30 kuni 60 cm sügavuselt. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus ning suur veemahutavus ja hea füüsikalis-keemilised omadused.
Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele
di tüsedus (cm) 5_3/th5-17 Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 42052371193 kohta. 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. Uuritaval põllul on ülekaalus gleimullad, mis on alaliselt liigniisked mullad. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti kuivendama, nagu käesoleval põllul on ka tehtud. Kuivendamata põld ei sobi kultuurmaaks, kuna sügiseti ja kevadeti küllastub põld liigveega ja orgaanilise aine muundumine toimub ainult suviti. 3 Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera ja põldheina kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad.
Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp, pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st. pärast koristamist areneb juurevõsudest samal juurestikul vähemalt 10 korda uus võsa, seega kokku umbes 30 aasta vältel. Pärast seda võib maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks või uue energiavõsa rajamiseks. Eestis on energiavõsa kasvatamist uurinud mitmed teadlased. On rajatud ka mitmeid katseistandusi. Energiavõsal on mitmeid eeliseid ja ka puudusi. Eelisteks võib pidada: imporditava kütuse vähenemist,
Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. AT - toorhuumuslik horisont gleimuldades Eg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel BG - sisseuhtehorisont üldiselt ( Gleihorisondiga) G - gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades G- Gleimullad (Go, Go1) Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja
et anda pinnasele väetiseks tuhka. Rehepeksul töötati sageli paari- või rühmakaupa ja kasutati spetsiaalseid koote. Tavaliselt käidi vilja jahvatamas elukutselise möldri juures. Harva tehti seda käsitsi kodustes tingimustes. Lisaks teraviljale kasvatati veel herneid, ube ja naereid. Paiksete talupoegade koduloomapidamine oli igal pool üsna piiratud. Põhjuseks see, et arenenumates piirkondades oli seni üldkasutatav kõnnumaa antud erakätesse, muudetud kultuurmaaks ning ühtlasi oli piiratud karjatamisõigust eramaal. Teistes paikades aga kasutasid isandad oma eesõigust külakogukonna karja- ja kõnnumaadele. Talupoja majapidamises ei domineerinud niivõrd veised, kuivõrd lambad, sead ja kitsed. Mägikarjused veetsid suve (maist septembrini) äbarates mägionnides, laskudes sügisel enne külmade tulekut, kogu elamine hobuse selga vinnatud, koos oma karjaga mahedama kliimaga tasandikele
Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4] Miinused: – kohatine toitainete puudus – -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad – kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud [4] 6 Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele
Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veereziimiga ja kõrge puhverdusvõimega. B piiratud kasut.sob. keskmised põllumullad. Erosiooni ohuga, põuakartl., halvasti kuivend., kerged- liiv, saviliiv ja rasked savikad mullad. C on rohumatüübilised mullad. Õhukesed paepealsed ja rähkmullad, kuivendatud turvasmullad, erodeeritud mullad. Kultuurmaaks mittesobivad on: Kh', K', Gh1, Gk1, L, LG1, ArG, ArG1. Kartuli kasv. sobivad: Lk, Ko, K, D Teravili keskm: Ko, K, Lk, D, DG Kuivendamata mullad ei ole väga head kasvatamiseks, liigniiskuse olemasolul. Samuti ei ole ka erodeeritud mullad sobilikud. Deluviaalmullad sobivad. Parasniisked mullad on kõige sobilikumad, kuna veereziim on taimedele optimaalne. Muldade kasutussobivuse määravad: erodeerituse aste, veevaru, pH, niiskuse tase, huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus.
Nende keskmine saagikus on 18-24 ts kuiva heina hektarilt ( Kõlli, Lemetti, 1999). 6.2 Gleimullad Metsas tehtud sügavkaeve tulemuseks on leostunud glei muld. Huumusesisaldus huumuseringis suhteliselt kõrge vahemikus 27-28 cm (tabel 2). Mulla Ph oli tugevalt happeline ( 4,0-4,3). Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp. Lõimis kerge liivsavi- ls1. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning organiline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja 1 põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud,
lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi: Eesti mullad jaotatakse 3 suurde rühma: I MITTEHARITAVAD MULLAD- looduslikud rohumaad ja metsamaad nt Kh ´, K´, Gh´, L, LG, S, R. II HARITAVAD MULLAD- 3 rühma 1. A rühm
Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja kuivad mullad, madalamatel aladel turvastunud ja soomullad. Viljakus: Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele
annaabi.ee 
