VÄHEMUSRAHVUSTE SEADUSED EESTIS Ajalugu § Esimene vähemusrahvusi puudutav seadus vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadus - võeti vastu 12. veebruaril 1925. § Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste - saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. § Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. § Vene ja rootsi vähemused oma kultuuriomavalitsuste loomiseni II Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Ajalugu § Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. §
VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on
Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas
vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles, lisaks veel peavad olema pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed, ning kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt. Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed. Ametlikud kirjaplangid, kuulutused, teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed, millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde. Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele
Ülioluliseks peeti rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile. Rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Nende koolid võeti riiklikule ülalipidamisele. Valitsus toetas rahvuslike kultuuri- ja haridusseltse, laulukoore, näitetruppe. Samuti rahvuskeelsete raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist. Venelastel ja sakslastel oli ametiasutustes õigus kasutada emakeelt. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Rahvusvähemusteks tunnistati sakslased, venelased, rootslased jt. Rahvusgruppidel oli õgis kutsuda ellu oma kultuuriomavalitsuse asutused. Kultuuriomavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida emakeelseid koole jne. Rahvuslikud konfliktid olid Eestis tundmatud. Kuluutriautonoomia tugevdas Eesti mainet avalikkuse silmis. Kultuurielu üldisi arengujooni Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur.
*hüppeliselt kasvas eesti keelne trükisõna *hulgaliselt ilmus ajalehti *tippteoseks rahvakirjanduses sai A.H.Tammsaare viieosaline suurromaan "Tõde ja õigus" *asutati ühinguid ja seltse ( ala. Õpetajate, kirjanike, kunstnike...) *Rahvusvahelises mastaabis oli tähelepanuväärne vähemusrahvustele antud kultuurautonoomia, s.o õigus juhtida iseseisvalt oma kultuurielu. *1925.a. võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kutuuriomavalitsuse seaduse, mis andis, vähemusrahvustele kultuuriomavalitsuse loomis õiguse. *Sport ja kehakultuur olid iseseisvas eestis populaarsed ja neid toetas ka riik *tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud *1920a. hakati osalema ka OM ja oli tavaline et sealt tuldi koju medalitega( eelkõige maadlejad ja tõstjad)
Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest) Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp
Viiendik, hiljem pool sissetulekutest anti valitsuse käsutusse ja kulutati teaduse finantseerimiseks. Toetussummasid said Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu. 1920ndatel said loomeinimesed tegutseda vabalt, 30ndate teisel poolel olid mõningased piirangud. Rahvusvähemlastele tagati õigus emakeelsele haridusele ja nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 1925. võeti vastu rahvusvähemlaste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid, rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu. See täitis täielikult oma ülesannet, rahvusliku konfliktid olid tundmatud. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Laienesid kultuurikontaktid soome-ugri hõimusuhted. 1920
rahastatud Kultuurkapital toetas kuue sihtkapitali kaudu kirjanduse, ajakirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti ja spordi edendamist, esitamata samal ajal mingeid ideoloogilisi nõudmisi toetusesaajate loomingule. Samal aastal võttis Riigikogu vastu teisegi tähtsa õigusakti, rahvusvahelises mastaabis unikaalse rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse, mis korrastas rahvussuhted õiguslikult ja andis Eestis elavatele vähemalt 3000 inimesega esindatud rahvusvähemustele kultuuriomavalitsuse loomise õiguse. Õigust kasutasid saksa ja juudi kogukond. Omavalitsuse taotlemisest loobumine ei takistanud teiste vähemuste kultuurilist iseolemist: riik toetas kõigi vähegi organiseerunud rahvusvähemuste omakeelset algkooliõpet ning ei teinud takistusi seltsitegevusele ega emakeelse kirjanduse avaldamisele ja levitamisele. 1920. aastate lõpul ilmusid Eestis ajalehed ja ajakirjad peale riigikeele ka saksa, vene, rootsi, soome, jidisi ja inglise keeles. [http://www.estonica
aastal lavastas ta esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". Eesti Vabariik I ·Kultuuriautonoomia- 12. veebruaril 1925 vastu võetud vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste seadus on üks vanimaid seadusi Eestis. Esimese vabariigi ajal oli Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus ainulaadne maailmas. Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. Kultuuriomavalitsuse said Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. ·Haridussüsteem- 30. novembril 1918. aastal annab Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada..." Sellessamas dokumendis kuulutati välja ka
rahvas pööras neile pärast seda selja Poliitilise stabiilsuse suurenemine Kommunismi ohtu tunnetades koondusid erakonnad rohkem ja unustasid lahkhelid. Sellest lähtudes võeti parlamendis vastu riigikorra kaitseseadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtilkule ralvaorganisatsioonile- Kaitseliidule. Kaasamaks vähemusrahvausi võeti vastu kultuuriomavalitsuse seadus, mis andis Eestis elavale muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuursete küsimuste lahendamisel. SUURE KRIISI AASTAT Majanduskriis 1923 jõudis eestisse majanduskriis tänu millele eesti sissetuleks ekspordilt kahanes. Kuna eesti peamisekss ekspordiks olid toiduaines, siis tabas kriis põllumajandust kus euroopa turg piiras imporditava kauba hulka ja eesti turg ahenes. Palju talud läksid pankrotti.
§ 2 1. lõike järgi on vähemusrahvusse kuuluvatel isikutel õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi võivad moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000 (VKS § 2 lg. 2). Taotlemise aluseks on rahvusnimekiri, mille koostavad rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud (VKS § 7). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärgiks on emakeelse õppe korraldamine ja järelevalve selleks ettenähtud varade kasutamise üle, vähemusrahvuse kultuuriasutuste moodustamine ja nende tegevuse korraldamine, rahvuslike kultuuriürituste läbiviimine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine (VKS § 5 lg. 1). Ka kirikud ja kogudused kuuluvad avalik-õiguslike korporatsioonide hulka.
§ 2 1. lõike järgi on vähemusrahvusse kuuluvatel isikutel õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi võivad moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000 (VKS § 2 lg. 2). Taotlemise aluseks on rahvusnimekiri, mille koostavad rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud (VKS § 7). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärgiks on emakeelse õppe korraldamine ja järelevalve selleks ettenähtud varade kasutamise üle, vähemusrahvuse kultuuriasutuste moodustamine ja nende tegevuse korraldamine, rahvuslike kultuuriürituste läbiviimine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine (VKS § 5 lg. 1). Ka kirikud ja kogudused kuuluvad avalik-õiguslike korporatsioonide hulka.
mitmekülgseid ning viljakaid sidemeid. Juudid jagasid eestlastega võrdselt kõike, nii muresid kui ka rõõme. Nad olid riigile lojaalsed, austasid kehtivaid seadusi ja pidasid end Eesti patriootideks, säilitades rahvusliku omapära. Paljud neist astusid ka üleriigilistesse mitterahvuslikesse organisatsioonidesse – erinevatesse parteidesse. [...] Juudid tundsid ennast hästi ja eestlased suhtusid neisse sõbralikult. Oli ka Palestiinasse pürgivaid noori. [...] Kultuuriomavalitsuse likvideerimise otsus võeti „vabatahtlikult“ vastu kultuurinõukogu viimasel istungil. Usuühingud ja sünagoogid jäeti siiski alles – need tegutsesid avalikult ka Venemaal, miks siis mitte Eestis. Hiljem on selgunud, et religioossed organisatsioonid olid kogu aeg NKVD (KGB) kontrolli all. Eestlaste ja juutide teed läksid lahku Saksa okupatsiooni ajal. [...] 14. juunil 1941 küüditati Siberisse umbes 1% eestlastest, juudi vähemusrahvusest kodanikke viidi ära tervelt 8%
annaabi.ee 
