Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, PärnuJaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud) 1630.50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga Kultuur ja usuelu Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester
pärit kaupadega. Seega aitasid linnad kaasa rüütlite tegevusele. Kuna turupiirkonnaks kujunes ka Läänemere ümbrus, aitasid linnad kaasa ka ristiusu levikule. Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele.
Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega kaasaegsete mõttemaailma muutmisel. Luther päästis tegelikult ka katoliku kiriku, sest ilma Trento kirikukoguta oleks paavstlus end ilmselt lõplikult hävitanud. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440
kudumistöökodades. Põllutööd tegid ainult kõige madalamate kihtide naised c) preestrite roll ja ülesanded Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud. Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, 2.4. Selgita egiptlaste arusaama ja suhet surmajärgsusesse! Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määrel samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas.
Katharina - Kadri jne). Oli tekkinud uus nähtus - linnakultuur. Õitsev Eesti linnade keskajal kaasa Hansa; kontakt Euroopaga tõi uus euroopa elulaadi, nii vaimne kui ka materiaalses kultuuris. Selle aja jooksul domineerib gooti stiil.Varsti suundumused Kesk-ja Lääne kunsti algas leida kajavad talupojakultuuris. Külaelanikud hakkasid kasutama gooti ehteid kaunistades rahvariided ja tarberiistad. Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kelle kloostrid olid Eesti ala Tallinnas, Tartus ja Narvas. Dominiiklased pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega (Eesti ajalugu, Vikipeedia).
ja templite vahel.Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes Amoni templites Teebas (Luxor), Ptahi templites Memphises, Ra templites Heliopolises ja Thoti templites Hermopolises.Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, mistõttu Vana-Kreekas jäi mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast. Sõjavägi Suhteliselt isoleeritud asendi tõttu ei olnud Egiptusel eriti karta. Egiptuse üleoleku tõttu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool Niilust elavate kõrbehõimude katsed sisse tungida. Vanas riigis oli alalised sõdurid, kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sõdureid appi. I vaheperioodil tekkis vajadus alaliste sõjaväeüksuste järele.
sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamateks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Nende arv hakkas 16. sajandil, kui mõisastamine üha kiirenes, kahanema ning Liivi sõja ja Põhjasõja vahepeal kadusid nad peaaegu täielikult. [redigeeri]Kultuur ja usuelu Padise tsistertslaskloostri varemed Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega. Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539.
Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud. Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus). Reforatsioon politiseerub (Saksamaa talurahvasõjad). Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad). Kiriku varade natsionaliserimine, Saksamaa lõplik killustatus. Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel
Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõsinikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Nende arv hakkas 16. sajandil aga, kui mõisastamine üha kiirenes, kahanema ning Liivi sõja ja Põhjasõja vahepeal kadusid nad peaaegu täielikult. · Kultuur Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kelle kloostrid olid Eesti ala Tallinnas, Tartus ja Narvas. Dominiiklased pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega. 16
kultuuripraktikate vahetamist. · Kultuuride sümbioos: Suhteliselt eraldi, kuid sõbralikult ära kasutades. Näiteks Andaluusia, ajal kui Bagdadi kalifaat oli nõrgenenud. Sümbioosi tagajärjel suurt segunemist ei toimu. · Kultuuriline assimilatsioon: algab kultuurilisest erosioonist ja lõppeb sellega, et ühe kul. kandjad võtavad üle teise praktikad ja kaotavad enda kul.identiteedi ja hakkavad pidama ennast teise kultuurikandjateks. Poliitilise võimu poolt tihti esilekutsutud. · Substraatkultuur: jäljed kadunud kultuurist, ühe keele kandjad on assimileerunud teise keelde, kuid räägivad keelt teatavates piirkondades teise hääldusega. murretes on midagi siiski säilinud substraatnähtus, unustatud keel kõneleb kaasa. kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood,
annaabi.ee 
