Kirjakeele ühtlustumine Rika-Johanna Uusen ja Meriliis Vahtra XB Kirjakeele ühtlustumine Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents
Sellest ajast alates on säilinud rohkelt eestikeelset kirjandust keelemuutuste uurimiseks. Koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi keskel muutus eesti keel talurahva kõnekeelest kiiresti kultuurkeeleks. Esimese eestikeelse eesti keele grammatika avaldas Karl August Hermann 1884. aastal: sellel oli oluline roll eesti ühiskeele ühtlustamisel. Samal ajal, 19. sajandi lõpus, hakkas Eesti
Henrik Boismanni disputatsiooni peetakse esimeseks Eestis trükitud raamatuks. Viimane trükis Ülikooli trükikojast ilmus 1710. aastal. 1.1 Maarahva keel Tartu ülikoolis Kuigi ülikooli asutamisel lubati, et seal õpetatakse ka läti ning ingeri-isuri keeles, toimus õppe- ja teadustöö tegelikult ainult ladina keeles. Sellel ajal ei olnud reaalne, et akadeemilist haridust võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste, kui talurahva maakeel ei olnud veel selleks ajaks arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus. Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis
keele grammatika. 19. sajandi lõpul hakkasid selle kirjaviisi põhimõtted juurduma ning see muutus üldkasutatavaks. Ilmusid esimesed teosed eesti keele grammatika kohta. Tegeleti sõnavara ning terminoloogia rikastamisega. Sajandi lõpuks oli välja kujunenud ühtne eesti kirjakeel. Eesti keel on nii grammatika kui sõnavara poolest palju muutunud. Eestis olid pikalt kasutusel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keel. 19. sajandi lõpuks kujunes eestis välja ühtne kirjakeel. Kultuurkeeleks sai eesti keel juba 18. sajandil, sest anti välja eesti keelne piibel. Meie keelde on ajajooksul tulnud sõnu erinevatest keeltest. Enamus sõnu on tulnud meid valitsenud maade keeltest. Tänapäeva globaliseerunud maailmas mõjutab meie keelt kõige enam inglise keel. Meie keel on väike, kõnelejaid on vaid veidi üle miljoni, peab oma keelt hoidma, et see säiliks veel kaua.
usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis aga kõigest poolteist aastat. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu ülikooli usuteaduskonnas
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule
eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. . Kuigi Petersonil ei olnud toetajaid, uskus ta eesti keele saamist kultuurkeeleks ning sõnas lause, mis viis ta ajalukku: Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida? Ta juurdles maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas,
talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (17101917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll rahvuslikul ärkamisel sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis rahvusromantiline ajaloo- ja enesenägemus. 19. sajandi lõppu on nimetatud venestusajaks, mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905. aasta revolutsiooni ajal. 20. sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine. Pärast 1917
talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll rahvuslikul ärkamisel sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis rahvusromantiline ajaloo- ja enesenägemus. 19. sajandi lõppu on nimetatud venestusajaks, mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905. aasta revolutsiooni ajal. 20. sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine. Pärast 1917
raamat. Sel ajal valmisid ka Estri ja Taanieli raamatud. Protest vägivaldse helleniseerimise vastu viis 2. sajandil eKr juutide ülestõusuni, millega kaasnes lõhiajaline iseseisvuse kehtestamine. Seda perioodi kirjeldavad apokrüüfide hulka kuuluvad Makabite raamatud. TÕLKED 4.-3. sajandiks eKr oli kujunenud olukord, kus paljud kodumaast eemal elavad juudid ei osanud enam piisavalt heebrea keelt. See tingis vajaduse tõlkida VT kreeka keelde, mis oli Vahemere piirkonna levinumaks kultuurkeeleks. 3. sajandil eKr valmiski Aleksandrias, mis oli kujunenud üheks suuremaks kodumaast eemal elavate juutide keskuseks, kreekakeelne tõlge Septuaginta (sageli kasutatakse lühendit: LXX). Legendi järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle tõlke autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks.
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele.
saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline haritlaskond. Kõrgkultuuri ja teaduse keel oli saksa ja vene, kuna eesti keel polnud veel saanud kultuurkeeleks. Raskele venestussurvele vaatamata eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi osales rahvusliku liikumise üritustes. Kasvanud oli eestlaste majandus, jõukus ja kultuuritase. See kõik valmistas ette uut ühiskondlikku tõusu sajandite vahetusel. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - Eesti kirjamees ja arst. Peamiselt tema õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. Oli Eesti eepose mõtte algatajaid, visandas suure osa
Protest vägivaldse helleniseerimise vastu viis 2.sajandil e. Kr juuide ülestõusuni, millega kaasnes lühiajaline iseseisvuse kehtestamine. Seda perioodi kirjeldava apokrüüfide hulka kuuluvad Makabite raamatud. Vana Testamendi tõlked. 4.-3. sajandiks e. Kr oli kujunenud olukord, kus paljud kodumaast eemal elavad juudid ei osanud enam piisavalt heebrea keelt. See tingis vajaduse tõlkida Vana testament kreeka keelde, mis ole Vahemere piirkonna levinuimaks kultuurkeeleks. 3. sajandil e. Kr valmiski Aleksandrias, mis oli kujunenud üheks suuremaks kodumaast eemal elavate juutide keskuseks, kreekakeelne tõlge Septuaginta (LXX). Legendi järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul. Et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle teksti autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks.
mõju eesti keelele ning hoidis ära eesti haritlaskonna saksastumise. Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes. Eesti keele kirjeldamine ja korraldamine sai uue hoo sisse pärast 1905. a revolutsiooni, mil tsaarivalitsus oli sunnitud venestushaaret lõdvendama ja eesti keelele suuremaid õigusi lubama. Eriti aktuaalseks muutus eesti kirjakeele normide ühtlustamine ja eesti kirjakeele arendamine euroopalikuks kultuurkeeleks. Noor-Eesti liikumisest välja kasvanud keeleuuendus Johannes Aaviku ja Villem Grünthal-Ridala juhtimisel seadis eesmärgiks eelkõige eesti üldkeele, eriti ilukirjanduskeele arendamise, kasutades selleks peale oma keele vahendite muidki vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega
Eestisse tulid uudsed tööstusharud ning väiketööstus. Eesti edenev majandus ja tõusu haridustase parandasid elu kvaliteeti. Elustandart jäi küll alla Põhjamaadele, kuid iseseisvuse säilides oleks see peaegi saavutatud. Rajatu uusi teid ja sillutati tänavaid, arendati bussi- ja lennuühendust. Jõudsalt arenes telefoniside. Linnad muutusid puhtamaks. Kaasaegsed korterid ja moodne kodutehnika muutsid elu mugavamaks. Eesti keel oli muutunud igal tasandil kasutuskõlblikuks kultuurkeeleks, mille ebaõigluses keegi ei kahelnud. Eestlased on end korduvalt vabaks laulnud. 1869 aastal alanud laulupidude traditsioon jätkus ka Eesti Vabariigis. Laulupidusid hakkas nüüd korraldama 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Kui 1920.aastatel Eesti oli parlamentaarne ja demokraatlik, siis 1934. aastal toimus siin nagu paljudes Euroopa riikides autoritaarne pööre. 1938. aastal võttavad vastu uue põhiseaduse.
2) Eesti Vabariigi kultuurielu põhijooni 1934-1940. Loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Korraldati ringi haridussüsteem. Õppekeeleks oli eesti keel. Algkool oli kohustuslik, kus õpetati vähemalt 2 võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Hakati rõhku panema kutseharidusele, sest spetsialistide puudus tekkis. Koolisüsteemis võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati TÜ esmakordselt eesti ülikoolina. Väga oluline oli eesti keele teaduskeele loomine, mistõttu muutus eesti keel kultuurkeeleks. Hüppeliselt täienes trükiste arv, mis olid tõlgitud väliskeelest eesti keelde ja ilmusid eesti keeles, lisaks ajakirjad ja ajalehed. Kogu maa oli kaetud seltside, rahvamajade, raamatukogudega. Tihedalt külastati kino ja teatrit. Eesti levis Lääne- Euroopa mood ja teised mõjud. Iga 5 aasta tagant peeti üldlaulupidu. Soome tasemel raadiod(mis mõttes Soome tasemel?). 7. 1) Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Poliitilised ideoloogiad.
annaabi.ee 
