Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti. Üldiselt eristatakse keskaja kirjanduse arengus kahte järku. Esimene ajajärk oli varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine. Rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust, kloostrid omandasid kultuurikeskuste rolli. Klassikaline keskaeg hõlmab aga 11. – 15. sajandit ning seda aega iseloomustab feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Varakeskaeg pakkus kultuuriliselt üsna vähe, suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad
Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esivanemad väga kõrgelt hinnatud ning samuti hindasid roomlased esivanemate vaimset ja kultuurilist pärandit. Pärast vallutussõdasi hakkasid roomlastele külge kreeklaste kombed ning traditsioonid. Roomlased olid sattunud kreeklaste kultuurimõju alla. Kreeka kultuuri vastu protestiti, kuid kahjuks see levis üsna suurejooneliselt siiski edasi. Õnneks suutis Rooma ühiskond siiski säilitada enda traditsioonilise ilme. Roomlaste seisused
reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse. (Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse
kergemaks. Hotellide kujunemine tänapäeva tähenduses algaski Euroopas 1830. aastatel ka kiirenes raudteede tekkimisega. Uue ajastu esimeseks hotelliks tavatsetakse pidada Der Badische Hof-i Badenis Saksamaal, mis valmis 1809.a. Hotelle ehitati peamiselt jaamahoonete juurde või nende lähedusse, suuremate linnade peatänavate ja platside äärde, ravi- ja supluskohtadesse. Hotellinduse arengule andis omapoolse tõuke Euroopas rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. Näiteks: London, Pariis, Berliin, Viin. Viimasesse rajati 1873.a. veel praegugi maailmamainega hotellid: Hotel Bristol, Hotel Imperial, Grandhotel. Aastad 1880 ja 1914 (I maailmasõja alguse) vahel tähendasid hotellinduse suurt õitseaega. 19. sajandilõppu nimetatakse Inglismaal just lukshotellide kuldajastuks. Maailmasõjad ja majanduskriis mõjutasid laastavalt ka hotellimajandust. Nimetamisväärne turismi kasv algas Euroopas 1950. aastate keskel.
lähedale(jaamahoonete, peatänavate äärde, ravi- ja supluskohtade lähedusse). Oluliseks aastaarvuks võib hotellimajanduses pidada 1829.aastat, kui Ameerika Ühendriikides Bostonis avati hotell Tremont House, mida võib pidada majutusasutuseks tänapäevases mõistes. Turismi algfaasi (aastad 1851-1914) iseloomustab ööbimisasutuste ulatuslik ehitamine koos turismipiirkondade rajamise ja arendamisega. Hotellimajanduse arengule Euroopas andis tõuke rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. 19.sajandit laiemalt iseloomustab kasvav luksus majutuspaikade rajamiselt. Aastad 1880 ja 1914 vahel tähendasid hotellimajanduse suurt õitseaega. 19.sajandi lõppu võib nimetada ka luksushotellide kuldajastuks, eelkõige Inglismaal, kuid ka mujal Euroopas. Luksushotellide arendajana kerkis esile César Ritz. 1898.aastal avas ta Pariisis hotelli nimega Ritz. Hotel Ritz on legendaarne tänaseni. 1893.a avati New yorgis üks tänaseni tuntud luksushotell Waldorf Astoria
sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812. Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni.(18 miljonmit elaniku)riiki hoiti koos relva ja tugeva valitseja abil. Majandus süsteem oli maha jäätud, kuid kultuuriline panus oli suur(karolingide renessans.) 1)eesmärgiks antiikajaga samaväärsete teadmiste saamine 2)soositi filosoofide, luuletajate ja kunstnike tegevust. 3) rajati ilmalike õppeasutusi. 4)kloostrid täitsid kultuurikeskuste rolli(raamatukogud, käskkirjade ümber kirjutamine ja tõlkimine) V) Ludvig I Vaga päris võimu 814. juba 817 jagas riigi oma poegade vahel ära . 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik lõplikult kolmeks jagati: 1)Ida-Frangi riik(Saksamaa) 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 3)Lõuna- Frangi riik(Itaalia) Feaodaal suhted Keskaja Euroopas pideva konflikti ühiskond. Selle tulemusel vabad mehed andsid end tugevamate kaitse alla. Ellujäämise nimel osutasid teeneid ja jäid vabaks
Millised on maa-asustuse kujunemise põhijooned Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni (8 põhilist muutust)? Mis tüüpi ja mis suurusjärku maa- asustus erinevatel etappidel kasvas või kahanes (rahvastik, elamuehitus)? Edukate kolhooside ja sovhooside keskustes tekkisid suured asulad koos teenindussektori ja tootmisettevõtetega. Jõukuse suurenedes läks moodi uhkete kultuurikeskuste ja haldushoonete rajamine ning individuaalelamuehitus. Vene turu osakaalu vähenedes 1990. aastatel küla vaesus. Millised on maa-asustuse kujunemise põhjused Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni? Kõrg- ja Madal-Eesti erinevused Loodusolude kõrval on maa-asustuse kujunemist mõjutanud poliitilised ja majanduslikud protsessid maa- ja omandireformide näol Abiks on mõned raamatud: 1. Põllumajandusmaastik Eestis. 1980. Koost. L
4 Modernism 20. sajandil. Suurlinn "1. oktoobril 1924 aitasin kaasa ühe uue fenomeni - liikluse - sünnile. Autod, autod, kiirelt kiirelt. See haarab kaasa ning täidab entusiasmi ja rõõmuga ... rõõmuga võimust. Lihtsa ja naiivse rõõmuga sellest, et ollakse kesk võimu ja jõudu. Meil on usku sellesse uude ühiskonda, mis leiab võimus võimsa väljenduse leiab". Linnade kui kultuurikeskuste ajalooline roll: Intellektuaalse & kultuurilise kommunikatsiooni, hariduse omandamise ja kultuuriloome ajaloolised keskused; Kaasaegne suurlinn: · Rahvusvaheline atmosfäär, kirjanikud, kunstnikud, kriitikud ja muud loovinimesed Euroopa eri osadest; · kultuuriliste kokkupõrgete tallermaa; · Linn kui moodsa tehnikaühiskonna vaimu kandja: uudne keskkond: tehnika ja teaduse
mida mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele püsis muutumatuna. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Tallinnas hakati naistemantleid ja -kasukaid valmistama hiljemalt 14. sajandil. Ka talurahva seas oli lambanahkne kasukas tarvilik riideese. [1] Nõudlus karusnaha järele oli suurim 18.-19. sajandil, mil toimus Euroopas üldine kliimajahenemine. Seda ajastut on nimetatud ka väikeseks jääajaks, mis põhjustas
kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse.(Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse
annaabi.ee 
