Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed
Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja kujud. 5. 16.saj suurenes Euroopa mõju 6. Suurem osa Benini kunstiteostest hävis Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal. Asanti 1. Kujunes välja Guinea lahe piirkonnas hõimuriikide liit Asanti Konföderatsioon 2. Tegelesid peamiselt maaviljelusega 3. Arenenud olid sepa- ja pottsepatööd, samuti kangakudumine, juveliiritööd 4. Suured kullamaardlad Kullarannik 5. Puust kultusesemed pühad pingid 6. Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada) Etioopia kultuuri renessanss 1. Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks. - Etioopia kultuuri taassünd. 2. Uueks vaimuelukeskuseks kujunes Gondar. 3
) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500)
Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a
5. Res communes omnium – kõigile määratud asjad 6. Res publica – riik, vabariik; res publicae – riigi asjad res publicae in publico usu – riigi asjad avalikus kasutamises 7. Res divini iuris – jumaliku õiguse asjad res religiosae – religioossete asjade hulka kuulusid hauakambrid ja matmispaigad. res sacrae – sakraalsed asjad olid templid ning maatükid, millel templid asusid, kultusesemed, altarid jne res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad. 8. Collegia funeraticia – matustega seotud ühingud Collegia sodalicia - religioossed ühingud 9. Patres conscripti - lugupeetud senaatorid 10. Possessio bonae fidei – hea usu valdus; possessio malae fidei – paha usu valdus 11. Possessio iusta – õiglane valdus; possessio iniusta – ebaõiglane valdus 12. Glossa ordinaria – harilik ääremärkus 13
õigustes. Arhailises õiguses ei ole tõe või tahtluse tuvastamine oluline. Protsessi ülesandeks oli õiguse taastamine ja õigusolukorra muutmine. Tänapäevane tõendite esitamine oli arhailisele õigusele tundmatu. Arhailine õigus ei toetu jälgedest ja välistest ilmingutest tulenevale tõenäolisele järeldusele ega määra kindlaks juhtumit, näiteks kui lehm varastati ja see lehm oli isiku x käes, oli isik x varas. Kahtlustest võis süüdistatava vabastada vanne (kultusesemed, algelemendid, vandeabilised). Lisaks iseloomustavad arhailise õiguse arusaama tõest vormikindel maagia tõe säilitamiseks, kindlad vormelid ja ordaalid. Modernses õiguses on peamiseks ülesandeks välja selgitada, mis täpselt juhtus. Seejärel tuleb asjaolud kirjalikult tõendada. Tõde on minevikus toimunud tegevus, mille alusel saab määrata teole õiguslikud tagajärjed. Vajalik on argumenteerimine ning tunnistajate ülekuulamine. 6. Kirjutatud õiguse kujunemine.
• Heastamine (trahv õnnetuse heastamiseks, annetus, tervendav loits) • Veritasu (tapmine kättemaksuks) 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Arusaam tõest • Tõe või tahtluse tuvastamine pole oluline • Vormikindel maagia tõe säilitamiseks • Appikutsega süüdistamine (Mordgeschrei) • Vanne – võis süüdistatava kahtlustest vabastada. Kultusesemed, algelemendid, vandeabilised (7-12 meest) • Kindlad vormelid • Ordaalid – jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võtted, mille kohaselt vaidlevate poolte süü või süütus tõestati liisuheitmise, loodusjõudude küsitlemise (tule, vee ja tulise rauaga proovimine) või kahevõitlusega. Leping • Suuline leping pidi olema kuuldav ja nähtav (käe ulatamine, - tõstmine) ja tunnistatud (tunnistajad vajalikud)
Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised VIII loeng 26.03.2012 Egeuse mere kultuurid Kreeta Minoiline kultuur Minose järgi 1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead Madu allilma, viljakuse, surma ja taassünnina??? Kahe peaga kotka motiivid* Eluolustikulise tegevusega freskod Knossose rahvas ei tegelenud sõjandusega, linnad polnud kindlustatud, kaubandusele orienteeritud kultuur
Nii hakati vaske järkjärgult ka sulatama. Tänu sellele avastusele hakati vasest valmistama väikeseid tarbeesemeid. Puhast vaske leidub nii vähe, et sellel polnud igapäevases elus tähtsust. Vaskesemed levisid alles siis, kui vaske õpiti maakidest sulatama. See viis omakorda esemeteks valamiseni. Hiljemalt 5 at eKr oli vase valamine Lähis-Idas juba tuntud. Varasemad valatud vaskesemed Iraagist. Esimesed vaskasjad: ehted v kultusesemed. Ka relvad, ent needki rohkem staatusesemed. Periood, mil kivi kõrval kasutati ka vaske eneoliitikum e vase-kiviajaks. Termin: 26 ladinakeelsest sõnast aeneus vaskne ja kreekakeelsest sõnast lithos kivi. Kogu perioodi vältel vaskesemeid tarvitusel vaid üksikuid, ei olnud laialtlevinud. Vask ei ole tugev polnud võimalik kivist tera- ja löögiriistu välja vahetada vaskesemete vastu. Vase töötlemine on üsna keeruline
Mõni aasta hiljem puhkes taas vastupanuliikumine Egiptuse toetusel, mispeale 589. aastal Paabeli väed tulid Jeruusalemma alla, mille ees olid Juuda väed võimetud. Egiptuse abi hilines, kuid selle saabudes tõrjusid Paabeli väed selle tagasi ja jätkasid Jeruusalemma piiramist. Poolteist aastat pidas Jeruusalemm vastu. 589. aastal, juuli/augusti 9. päeval Jeruusalemm langes. Jeruusalemma tempel põletati maha, kultusesemed hävitati, väärismetallist esemed sulatati üles, kogu linna rüüstati, linnamüürid hävitati. Sidkija, kes oli Egiptuse vägede tulekul põhenenud linnast, võeti kinni, ta pojad tapeti ja ta ise tehti pimedaks ning saadeti Paabelisse. Juuda territoorium lülitati Paabeli valitsusala alla, Juuda riik lakkas olemast. Jeruusalemma ja Juuda ülemkiht küüditati Paabelisse. Põlluharijaid ja lihtrahvast ei küüditatud.
Vaprus/mehisus. NE 3.6-9 vapper valib harjumuslikult arguse ja hulljulguse vahepealse, järgib selliselt mehiseid/vapraid tegusid (nt lahingus ei torma sinna, kus surma saab), selle enda pärast, mitte oma kaaskodanike arvamuse pärast häbitundest või kuulsusihast. Suurejooneline (megalophysia) on see, kes targalt, aga ka heldelt kulutab (NE 4.2-3). Austusväärselt ,,Suurejoonelisus ilmneb sellistes kulutustes, mis on suurimad ja austusväärseimad." Ohvriannid, kultusesemed, kõik, mis seostub jumalate austamisega, pulmad, külaliste võõrustamine, kingitused, sisustab ka kodu oma rikkusele vastavalt jne. Aga suurejooneline inimene ei ole ihne, ega ka liialdaja. Tal on kõrgelennuline mõttelaad, uhkus ja eneseväärikus, äärmustesse minnes tähendab see aga kõrkust ja jultumust. Suurejooneline inimene on teadlik enda väärtusest ning see omakorda toob kaasa ka teiste poolt väärilise austuse. Suurejoonelisus on seega kõrge