Plaatina avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda
15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Kulla ja plaatina tihedused on lähedased, vastavalt 19,32 ja 21,45 g/cm³. "Valekulla" saamise vältimiseks andis
sulamis on 925 grammi hõbedat ja 75 grammi vaske).Hõbedat rakendatakse katalüsaatorina orgaaniliste ühendite oksüdeerimisel.Hõbeda järgi on saanud paljud loomad , linnud, putukad, lilled, puud, põõsad ja paljud muud asjad oma nime. Nt. hõbekala, hõbepuu, hõberebane ja paljud teised. Plaatina Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. 1819.a. leiti plaatinat Uuralis ja aasta hiljem hakati teda tootma 3-, 6- ja 12-rublaste müntide vermimiseks. Suuremad
See laguneb valguse käes ja tekkivad hõbeda mikrokristallid annavadki pinnale hallika tooni. Roosa värvus võib olla tingitud looduslikest lisandeist, kuid selle võib anda sulamile ka raua lisamise teel. Punakaspruuni värvuse annavad kullale raud ja vask. Purpurpunane värvus tekib orgaaniliste ärvainete mõjul. Palju kasutati Egiptuses lehtkulda, millega kaeti nii metalle kui ka puitu ning isegi mööblit ja hambaid. Esemeid hakkati kuldama kuldmalgaamiga alles u aastal 30 Roomas. Kuldesemete või -ehete kullasisaldust näitab kullaproov, mida väljendatakase kolmekohalise arvuga. Kullaproovi kolmekohaline arv näitab väärismetalli sisaldust massiosades 1000 massiosa sulami kohta. Kullale lisatakse tavaliselt 4- 60% vaske, et anda sulamile kõvadust ja plastilisust. Mida suurem on aga vasesisaldus, seda tugevam on väliskeskonna mõju kullale. Nõukogude Liidus toodeti kuldesemeid viie prooviga: 375, 500, 583, 750, 958. Paljudes riikides on karaatsüsteem
Plinius Vanem kirjutab, et plii ja hõbe eraldatakse teineteisest tiiglis, kuhu juhitakse õhku, mille mõjul sulaplii oksüdeerub, hõbe jääb aga muutumatuks. Hõbeda hinnalisusele viitab ka see, et muistses Egiptuses nimetatu teda valgeks kullaks. Teatavasti Egiptuse territooriumil hõbedat ei olnud. Ringluseski oli seda harva a väga tühises koguses. Näiteks Egiptuse Vana riigi 4. dünastia ühe rikka valitsejanna hauast avastati paljude kuldesemete seas vaid paar hõbeehet. Ka rikka vaarao Tutanchamoni hauapanuste hulgas oli vaid üksikuid hõbeesemeid. Hõbeda haruldus kajastus tema hinnaski: Egiptuses olid umbes aastal 3000 e.m.a. hõbe ja meteoriitraud ühes hinnas ning kullast kallimad. Hõbedat veeti Egiptusse nüüdisaja Hispaania territooriumilt. Foiniiklased avastasid siin rikkaid hõbedamaardlaid ja olevat oma ahnuses vedanud välja nii palju
Plaatinast ehted säilitavad oma kuju ja ei kulu, seega seisavad ka vääriskivid kindlalt paigal. Plaatinat ei tohiks valge kullaga segamini ajada. Need kaks metalli ei erine mitte ainult tugevuselt, vaid ka värvilt. Valget kulda valmistatakse kollasest kullast, samas kui plaatina on loomulikult valge metall. Seega on plaatina valgest kullast valgem. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Kulla ja plaatina tihedused on lähedased, vastavalt 19,32 ja 21,45 g/cm³
Raua maaki leidub väga erinevates piirkondades. Eestis esineb soodes ja järvesed soo- ja järvemaagina. Sellest on võimalik välja taandada ka täiesti korralikku rauda. Raua taandamisele maagist on vaja väga kõrget temperatuuri (vähemalt üle 1500 kraadi). Raua kasutamise juureson väga olulisel kohal hetiidid, kes õppisid maagist rauda tootma ümbes 1500 eKr. Nad hoidsid neid saladusi ainult enda teada. Tutanhamoni hauakambrist on leitud ka kuldesemete juurest üksikuid raudesemeid rauaga kaunistati kulda, sest kuld oli palju tavalisem kui raud. Hallstatti kultuuri (800-500eKr) valmistatud pronksmõõk sattus ka Eestisse. Seega oli väga oluline kultuur raua levikul. Johann Georg Ramsauer kaevas ühest kalmistust välja 17 aasta jooksul 993 matsut (Hallstati kalmistu). Kalmistute lähedusest avastati ka Hallstatti soolakaevandus. Soolakaevandused andsid ka
sissetungi. Kolmas osa slaavlasi jõudsid Dnepri jõe sisejooksu alale ja hakkasid sealt järk-järgult laiali liikuma. Põhjapoolses Euroopas on rahvasterännu ajal hakanud esinema küllaltki rikkalikke väärismetallaardeid. Võimalik, et nende päritolu on Rooma riigi territoorium. Seoses rünnakutega saadakse päris palju väärismetalli ning see liigub põhjapoole. Arvukalt esines kuldesemeid Rootsi territooriumil. Neid jõudis ka Eesti territooriumile. Järgmistel perioodidel on kuldesemete leide vähem. Kõige sensatsioonilisem kullaleid tuli välja 2009 aastal, see oli 7.-8.-sajandist pärit aare, kõige mõistatuslikum ja erilisem aare üldse sest ajajärgust. Aardes oli hulgaliselt esemeid. Leidus nii kuldesemeid kui ka emailiga esemeid. Tegemist oli omaaegsete relvade ehisdetailidega: mõõga käepidemete kaunistusosad, kiivrite kaunistused ja muu militaarvarustus. Mõõgateravikke seal pole, on ainult ehised
sagedamini maaliti vaase. Ornament: sirgjooned, spiraalid, meander, hiljem kolmnurgad, kaksikkirved. Amfora algvormid. Vara-Minos III uus maalimistehnika, Kesk-Minose kamarese stiili eelkäija. Tumedale põhjale hele muster. Kivinõud kirjust kivist, valmistamine algas Vara-Minos II perioodil. Õpiti egiptlastelt. 29 Vara-Minos III ajal kõrge tasemega pitsatid. Neil loomi, linde, stseene. Jätkus kiviesemete valmistamine. Kõrgetasemeline kuldesemete valmistamine, eriti kuldplekist ehted. Mitmesugused loomripatsid, lilled ja lehed. Ühiskond tugevalt autoritaarne. Kultus (pitsatitelt, freskodelt). Palju kujutatud kaksikkirveid ja sõnnisarvi. Puudusid eraldi templihooned; paleedes kultusega seotud ruume. Austasid oma jumalust peamiselt hiites, mäetippudel, kultusekoobastes. Ilmselt mingisugune emajumalus. Ka sõnnikuju seostatakse just ema- ja maajumalannaga. 2000/21001700 eKr Kesk-Minose kultuur. Kolm järku (IIII)
varustatud murdekoht. 5.sajandiks eKr olid kreeka mõjud juba tuntavad ja ülespidiste ninadega jalatsid pidid hakkama teed andma mugavatele sandaalidele. Ehted: 7.sajandil eKr valmistatud ehete kõrge tase on kindlaks tunnusmärgiks etruski kultuuri õitsengust. Kõige selgemini eristas etruskide kauneid ehteid teise maade omadest granuleerimistehnika kasutamine. Kuldesemete siledale pinnale joodeti tillukesed kullaterakesed ja nii saavutati imekaunis sädelus. Granuleerimist kasutati nii pannalde, peaehete, ripatsite, rinnaplaatide, fibulate kui käevõrude juures. Meistrite suurepärasest tööst pidasid kõrgklassid lugu ning kandsid ehteid meelsasti ja palju. Tolleaegne Küproselt ja Hispaaniast üle võetud mood nägi ette vasakus käes korraga mitme sõrmuse kandmist. Ehete hoimiseks olid puust või pronksist
varustatud murdekoht. 5.sajandiks eKr olid kreeka mõjud juba tuntavad ja ülespidiste ninadega jalatsid pidid hakkama teed andma mugavatele sandaalidele. Ehted: 7.sajandil eKr valmistatud ehete kõrge tase on kindlaks tunnusmärgiks etruski kultuuri õitsengust. Kõige selgemini eristas etruskide kauneid ehteid teise maade omadest granuleerimistehnika kasutamine. Kuldesemete siledale pinnale joodeti tillukesed kullaterakesed ja nii saavutati imekaunis sädelus. Granuleerimist kasutati nii pannalde, peaehete, ripatsite, rinnaplaatide, fibulate kui käevõrude juures. Meistrite suurepärasest tööst pidasid kõrgklassid lugu ning kandsid ehteid meelsasti ja palju. Tolleaegne Küproselt ja Hispaaniast üle võetud mood nägi ette vasakus käes korraga mitme sõrmuse kandmist. Ehete hoimiseks olid puust või pronksist
annaabi.ee 
