Suur tuharalihas kimbud lähevad üle puusaliigeses toimuvatest rist- ja õndraluu külgservalt tugevaks niude-sääreluu liigutustest. Reie adutseerimine - ning ristluu-köbru sidemelt. kulglaks, mis kinnitub alumised kimbud. Abdutseerimine Lihaskimbud kulgevad põiki sääreluu lateraalsele - ülemised kimbud. alla lateraalsele. põndale. Lõppkõõlus kinnitub
Kinnitub: pöörliauku. f) Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale. g) Suur tuharalihas (pindmine kiht) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. h) Laisidekirme-pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks. Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie anteversiooni ja siserotatsiooni teostavad keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud ja
Suur tuharalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu *alumised kimbud kinnituvad reieluu *reie taha viimine. tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu tuharalihasmisele köprusele külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. *ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. Laisidekirme-pingutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluu ülemis-eesmiselt Niudeluu-sääreluu kulgla. *reie ette viimine ning sisse niudeluuogalt. pööramine. 68. REIE LIHASED Poolkilelihas
- primaarsed neuronite kehad on spinaalganglionites --) --) sekundaarsed on seljaaju hallaines --) --) tertsiaarsed on talamuses --) suuraju koorde, eelkõige somatosensoorsesse korteksisse. Alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti seotud motoorika kontrollimisega. · Alanevad juhteteed jagunevad kahte gruppi: püramidaalsüsteem; ekstrapüramidaalsüsteem · Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulgla, kortikobulbaarkulgla. · Kortikospinaalkulgla ülemiste motoneuronite kehad paiknevad primaarses motoorses korteksis, premotokorteksis ja primaarses somatosensoorses korteksis; alumiste motoneuronite kehad on seljaaju hallaine eessambas. · Kortikospinaalkulgla kontrollib liigutustegevust allpool pead, kortikobulbaarkulgla aga pea ja kaela osas.
Kinnitub: pöörliauku. f) Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale. g) Suur tuharalihas (pindmine kiht) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. h) Laisidekirme-pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks. Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie anteversiooni ja siserotatsiooni teostavad keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud ja
pöidlasirutajad - A: lüh. -- kodarluult, pikk -- küünarluult, K: pöidla faalanksitele niude-nimmelihas - A: T12, L1-5, lülidevaheketastelt, niudeluuaugult, K: reieluule rätseplihas - A: niudeluult, K: sääreluule reie nelipealihas - A: reieluult, niudeluult, K: sääreluule tuharalihased - A: väike, keskm. -- niudeluult, suur -- rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult, rist-, õndraluult, K: väike, keskm. -- reieluule, suur -- reieluule, üle niude-sääreluu kulglaks reie kakspealihas - A: istmikuluult, reieluult, K: pindluule poolkilelihas - A: istmikuluult, K: sääreluule, põlveliigesele poolkõõluslihas - A: istmikuluult, K: sääreluule pirnlihas - A: ristluult, K: reieluule kammlihas - A: häbemeluult, K: reieluule lähendajad - A: suur -- istmikuluult, lühike, pikk -- häbemeluult, K: reieluule (karejoonele) sääre kolmpealihas - A: sääreluult, pindluult, reieluult, K: kandluule (Achilleus) tallalihas - A: reieluult, K: kannakõõlusele
tagapinna ülaosalt,rist- ülemised kimbud ja õndraluu külgservalt, lähevad üle lai- ristluuköbru sidemelt sidekirme pingutajaks Laisidekirme eesmiselt niudeluuogalt Läheb üle niude- Reie anteversioon(ette -pingutaja sääreluu viimine) ja siserotatsioon kulglaks(laiaks sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Poolkilelihas istmikuköbrult sääreluu mediaalsele Põlvepainutaja, reie põndale ja retroversioon, siserotatsioon põlveliigese kihnule
tagapinna ülaosalt,rist- ülemised kimbud ja õndraluu külgservalt, lähevad üle lai- ristluuköbru sidemelt sidekirme pingutajaks Laisidekirme eesmiselt niudeluuogalt Läheb üle niude- Reie anteversioon(ette -pingutaja sääreluu viimine) ja siserotatsioon kulglaks(laiaks sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Poolkilelihas istmikuköbrult sääreluu mediaalsele Põlvepainutaja, reie põndale ja retroversioon, siserotatsioon põlveliigese kihnule
pöörlitevahehari Suur tuharalihas niudeluu tagapind reie retroversioon, tuharalihasmine köber aduktsioon Laisidekirme- niudeluu ülemis-eesmine läheb üle niude- reie anteversioon, pingutaja niudeluuoga sääreluu kulglaks abdutsioon 69) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON TAGUMINE RÜHM Poolkilelihas sääreluu mediaalne põnt põlveliigese paiutamin istmikuköber
5.loeng Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis uss e. vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega.
Alanevad juhteteed jagunavad kahte gruppi: püramidaalsüsteemiks ja ekstrapüramidaalsüsteemiks. Püramidaalsüsteem on seotud lihastoonuse säilitamisega ja osavust nõudvate liigutuste täpsuse ja kiiruse regulatsiooniga (käteosavus). Ekstrapüramidaalsüsteem on seotud väiksemat täpsuse astet nõudvate liigutuste regulatsiooniga, mis on suunatud näiteks keha asendi säilitamisele või muutmisele. Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulglaks, mis kontrollib liigutusi allpool pead ja kortikobulbaarkulglaks, mis kontrollib pea ja kaela liigutusi. 24. Spinaalnärvid. 31 paari 8 kaelanärvi (tservikaalsed) 12 rinnanärvi (torakaalsed) 5 nimmenärvi (lumbaalsed) 5 ristluunärvi (sakraalsed) 1 õndranärv eesmine ja tagumine juur spinaalnärv närvipõimik perifeerne närv närvi-lihase ülekanne
annaabi.ee 
