3.4 K.Raud ja Kalevipoeg 1935. aastal, mil Eestis tähistati raamatuaastat, ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" paljudesse kodudesse, tehes kunstniku nime igale kaasaegsele tuntuks. Raua illustratsioonidega on "Kalevipoeg" välja antud ka nõukogude ajal 1975. ja 1976. aastal ning pärast taasvabanemist 1999. aastal. Kõigis hilisemates väljaannetes erineb illustratsioonide valik algsest. Rahvuseepose illustreerimise pikk ja heitlik lugu on nii iseloomulik eesti kultuuriajaloole, kus raha, inimeste ja hea tahte puudusel nii mõnigi oluline mõte väga vaevaliselt ja aeglaselt ellu viiakse. "Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "Kalevala" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910. aastal, kuigi juba 1903. aastal avaldas Gustav Suits Lindas programmilise artikli "Kujutavast kunstist Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus kaasmaalasi üles raha koguma illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks, tuues eeskujuks soomlaste "Kalevala"
konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, -pulkade ja klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR Kuigi rooma arhitektuur ei arenenud esialgu iseseisvalt, vaid tugines etruskide ja kreeka kultuurile, jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva pärandi. Kõigepealt tulebki hinnata seda, et roomlased aitasid levitada kultuuripärandit, mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj
esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika)
mis kordub. ◦ Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. ◦ Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. ◦ Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus: • Tinglikult esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842. aastal üliõpilasena: “Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole”. • Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti (Weltanschauung). • Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna. • Kui poliitiline ajalugu tegeleb pinnapealsega, siis kultuuriajalugu tegeleb sisulisega, sellega,
17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate
3. Reformatsiooni mõju eestlase haridusele Reformatsioon e. usupuhastus algas 1517. aastal Saksamaal, mille ajendiks oli Martin Lutheri ülesastumine Wittenbergis oma 95 teesiga. 16. sajandil veeres usupuhastus mässulise liikumisena üle suurema osa Euroopast. Selle toetajaid leidus nii talupoegade, kodanike, kui ka aadli hulgas. Liivimaale jõudsid puhastatud usu jutlustajad 1521. aastal. Reformatsiooni mõju nii eestlaste kui ka Eesti kultuuriajaloole oli tugev. Eestlaste seisukohalt omas kõige kaugemale ulatuvat mõju protestantlik põhimõte, et kuivõrd iga inimene peab ise jumalasõna mõistma teenistusi tuleb pidada emakeeles. Eestlased õppisid lugema, laulma. Usupuhastuse ajal ja järel algas katoliiklaste ja protestantide vahel sellealane võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal.
nimetamine reeglina tinglik (piiritlustöö – tinglik ja meelevaldne) 10.03 Mentaliteediajalugu ja rahvakultuuri ajalugu mentaliteedi ajalugu: sündis 1950. aastatel 19. saj lõpp sotsioloogia: “Kollektiivsed ettekujutused” – parem mõista väärtushinnanguid prantsuse antropoloogias 20. saj alguses mõiste “mentaliteet” - loogika eelsed, lääne kultuur - loogiline mõtteviis ajalooliselt uurida nähtust mentaliteet – Bloch & Febvre lähtekohad: ☼ sarnane tänapäeva kultuuriajaloole ☼ mentaliteedi on raske mõõta ☼ mentaliteetide muutus ajas ☼ mentaliteet on alati kollektiivne ☼ inimesed ei saame minna meie ajastu mentaliteedist ☼ mentaliteet – uurib kollektiive ☼ mentaliteet saab uurida kvantitatiivsete meetoditega (analüüs) mõõta inimeste mõõtmise muutmist ☼ kuidas mõõta kristiusu tähtsuse vahenemist – järjest vähem kasutati küünlaid Prantsusmaal → mentaliteedi muutus → kahanev usk Jumalasse Goff: jagavad mentaliteedi
silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse traditsioonikohaselt järgmisteks perioodideks: kuningate ajastu, 8.–6. saj eKr vabariigi periood 6. saj eKr–1. saj eKr keisririigi periood 1. saj eKr–5. Saj Kuigi rooma kultuur jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva jälje, arendades ja täiustades teiste antiikrahvaste pärandit . Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalarhitektuuri näiteid on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj
esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine
esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine
annaabi.ee 
