1993–2005 Eesti Muusikaakadeemia 2005. aastast praegune nimi. EMTA osalus rahvusvahelistes koostöövõrgustikes EMTA kuulub järgmistesse NORDPLUS koostöövõrgustikesse: ● klassikaline muusika (SIBELIUS/ESPANSIVA) ● jazzmuusika (NORDPLUS) ● tants ja muusika (EMD) ● pärimusmuusika (NORDTRAD) ● teater (NORTEAS) ● koolimuusika (NNME) ● ooper (NORDOPERA) Tallinnfilm Riikliku filmitootmisfirma Tallinnfilm eelkäija oli 1931. aastal asutatud Eesti Kultuurfilm. Eesti Kultuurfilm natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954. aastast Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm. Nõukogude perioodil oli Tallinnfilm peamine kinofilmide tootja Eestis, Tallinnfilmile pakkus konkurentsi vaid Eesti Telefilm.
Eesti Vabariigi päevil Eduard Alver oli aastatel 19181919 Eesti Vabariigi esimene Eesti Politsei Peavalitsuse ülem. 1920. aastal oli ta sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimees ja Eesti- Läti piiriküsimuste lahendamise komisjoni liige. 21. veebruarist 13. augustini 1921 oli Alver Kaitsepolitsei peavalitsuse ülem. E. Alver oli mõjukas advokaat Eesti Vabariigis, aastatel 19201939 Eesti Lloydi ja Eesti Tubaka juhatuse liige. 19351936. aastal juhtis ta sihtasutust Eesti Kultuurfilm, mille järglaseks loeb end Tallinnfilm. Aastatel 19371939 oli ta ka Sihtasutuse ,,Üleriiklik Näitus" asjaajaja- direktor. Eduard Alver suri 1939. aastal ja on maetud Liiva kalmistule.
mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15
Film Kuni 1937. aastani oli Eestis tummfilm. Eesti dokumentaalfilm (Eesti-film) 1919-1932 1920 loodi Tallinnas filmiühing "Estonia-film" Kõige tähtsamate päevasündmuste jäädvustamine: sõjaväeparaadid, väliskülaliste visiidid Tallinna, diplomaatiliste volikirjade esitamine riigipeale. Ajastule iseloomulik: spordifilmide temaatika Tähtsamad filmid: "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Unt, rezissöör Oskar Villandi); "Kas tunned maad..." Theodor Luts 1931 Eesti Kultuurfilm 1931-1936 Eesti Kultuurfilm loodi 9. juunil 1931 haridustegelaste ettepanekul. Kodumaa loodus, tööstus, põllumajandus, kirjandusteoste ekraniseeringud. Konstantin Märska (1896-1951) operaator (filmiga seotud ka vend Theodor Märska) Hardi Viikman (1892-1972) harrastusoperaator. Eesti Kultuurfilm lõpetas tegevuse 5. märtsil 1936, 6. märtsil loodi uus sihtasutus. Eesti Kultuurfilm 1936-1940 Sihtasutuse esimees oli Riikliku Propagandatalituse üldosakonna juhataja Egdar Kigaste
18. Miks ei õnnestunid 20'datel luua Balti Liitu? soome skandinaavi poolel, leedu ja poola tülis 19. Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud 4 keeles eesti, vene, saksa, ladina. Mis aastast mindi üle eestikeelsele õppetööle? 1.dets.1919 20. Enne II ms tegutses Eestis peale TÜ veel kõrgkoole. Nim 2 TTÜ, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Kunsti kool, Kõrgem sõjakool, Vallas kunstikool 21. Kirjuta tegevus a) Riigi ringhääling raadio b) Eesti Kultuurfilm dokumentaal filmid 22. Leia paarid a) Ernst Öpik astronoom b) Paul Kodermann -põlevkivi keemik c) A. H. Tammsaare kirjanik d) Marie Under luuletaja e) Eduard Viiralt kuntsnik f) Kristjan Palusalu maadleja g) Paul Keres maletaja' 23. Kultuuri autonoomia rahvuste ov õigus kultuurilistes küsimustes Asundustalud 20'date maareformi tulemusel loodud uued talud
Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini. 1937. a. veebruaris pöördus Riigiarhiivi direktor Riigi Ringhäälingu poole ettepanekuga kõnede, reportaazide ja muusikapalade helisalvestuste üleandmiseks arhiivi. Ettepanekuga oldi põhimõtteliselt nõus aga otsest üleandmist siiski ei järgnenud. 1937. aasta märtsis sõlmiti Riigiarhiivi ja sihtasutuse "Eesti Kultuurfilm" vaheline kokkulepe filmide üleandmise-vastuvõtmise kohta. 1940. aastaks oli Eesti Riigiarhiivi kogutud ligi 800 filmikarpi ja 700 fotot. Filme säilitati tollal Riigiarhiivi hoone juurde kuuluvas Landskrone tornis. Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive. Iseseisva arhiivi asutamine 1971
· Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev'' ja ,,Sport'' ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. · 1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. · 1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud. · Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a
naistest, kellest paljudel sukavardad käes. Filmis avaldub Lutsu hea dokumentalistivaist. Nimelt sekkub võistlusse koer – kahtlamata ka asjaosalistele ootamatult. Algul keksib ta õigusemõistjana kahe võistkonna vahel ja hüppab siis lõpuks üles, püüdes napsata ärritavalt kõikuvat kõit. Kogu vahejuhtumi on Luts selle elulises eheduses lindile jäädvustanud, tunnistusena omaenese huumorimeelest ja kiirest kohanemisvõimest. Theodor Lutsu kaheosaline kultuurfilm „Ruhnu“ valmis 1931. aasta augustikuus. Nagu Lutsul tavaks, on ka „Ruhnus“ palju kauneid loodusvõtteid. Filmi algupoolel annab ta panoraamvaateid saare põhja- ja lõunaosast: merre ulatuvatest maaninadest, vahel käärulisest, teisal lausjast rannaribast, metsast, mille vahel keerleb teid ja helendab põllulappe. Kuid seekord on need seotud vahetult filmi peateemaga – jutustusega ruhnu inimestest, kelle elu aastaringid mööduvad sellel Riia lahte eksinud maalapil.
Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska „Vigased pruudid“ ja „Rummu Jüri“. Operaator, lavastaja ja ettevõtja Theodor Luts, töötas peamiselt Soomes. 30ndatel dokumentalistika, head tulemused. Stuudio „Eesti Kultuurfilm“- iganädalased ringvaated. Televisiooni eelkäija. Ajakirjandus Peamine infoedastaja trükiajakirjandus. Ajalehti ilmus palju, uusi väljaandeid, olemasolevaid suleti. Oma häälekandja igal tähtsamal parteil. Rahvaerakonnal „Postimees“, ilmus 6x nädalas, Tööerakonnal „Vaba Maa“. Sisu ja lugejate arvu poolest esireas „Päevaleht“, 7x nädalas. Seda ületas trükiarvu poolest vaid kollane nädalaleht „Esmaspäev“.
esitatud soovitusi. Tung politseikooli oli pidevalt suur. Tavaliselt kandideeris 350-500 sooviavaldajat, kusjuures vastu võeti neist keskeltläbi vaid 40. Selline valik kindlustas, et politseisse sattusid politseitööks sobivad isikud. 18 Politseikoolis käis õppetöö loengute vormis. Loengute sisu näitlikustati ka politseifilmidega. Nii valmistas Eesti Kultuurfilm koolile õppefilme enesekaitse, esmaabi andmise, samuti jalatsi- ja sõrmejälgede talletamise jm. Kohta. Rööbiti loengutega korraldati praktilisi harjutusi nii klassis kui ka väljaspool kooli. Õppetöö sisu kindlaksmääramisel arvestati asjaolu, et kriminaalametnik ja konstaabel peavad olema süütegude kvalifitseeritud juurdlejad. See nõuab põhjalikke teadmisi kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessist ning muudest valdkondadest. Politseiametnik peab suutma korraldada
Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks. Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest. Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides. ·Eesti Kultuurfilm- loodi 1930. ENSV I ·Tsensuur- on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite, raadio ja televisioonisaadete eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt, eesmärgiga piirata vajaliku informatsiooni täielikku jõudmist inimesteni. Tsensuuriga võib piirata eneseväljendust (enesetsensuur), sõnavabadust. Tsensuuriga kaasneb olukord, kus inimesed saavad osalist, mittetäielikku informatsiooni.
selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka mängufilmi loomisega. Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik". Theodor Luts (Oskar Lutsu vend) tegutses eelkõige Soomes, kuid jäi Eestiga seotuks. 1931 asutati uus filmistuudio ,,Eesti kultuurfilm". Eelkõige tegeles dokumentalistika ja ringvaadetega. Hakati tegema ka dokumentaalfilmi konkreetse teema kohta. Pätsi võimule saamisega tulid muutused Eesti kultuurfilmist sai propagandavahend, näidati vaid seda, mida sooviti laiemale ilmale näidata. Aktuaalne visuaalne info jõudis selle kaudu ka laiema publikuni. KUNST, KIRJANDUS, MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1918-1940 Enamjaolt saab eristada 20-daid ja 30-daid aastaid
mis saavutasid tänu oma odavusele rahva hulgas suure populaarsuse. Ka Eestisse levis filmikunst suhteliselt kiiresti: esimesed kinoseansid toimusid Tallinnas ja Tartus juba 1896, Pärnus 1898. Esimesed kinod avati Eestis 1908: Tallinnas "Metropol" ja Tartus "Illusioon". Esimene eesti filmijupp oli saksa lendurist Tartus, esimene mängufilm aga Johannes Pääsukese "Karujaht Pärnumaal" 1914. Eesti Vabariigi ajal tegutses Kultuurfilm, mis jäädvustas filmidokumente. Tehti üksikud mängufilmid, kuid need kandsid vähese auditooriumi tõttu kahjumit. Filmitegemine on ju kallis. 1946 asutati Tallinna Dokumentaal- ja Populaarfilmide stuudio, millest kujunes 1949 filmistuudio Tallinnfilm. Filmil on lisaks meelelahutusele ja propagandale ka informeeriv ülesanne, mida on täitnud ringvaated ja dokumentaalfilmid. Televisioon Televisioon on eraldi visuaalse kommunikatsiooni haru, kuna film ja tele põhinevad
In a lighter vein, the witty allegorical play Kuningal on külm (The King Feels a Chill, 1936) by Anton Hansen Tammsaare satirised many ideas from the past and present and their contradictions, the King representing the decline of the Old World. 1 Looming (Creation) 9 (1933): 1081. 2 Based on his novel of the same title, the play was co-written with August Annist, it was filmed in 2002. The film industry was centred in Tallinn around the studio Eesti Kultuurfilm (Estonian Cultural Film, 1931-1940, and sponsored by the Cultural Endowment). Theodor Luts’s Vahva sõdur Joosep Toots (The Brave Soldier Joosep Toots, 1930), the hero was a very popular figure from a series of juvenile books. Estonia’s first internationally known film star coloratura soprano Miliza Korjus (1909-1980) achieved fame. Thanks to her extraordinary voice and talent she was selected for the role of Johann Strauss’s love interest in the US film The Great Waltz,
annaabi.ee 
