nõupidamisi, infopäevi jne. Väga tähtsal kohal on tiitlid ja igat liiki formaalsused, hierarhia ja kastisüsteem. See ilmneb tööruumides, riietuses, käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 25) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteid riikidest. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus
Too paar näidet esindajatest (ametid/valdkonnad). Tagasiside vähene või puudub, väike risk. Suhtlemine läbi dokumentide. Näited: Riigi asutused, maksukontorid. 3) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest (ametid/valdkonnad). On kõige väsitavam, Tagasiside kiire, Inimene talub hästi pinget. Näited: politsei, kirurg. 4) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks
Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia, kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias. Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses. Doktor Hofstede on Ameerika Ühendriikide Juhtimisakadeemia kolleegiumi liige ning Nyenrode, Sofia, Ateena ja Gothenburgi ülikoolide audoktor. Tal on doktorikraad sotsiaalpsühholoogias, mille ta sai Hollandi Groningeni Ülikoolist. Autorid kasutavad Paul Pederseni ja Gert Jan Hofstede väljamõeldud
kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide ülesandeks on selles kultuuris kaitsta inimesi pideva altminekuohu eest, pakkuda ajutist puhke- ja turvapaika. Taoline kultuur sobib hästi teatud tegevusaladele. Tema suurim nõrkus on orientatsioon lühiajalistele eesmärkidele ja strateegiate eiramine. See kultuur soosib temperamentseid ja ebausklikke inimesi. 5) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused 2 seostati kultuurierinevuste dimensioonidega
enda kultuurikeskkonna käitumismaneere õigeimaks ja parimaks. Muid käitumismalle üldjuhul võõrastatkse ning peetakse valeks ning ebameeldivaks. Ometi ei ole inimesed ka ühe kultuuri piires päris ühesuguse ruumikäitumise või ruumivajadustega. Et inimese või teise kultuuri kohta ei langetataks otsust kergekäeliselt, selleks on muude teadmiste kõrval tarvis aru saada eeskätt oma kultuuri suhtlusnormidest, sealhulgas mõista kultuuris domineerivaid ruumireegleid. Kultuuridimensioonide abil on võimalik seletada ning prognoosida sarnasusi ning erinevusi kultuuridevahelises suhtlemises (Gudykunst 1996, 21). Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall’ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: a) kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad
nõupidamisi, infopäevi jne. Väga tähtsal kohal on tiitlid ja igat liiki formaalsused, hierarhia ja kastisüsteem. See ilmneb tööruumides, riietuses, käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 8) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud
· kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. 3) Kirjelda Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile nimeta neli faktorit, kirjelda igaüht paari lausega ning too näiteks üks riik, kus see vastava teooria kohaselt kehtib. 1. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Nt Jaapan. 2. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja
Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge 11 Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid
Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli: 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata ,,kuivõrd on Eestis elavad inimesed oma eluga rahul ja millised on olulisemad tegurid, mis nende eluga rahulolu mõjutavad."2 Antud uurimust rahastasid Eesti Teadusfond ja Tartu ülikooli psühholoogia osakond. Uurimuse pealkirjaks oli ,,Uurimus kultuuridimensioonide ja sotsiaalsete suhete põhivõrmidest Eesti kultuuris". Uurimuses võttis osa 1753 inimest, kes valiti välja kihistatult maakondade ja suuremate Eesti linnade lõikes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 1574-aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim.3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat, uurimusest osavõtnutest oli 57% naised. Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor. Uurimuses kasutatud ankeet
püüavad inimesed täita kõiki neile andud ootusi ja traditsioone. Lühiajaliste ootustega inimestele pole eetika väga oluline. Kultuuridimensioone kasutatakse kultuurikonteksti kindlakstegemises juhtimimises. 7 Juhtimise alused 2.12 Mis asukohtadesse on eestlased positsioneeritud Hofstede kultuuridimensioonide seas võrreldes teiste rahvustega - mis dimensioonides me kelle lähedal asetseme? Võimudistants Eesti ca 40, asume Inglismaa ja Sveitsi läheda. Individualism: Eesti ca 60, asume Taani lähedal. Maskuliinsus: Eesti ca 30, asume Tai ja Portugali lähedal. Ebakindluse vältimine: Eesti ca 60. Pikaajalisuse orientatsiooni uuringutel Eesti ei osalenud. Kultuuripuul asume Sveitsi ja Saksamaa lähedal. 2.13 Missugused on põhilised uuringute tüübid juhtimise vallas?
3) Ärge eeldage, et üks inimene oma käitumisega esindab kogu rahvust, vaid pigem esindab ta enda väärtusi ja uskumusi. 4) Kannatlikkust suhtlemisel teisest rahvusest inimesega. Kokkuvõtvalt on kultuuridevaheline mitmekesisuse juures oluline selle märkamine ja aktsepteerimine inimestevahelisi kultuurilisi erinevusi. II video: Gert Hofstede mudel erinevatest kultuuridest. Õpetajale, kelle klassi tuleb teisest kultuuriruumis õpilane, on abistav Hofstede kultuuridimensioonide indeksite võrdlus, vt https://www.hofstede-insights.com/product/compare-countries/ Seda võrdlust on soovituslik kasutada kultuuride õppimiseks ja tõlgendamiseks, mitte käitumise ennustamiseks. Vastasel juhul suurendab see valitsevaid eelarvamusi ja stereotüüpe. III video: Mika Launikari (PhD, Soome Hariduse Agentuuri spetsialist) video teemal "Multikultuursus ja nõustamine" Multikultuursus Ristkultuuriline
annaabi.ee 
