HARIDUS 1919 1922 Kiltre algkool 1922 1924 Antsla kõrgem algkool 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind
.............22 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................23 2 1. SISSEJUHATUS Põhjus, miks valisin meediakanali analüüsi teemaks ajakirja Kultuur ja Elu, seisneb selles, et ma ei olnud väljaande temaatika ja siusuga kursis, kuid soovisin sellest rohkem teada saada. Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal.
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
Sõja ajal töötas Kangro ülikoolis ja Vanemuise teatris, põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Rajanud püsiva kodu Lundi, oli Kangro üks alusepanijaid Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusele, mille direktoriks ta valiti, kuna oli näidanud end võimeka organisaatorina "Tulimulla" loomisel ja arendamisel. Sümboolse nimega kultuuriajakiri "Tulimuld" (alepõletamise teel saadud uudismaa) hakkas ilmuma 1950. aasta mais, Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastus asutati sama aasta 10. detsembril. Algus oli raske: mitu aastat oli Kangrote kodu nii kirjastuse kontoriks kui laoruumiks ning kogu asjaajamine ja töö põhiliselt nende perekonna õlul. Kuid sellest kujunes pagulaste kõige suurem ja edukam kirjastus, mis andis 40 tegevusaasta jooksul välja 400 raamatut.
" A.H.Tammsaare muuseumi avamine. 1962 Koolinoorte I laulu ja tantsupidu. Kasset-väljaandega ,,Noored Autorid 1962" tuleb Eesti kirjandusse uus põlvkond kirjanikke. 1969 Juubelilaulupidu Tartus. XVII üldlaulupidu Tallinnas, millega tähistatakse eesti laulupidude 100.aastapäeva. 1980 Tallinna koolinoorte rahutused seoses venestamispoliitikaga. 40 haritlase avalik kiri venestamispoliitika vastu, mis levib käsikirjaliselt ja väliraadio vahendusel. 1986 ilmuma hakkab kirjandus ja kultuuriajakiri ,,Vikerkaar." 1988 1.- 2. aprill Toimub Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eestile nõutakse poliitiliste õiguste laiendamist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. 1989 Võetakse vastu keeleseadus, mis sätestab eesti keele, kui riigikeele staatuse. 24.veeb,kuulutatakse Iseseisvuspäevaks. Iga kümnes eestlane teeb sõidu välismaale. Allikas: ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia 13000 2006." I
Alates 1989. aastast oli oluline väljund ka Akadeemia. Alates 1988. aastast hakkas TÜ juures ilmuma ajaloo almanahh Kleio (hiljem muutus Ajalooliseks Ajakirjaks). Laiemas plaanis oli tegemist laiapõhjalise muutusega. TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti üheaegselt, selle asemel Drames (võõrkeelne ajakiri). Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast). Senisest suurem arhiiviallikate publitseerimine. Eestvedajaks tollane arhiivisüsteem, Riigiarhiiv. Asutatakse eraldi sari Adfontes. Avalikkuse ette tuuakse palju julgeolekuorganite arhiivimaterjale. Teisenes arhiivisüsteem, arhiivid avati, juurdepääsukeelud likvideeriti. Desovetiseerimine toimus kiiresti ja tulemuslikult. 1999. aastal ühendati kõik Eesti varasemasse riiklikku süsteemi kuuluvad ühtse Rahvusarhiivi alla
1925 Kultuurkapitali seadus osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud. 20ndate ja 90ndate seadused on rajatud sellele põhimõttele, et rahvas maksab aktsiisi (aloholi, tubaka ja hasartmängu pealt) ja see kantakse kultuuri. 1927 algavad Looduse romaanivõistlus 1935 Raamatuaasta Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri. 1937-40 Varamu (peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat. 1940 Sirp ja Vasar 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini)
edendada,s est verivärske nähtus, see oli habras, tuli hoida. Kirjanduses on trükivabadus suur, tsensuur on peaaegu olematu. Seoses sellega tekib 20- ndatel uus nähtus ajaluule näol kriitiliselt lahatakse antud ajastu ühiskondlikke probleeme N: sõja- ja tõusiklikkuse kriitika. Zanritest domineerivad lühiproosa, luule; näidend ja romaan on tagaplaanil. 1922 loodi Eesti Kirjanike Liit (praegu esimees Jan Kaus, tol ajal Tuglas). 1923 hakkab ilmuma kultuuriajakiri ,,Looming" (eesotsas Tuglas, pragu ka ilmub). Võetakse vastu kultuurkapitali seadus täpselt reglementeeritakse kultuuri toetamine. 1930-ndate I pool toob kirjandusse pessimismi laine majanduskriis maailmas. Seoses sellega uus teema: inimest hakatakse vaatlema kui sotsiaalse ebaõigluse ohvrit. Poliitilises mõttes kujuned see aeg raskeks: vapside e endiste Vabadussõjas võidelnute liikumine, nad protestivad antud riigikorralduse vastu. 1934 tuleb võimule Päts, toimub
Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike ühisettevõte aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B.Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, samas oli autorite, eriti nende hulgas, kes andsid oma töid välja oma kulu ja kirjadega, palju amatöörlikke harrastuskirjanikke. Kirjanduslikke ajakirju: B.Kangro asutatud ja toimetatud Tulimuld, kultuuriajakiri Mana (hiljem ilmus USAs), ilmus ka eestikeelseid ajalehti. 1945 asutati Stockholmis Välismaine Eesti Kirjanike Liit, millel 1989 oli 41 liiget. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Kirjanduslikke auhindu on välja antud 20 ringis.
Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike ühisettevõte - aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B.Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, samas oli autorite, eriti nende hulgas, kes andsid oma töid välja oma kulu ja kirjadega, palju amatöörlikke harrastuskirjanikke. Kirjanduslikke ajakirju: B.Kangro asutatud ja toimetatud Tulimuld, kultuuriajakiri Mana (hiljem ilmus USAs), ilmus ka eestikeelseid ajalehti. 1945 asutati Stockholmis Välismaine Eesti Kirjanike Liit, millel 1989 oli 41 liiget. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud 46 majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Kirjanduslikke auhindu on välja antud 20 ringis.
annaabi.ee 
