Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, zanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine. Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks
maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue. Uue algusega rändas kunstnik ringi Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese üle'' kulissid ja kostüümid 1915. aastal pani Malevits aluse supermatismile. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis. Kuulsamad supermatismi teosed: `'Must ruut'', `'Must ring'' ja ta nimetas 39 oma teost `'Maalikunsti supermatism'' Must ruut. Neid oli kokku neli tükki Must ring Must rist Punane ruut Supermatism kaheksa ristkülikuga Plakat filmile "Doktor Mabuzo" Kubism
probleemid. Tema kunst on teataval määral ajaülene, selle eesmärgiks on luua esteetiline tervik. Oma sõnumi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed.
Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajad Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega.
Teeb suuri maastikumaale. Maastikumaale tehti ATELJEEDES, õues vaid piirjooned!!! Harva on tema maastikumaalidel inimkujud e stafaazid, kui siis antiikkangelased = heroiline maastik: 4 maalist tsükkel "Neli aastaaega". Lorrain Ideaalmaastiku suurim meister. Kujutas ainult väljamõeldud maastikke. Heroiline maastikumaal oli nõrkuseks. Paljudele ideaalmaastikele on iseloomulik üks võte nurkades kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik sadamas", ,,Delfti vaade" kuulsa Apolloni templiga. Viljeles ka graafikat: koguteos "Liber veritatis". Prantsusmaal elanud 17.saj kunstnikest on tuntumad Georges de la Tour ja vennad le Nainid. See on rahvalik kallak. de la Tour Mõjutatud Caravaggiost oli karavadzist: nooruse töödes keldriluugivalgus. Maalis isegi
Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (SKEENE), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees MASKID, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- KOTURNE. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega
lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel,mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumata rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena,loojad on sageli nime poolest tundmatud.Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming(nt. Homerose“Ilias“) 15.Kirjelda antiikteatrit? Sissepääsud olid mõlemal pool poolringikujulist platsi orkestrat,kus koor liikus ümber Dionysose altari.Selle taga lava ja lavaehitis (skeene),kus paiknesid kulissid ja lavamasinad.Esialgsed etendused seisnesid koori ja ühe näitleja dialoogis.Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja,kuid koor säilitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduse keskseosa.Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris.Teatri keskmes paiknes ringi-või poolringikujuline näiteplats-orkestra-ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon-skeene
Paljude Eesti haridusametnike jaoks on see nonsenss. Aga kui see poiss lõpetas 8. klassi ja läks 9. klassi, siis ta hakkas õppima. Tema käest küsiti, miks ta siis hakkas õppima? "Ma märkasin, et nüüd tuli aeg, kus ma tahtsin õppida." Ta lõpetas kooli hästi ja nüüd ta lõpetab ülikooli paralleelselt kahes teaduskonnas. Ta on kunsti alal väga andekas. Ta võib üksi anda etendust, kus kõik, ka muusika ja kulissid on ta enda poolt tehtud. Ta on selgeks õppinud vene keele ja 19-aastasena üksi sõitnud läbi kogu endise Nõukogude Liidu, elades läbi erinevaid seiklusi. Siis õppis ta selgeks hiina keele, et sõita Hiinasse. See kõik mahtus 6 aasta sisse aega peale 15. eluaastat. Aga mis oleks temaga enne seda juhtunud tavalises koolis? Pärast 3. või 4. klassi oleks ta halbade hinnete tõttu juba istuma jäänud. Siis veel- ja veelkord. Oleks ehk vahetanud mitu korda kooli, oleks oma
4 Antiikaja teater Antiikaja teater erineb paljugi tänapäevasest nii ehituse , näitlejate , kui ka stiili poolest.Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate
,,Sisyphose müüt", mille mitmed laused pärineksid otsekui Meursault' mõttemaailmast, näiteks: ,,Mõtlema hakata, see tähendab oma jalgealust õõnestama hakata" või ,,Võõras iseendale ja maailmale, ainukeseks relvaks mõte, mis end eitab, niipea kui ta end jaatab". ,,Sisyphose müüt", kirjeldab absurdsuse kogemust. See leiab oma manifestatsiooni Mina ja maailma ületamatus kuristikus. Inimest võib korraga haarata absurdsuse teadvus, kui argipäeva kulissid mahakistakse ja kui ta seisab korraga selle maailma vaenulikkuse ja võõrastuse ees. ,,Võõrastus haarab meid: arusaamine, et maailm on "tihe", aimdus kuivõrd võõras on üks kivi, läbimatu meile ja millise intensiivsusega loodus või maastik meid eitab... Maailm püüab meist vabaneda: ta on jälle taas ta ise." Inimene leiab aga iseendas kõrvaldamatu igatsuse kadumaläinud ühtsuse ja mõtestatuse järele. See kuristik inimese ühtsuse, selguse ja
tänavad, platsid, majad kaunistati lippude ning lillevanikutega. Laat avati palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt sõitsid "lavavankrid" raekoja ette, kus esitati esimesed stseenid ja liiguti edasi turuplatsile. Kõikjal oli rahvasumm, kes ootas näitlejaid. Nii muutus kogu keskaegne linn korraga teatriks ja linnaelanikud publikuks. Kesk-Euroopas kasutati vankrite asemel "simultaanlava". 9 Linna kõige suuremale väljakule püsitati kuni tosin pisikest lava. Mõningaid
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule
Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel. Tema parimad tööd on vaselõiketehnikas portreed. Peamiselt maastiku kujutamisega tegeles Senffi järglane Tartu Ülikoolis August Matthias Hagen (1794 1874). Nii oma maalides kui ka mõnevõrra värskemates joonistustes on ta järjekindel klassitsist, kes järgib juba Claude Lorraini poolt 17.saj. loodud ideaalmaastiku skeemi pildi servades nn. kulissid, mille vahelt avaneb vaade kaugusse. Tallinnas töötanud maastikumaalijatest taotleb samasugust panoraamset üldistavat lahendust Johannes Hau (1771 1838), kelle Tallinna vaated on suure kultuuriloolise väärtusega. Saksa romantismi erinevatest koolkondadest mõjutasid Baltikumi kunstnikke tollal kõige enam matsareenlased, kes põlgasid klassitsismi idealiseeritud vorme ja nõudsid kunstilt siirast tundeküllust, kuid mõjusid tihti seejuures lausa härdameelselt ja verevaeselt.
Helena saarel, kus sureb 1821 Napoleoni mitu palet 1. ,,Revolutsiooni poeg" päritolu ja aasta 1789 maailmavaate poolest 2. ,,Valgustatud isevalitseja": riigireformid ja tugeva riikluse arendaja 3. ,,Jultunud diktaator": diktaator iseloomu ja külma närviga reaalpoliitik, kes manipuleerib rahvaga IV faas: Napoleoni ajastu 1. Konsulaat · Vastuolude tasadamine ja sisepoliitilise tasakaalu loomine: üldine rahulolu · ,,Konstitustsiooniline isevalitsus" säilitas demokraatia kulissid · Uus konsulaadi põhiseadus (IV) 1799: 1. NB on I (10.a.) konsul, kellele ainuisikuliselt kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus 2. Nimetab ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati (80) liiget 3. I Konsulit nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu Konsulaat 4. Meestel on üldine hääleõigus · Korraldati pidevalt ,,rahvahääletusi", kus N sai masside ülekaaluka toetuse · 1802 N on eluaegne konsul (,,tänuliku rahva kingitus")
annaabi.ee 
