.............................................................6 2 Sissejuhatus Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna
Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks. Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks. Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33. Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina. KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem
Jõe valmissaamisel kiitis vanaisa igat töölist. Mutt ja karu olid üleni porised ning vanaisa otsustas, et see peab neile aurüüna selga jääma. Hundile jäi must koon ja mustad jalad. Kahjuks ei olnud vanaisa märganud üleni porist vähki ning arvas, et too magab. Selle peale pahandas vähk temaga ja sai selle eest endale silmad selja taha. Vanaisa märkab üht hilpharakat oksalt oksale lendamas ja eputamas. Talle ei meeldinud, et too linnuke oli tööle käega löönud, et mitte oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha. Vanaisa otsustas talle karistuseks mustad püksid anda ja jõest joomise keelata, ta sai juua vaid lehtedelt veepiisku. Oma laulu sai see lind ainult siis laulda, kui teised loomad varjule pugesid äikese eest. Jõesäng sai valmis ja vanaisa kallas kuldkausist vee sinna sisse, elustas seda oma hingeõhuga ja määras jooksusuuna.
Nad on sul vist selja taga." - "Sina ninatark, " oli vastus, "siitpeale peavad su omad silmad selja taga olema." Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb päikesepaistes läikida ja oma muretut laulukest vilistab. "Kehkenpüks vihmakass," hüüab ta temale, "kas sul pole midagi muud teha, kui eputada?" - "Vanamees," ütles see, "töö on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, - mis sa ise selle kohta ütleksid?" - "Sina riidenarr!" hüüab Vanaisa pahuralt, "siitpeale olgu sul mustad püksid ja karistuseks ei pea sa oma janu kunagi jõest kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult siis vilistama, kui teised loomad varjule poevad ja läheneva äikese ees hirmu tunnevad." Jõesäng oli nüüd valmis saanud. Vanaisa valas oma kuldkausist vee sinna sisse,
Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne. Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga. Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub. Jääb mulje nagu sõidaksid meremehed õhus. Meremehed veavad kotiga taimi, puid, sõnajalgu jms. Taimelehed on väga täpselt välja kujutatud ning on tugevad kontuurid, taimed on väga tõepärased. Paadi kõrval ujuvad kolm kuldkollast parti. Graafikast meeldis mulle Eduard Wiiralti ,,Viljandi maastik". ,,Viljandi maastik" väljendab kunstniku armastust ja kiindumust oma kodumaa vastu. Pilt on meeleolult kurb ja sünge. Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline. Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu, mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha,
umbes 180ºC). Madala sulamistemperatuuri tõttu saab jootetinaga kergesti ühendada elektrijuhtmeid või teha teisi jootmistöid. Mõnel juhul võib isegi väike kogus lisanmetalli oluliselt muuta põhimetalli omadusi. Näiteks paranevad terase omadused, kui lisada sellele väikeses koguses haruldasemaid siirdemetalle (näiteks vanaadium, molübdeen jt). Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel, mis annavad kuldkollast valgust; temaga redutseeritakse maakidest tantaali, titaani ja tsirkooniumi. Naatriumiühendite kasutamine on laialdasem - igapäevane söögisool, sooda, kõik seebi baasil toodetud pesuvahendid, meditsiinis on isegi füsioloogiline lahus söögisoola lahus jne. Liitiumi kasutatakse soojuskandjana tuumareaktorites, teda peetakse perspektiivseks tuumkütuseks. Liitiumi sisaldavad emailid ja glasuurid ning opaalklaas. Teda
Sel ajal tehti suur samm lihtsustatud kleitide poole mis suuremalt jaolt juhtus tänu Jean Jacquese Rousseau ja ameerika revolutsiooni mõjule. Euroopasse hakati sisse tooma just naiste kleitide jaoks eraldi trükitud ekstravagantsete piltide ja mustritega kangaid. Ja selle perioodi lõpuks olid moes lihtsad valged musliin ehk marli kangast kleidid. Ehte kunstis kasutati palju erinevaid vääriskive. Kõige rohkem kasutati näiteks : sinist berülli, roosat safiiri, kuukivi, kuldkollast safiiri ja loomulikult ka veripunaseid rubiine. Ehete ja teiste aksessuaaride ning riiete kaunistamisel kasutati ka pärleid. 19-nda ja 20-nda sajandi ajal olid moes erinevad rauast ja plekist ripatsid ja medaljonid, millel oli graveeritud mingi kaunis pilt või siis tekst mis ehte omanikule midagi tähendas. TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tööstusrevolutsiooni ajal toodeti kangaid masinatel mis töötasid vesiratta või auru-mootori jõul
Kollane Kollast loetakse päikese värvuseks ja see on kõige eredam spektri värv, lähenedes suurele valgusele. Kollane kehastab mõistust ning stimuleerib teadmishimu. Kollased lilled on täis soojust,heasoovlikust ning need sümboliseerivad enesekindlust ja kõrget enesehinnangut, mitte kõrksust. Kollane spektrivärvus kaunistab head töömeeleolu. Kollased lilled interjööris elustavad pruuni mööblit ja aitavad sünget ruumi muuta päikeselisemaks ja soojemaks. Kuldkollast värvust loetakse nii puhtaks ja määrdumatuks, et seda loetakse vaimse valgustatuse ja lunastuse värvuseks ning seda kasutatakse religioosse värvina. Kollane on ka rikkuse ja võimu tähistajaks. Kahvatut kollast on loetud armukadeduse ja vihkamise, kadetsemise ning klatsimise värviks. Kollast kutsutakse varjudeta värvuseks. Koos terava rohelisega mõjub kahvatukollane mürgiselt. Temperamenditüüpidest sobib kollane sangviinikule igiliikurile, ideede generaatorile
a. sügisel kodutütarde vahel välja võistlus. Väljakuulutatud tähtpäevaks saabus 64 kodutütrelt üle maa 72 kavandit. Neist valis hindamistoimkond, kuhu kuulusid NKK esinaine M.Raamot. Tartu ringkonna esinaine E. Sararal ja Kodutütarde peavanem S. Pruuden. Helga Nigoli kavandi järgi valmistati Kodutütarde üldlipp, mille õnnistamine ja üleandmine toimus Tallinnas Estonia kontsertsaalis 21. juunil 1935. a. Lipp kujutab NKK värvi helesinisel taustal kuldkollast päikest, mille keskel on hõbehall kotkamark. Päikese kiirte vahel hõbehallist tekst: Isamaa auks alati valmis. See külg on ühine kõigile Kodutütarde lippudele. Teine külg on kollane, sellel on kiri “Kodutütred”. Kodutütarde üldlipul on Kodutütarde organisatsiooni nimi, põhjakotka kujutis ning
Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat purpurit. Veel kasutati kokenilli ning kalarasvast ja pruunvetikatest valmistatud värvi. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Laugusid värviti puusöega või kanti neile kuldkollast safranipuudrit. Kulmud kitkuti peeneks ja need pidid algama küllalt lähestikku ninajuurelt, nagu Kreekaski. Kulmusid värviti nõega. Ovidius soovitas oma raamatus ka karusnahkadest valmistatud kunstlikke kulmukarvu. Kurtisaanid kasutasid ka kunstripsmeid. Moes olid ilusünnimärgid ja nendega varjati naha defekte. Keskaeg Keskajal elasid nii kosmeetika kui hügieen üle taandarengu. Naisideaal oli seotud katoliku kiriku loodud pildiga sündsast kaunist naisest
Niiske paukelavhõbe ei ole ohtlik käsitsemisel, 30% niiskuse juures ta ei plahvata löögist ega kuumutamisest [11]. Pliiasiid Pb(N3)2 on valget värvi peekristalne pulber, Pliiasiid plahvatab võrdselt nii leegist kui löögist, kuid on tule ja mehaaniliste mõjutuste suhtes vähemtundlikum kui paukelavhõbe. Pliiasiid niiskust ei karda, kuni 30% niiskuse korral ei kaota plahvatusvõimet [11]. 8 Teneress e. TNRS C6H(NO2)3O2PbH2O on kuldkollast värvi kristalliline pulber ning ei reageeri metallidega. TNRS-i kasutatakse detonaatorite valmistamiseks [11]. Tetrüül C6H2(NO2)3N(NO2)CH3 on kahvatukollane peenkristalne lõhkeaine, mida saadakse dimetüülaniliini nitreerimisel. Tetrüül ei karda niiskust, ei lahustu vees ja ei reageeri metallidega. Tetrüül põleb suitsuta energilise helesinise leegiga ja põlemine võib üle minna detonatsiooniks.Tetrüül kuulub mitme liitlõhkeaine koostisesse,
Hoonete iseloomulik element oli mitmeastmeline karniis (karniisiks nim. seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve), mida aga lihtinimeste majadel olla ei võinud. Teine element oli painutatud servadega katus, mis juhtis vihmavee seintest kaugemale. Puitosade ja katuse värv oli rangelt ette kirjutatud. Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel, templitel kasutati kas rohelist või punast värvi. Ülejäänud hoonetel halli värvi. Templite ja losside katused kaunistati keraamiliste kujudega. Eelistati draakoneid, föönikseid ja lõvisid, mis sümboliseerisid võimu ja jõudu ning pidid kaitsma loodusõnnetuste eest. Omapära lisasid linnapildile ka budistlikud katusehooned pagoodid mitmekorruselised tornid.
Pärast mõnda soojemat päeva ilmuvad esimesed rohelised rohulibled põllupeenardele ja kraavikallastele. Päikesele hõiskavad vastu paiselehe kuldkollased õied. Ning lendavad esimesed liblikad kollased ja kirjud. Väike koerliblikas ongi see, kelle järgi tavaliselt ennustatakse kirjut suve. Liblika tiibade alustoon on oranz, tumeda soonestuse vahel leidub kollaseid ja siniseid laike. Päevapaabusilmade tõmmudel tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast kevadveest tulevad välja nende õiepungad, need avanevad ja paari kolme päevaga kollendab kogu kaldaäärne madalik. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi need meenutavad tõesti varsa kabja jälgi. Rahvas kutsub taime veel konnakapsaks. Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab
annaabi.ee 
