tõlgenduses tähelepanu all. Seda definitsioon on palju täpsustatud, näiteks peab tähelepanu olemas huvitu ehk ei tohiks huvituda teostevälistest asjaoludest. Samuti on võimatu defineerida täpsemalt, milline on piisavalt pikk aeg, mille kestel teos tähelepanu all on. 5. Savile historitsismi on kritiseerinud sotsiaalkultuuriliste argumentidega. Nimelt ei ole ajaproov tegelikult sõltumatu ja erapooletu mehhanism, vaid teoste kogum, mida kultuurieliit läbi aegade on esile tõstnud. Veel on väidetud, et tegelikult ei ole olemas teosele sobivat tõlgendust, vaid ajaproovi läbinud teostele on iseloomulik, et nad on avatud olnud täiesti vastandlikele lähenemistele ja ideedele. Lisaks on olemas hulk teoseid, mis ei ole olnud pidevalt sobiva tõlgenduse all, kuid kuuluvad samas ajaproovi läbinud teoste sekka, näiteks pooltuhat aastat vanad Shakespeare'i teosed.
(iga kriitik, kes seda teeks, riskib enese naeruvääristamisega) 5) Subjekti klausel Arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme Sotsiaalkultuuriline kriitika Iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole niivõrd teatud teoste seesmises väärtuses, kuivõrd selles, et kultuurieliit hoiab neile “sobivaid” teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms). Pluralistlik intuitsioon Valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks Liiga range Nõue tugineda stabiilsele, loomis-kontekstist võrsuvale kanoonilisele tõlgendusele, piirab tõsiselt nende teoste hulka mida oleme harjunud pidama AP läbinuiks (vt Lewis 1984).
osutatakse valitud klassile, isikute tuumikule, kel on võime hinnata teose kohta meie kultuuris. Savile eeldab, et nende isikute vahel võib tekkida erimeelsusi. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme. Sotsiaalkultuuriline kriitika - ajaproov pole impersonaalne ja erapooletu mehhanism, mille järgi iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole teatud teoste seesmises ja universaalses väärtuses, vaid selles, et kultuurieliit hoiab neile ,,sobivaid" teoseid püünel. Pluralistlik intuitsioon valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks. On tüüpiline, et igavesti kestvad teosed on ligipääsetavad erinevatele, vastandlikele tõlgendustele. Liiga range nõue tugineda stabiilsele, loomis-kontekstist võrsuvale kanoonilisele tõlgendusele, piiraks tõsiselt nende teoste hulka, mida oleme harjunud pidama ajaproovi läbinuiks
3) Permanentsuse klausel (kui kaua?) - kvantitatiivsel/arvuga ei saa määrata; pealegi pole ajaproovi läbimine jah-ei, vaid määra küsimus. 4) Subjekti klausel (kelle tähelepanu?) - arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need, kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme Kriitika: 1. sotsiaal-kultuuriline kriitika – kultuurieliit hoiab neile „sobivaid“ teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms); populaarsus toodab populaarsust; asi pole niivõrd teoste seesmises ja universaalses väärtuses 2. monismi kriitika – valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks. 3
alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV loominguliste liitude aktiveerumine ning Loomeliitude Kultuurinõukogu loomine, mis konstitueerus 1987. a. kevadel, Seostele teater ja ühiskond ning teater ja rahvuslik kogukond, s.t. teatrikunsti ühiskondlikule mõõtmele püüab tähelepanu osutada ka siinne käsitlus; rahvusvahelises teatriuurimuses tõusis nimetatud aspekt jõulisemalt esile alates 1980. aastatest
üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.", William Kennick (2003: 251). 10. Selgitage ,,ajaproovi läbimise" sotsiaal-kultuurilisi põhjuseid! 4. Sotsiaalkultuurilised põhjused: Barbara Herrnstein Smith (1983); Richard Shusterman (1995): Teosed ei läbi AP mitte oma iseäraliku seesmise väärtuse tõttu, vaid üsna maisematel sots.-kultuurilistel (isegi poliitilistel) põhjustel. AP pole impersonaalne: Teostel on väärtus kellegi jaoks (kultuurieliit). Teatud teosed "sobivad" ja neid taastoodetakse, levitakse, trükitakse, hoitakse õppekavades jms. Ei ole nii, et sajandite kaupa leiame miljonite teoste hulgast ikka jälle need ühed teosed pigem hindame seda mida meid on õpetatud hindama.
Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" , mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati liikmeks. meelestatud kultuurieliit ja intelligents. keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne- Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel. Eesti muudeti metsamajanduse ja looduskaitse Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas. ministeeriumiks (minister Heino Teder)
lepingu revideerimise kaudu. Uued kokkulepped: - Reinimaa okupatsiooni ennetähtaegne lõpetamine (1925-30). - Locarno pakt (1925), läänepiiri kinnitamine. Saksamaa ja Prantsusmaa suhetes toimub pingete vähenemine. - 1926a Saksamaast saab Rahvasteliidu liige. - 1927a desarmeerimiskontrolli lõpp Saksamaal. - 1928a Briandi-Kelloggi paktiga ühinemine: sõjapoliitika hukkamõistmine. - 1932a Saksamaa lõpetab hüvitiste maksmise. Kultuurielu (noor kultuurieliit on vasakpoolne) Eksperimentaalne kultuurielu õitses Weimari Vabariigis: Segased ja vabad olud vallandasid ja võimaldasid loovuse puhangu. Keskus oli Berliin (4milj elanikku), kus ristusid Lääne- ja Ida-Euroopa kultuurimpulsid. Välismaised põgenikud ja immigrandid Kesk- ja Ida-Euroopast. Kirev Berliin oli 1920'tel Euroopa süda ja moodsa kultuuri meka (nt 1928 Berliinis ilmus 147 ajalehte). Saavutused: Uuenduslik kunstikool Bauhaus (1919-1933):
Subkultuuridel on sageli oma keel, kirjandus ja folkloor. Tegevuse järgi võib eristada vanglafolkloori ja varastefolkloori. d) kunsti ja kirjanduse institutsioonide ja vahendajate uurimine. 1) kultuuri ja kunsti kontrollivad struktuurid: riik, kirik, akadeemia. Ka demokraatias on tegevad tsenseerivad organisatsioonid: näiteks ühiskondlikud organisatsioonid USAs; 2) eliit, tähtis kultuuri vahendaja ja levitaja. Ka kontrolliv alge. Kultuurieliit tekkis renessansiajal Itaalias. Petrarca ja Boccaccio. Tänapäeval on eliidi roll väga oluline. 4 3) metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik; 4) kunsti tootmise, tirazeerimise, säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused. e) kunsti ja kultuuri turustamine (marketing). Sellega tegeleb retseptivistika. Demograafilised, hariduslikud ja etnilised kriteeriumid. Reklaam. Eriti arenenud USAs.
Selle aluseks sai olla tugev ideoloogia, rahvuslik propaganda. Eric Hobsbawm(?) rõhutas, et rahvuse äol on tegemist eliidi, kodaniku ideoloogiaga, et masse enda kontrolli alla saada. Marksistlik küüniline käsitlus. Tõde on see, et rahvuslik ärkamine ja liikumine oli 19.sajandil tihedalt seotud rahvusliku propagandaga, mis väga suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti. Sellega läksid kaasa ka kultuurieliit. 19.saj võtavad ka kultuuritegelased missiooniks hakata looma rahvuse häält ja identiteeti: kui varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust. Tekkisid vene muusikud, inglise kunstinud, rantsuse kirjanikud etx. 3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19
annaabi.ee 
