Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike, kes isa juubelipeol, kui vana Kotkas, võimatu õgard, oli juba kakskümmend kaks muna nahka pistnud -- võttis näpu suust ja ütles:
6 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus: 1. Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu. 2. Oli mehaanilise jõumasinaga veski või meierei. 3. Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ning kauba vahendamisega. Tegelikult loeti kulakuteks juba ka 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid. Stalin andis välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse ehk viie viljapea seaduse. Kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai
mis ta lapsega on juhtunud. Aga Virve arvas, et õppimine on nahkas ja jääb ainult motospordiga edasi tegeleda. Isa ei lubanud tegeleda sellise spordiga. Virve läks ikka Tallinna ja muidugi treening laagrisse ja siis sõitma. Oligi tulemas võistlus Pirita ringrajal. Seal oli ta edukas, aga enne lõppu tuli rattal kett maha ja ta lükkas ratta finisisse. Rahvas elas talle kaasa ja kõik olid rõõmsad. Aga spordis oli ka ebaausust ja julmust. Talle anti kolmas koht ja öeldi, et kulaku tütrel pole rohkem vajagi. Ja autasustamist ei julgetud teha rahva ees. Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma. Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi. Ükskord pandi tema ratta kütusepaaki suhkrut, et ta ei saaks võistelda. Ta ratas parandati ja ta võistles ja sai teise koha. Ta tahtis tagasi õppima minna, aga arstid veel ei lubanud. Aju pidi veel taastuma sellest suurest õnnetusest, mis Pärnus juhtus
Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast. · N. Liit saavutas rahva kannatuste arvel olulise edasimineku tööstuses. Väljavedu hakkas ületama sissevedu ning väliskaubandus hakkas andma kasumit. Põllumajanduse kollektiviseerimine · Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajanusliku inventari sundmüük kurnas jõuka talupoja majanduslikult välja · Kulaku kui klassi likvideerimine · Kogu maa jaotati piirkondadeks ja määrati aeg, mille jooksul tuleb kollektiviseerimine läbi viia. · Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest · Kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele, enne püüti tappa loomad ja müüa maha taluvara karmide karistustega keelati see peatselt. · Kulakuteks tehtu kuni 15% talumajapidamistest konfiskeeriti masinad, ehitused, seemnevili
ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest ei suudetud mööda minna usast arendati eelkõige sõjatööstust tööviljakus ja kvaliteet olid viletsam kui teistes maades sundkollektiviseerimine see on kollektiivsete majandite sunniviisiline loomine kollektiivsed majandid olid kolhoos- ehk riigile allutatud kooperatiivne ettevõtte sovhoos- riiklik majand riigil oli saaki kergem kätte saada kui põllumajandus allutati riigile kulak- talupoeg kes kasutas palgalist tööjõudu kulaku käsilane- selleks võis kuulutada igaühe 1929 algas kulakute kui klassi hävitamine kulakuteks tuli kuulutada 3-5%majapidamistest talupojad põgenesid linnadesse enne tapeti loomad ja müüdi vara NL 1930 ndatel aastatel üha rohkem oli juhtide seas väheharitud inimesi pime kuuletumine oli olulisem kui oskused suurenes riigi ja partei ametnike arv valitses jätkuvalt stalini isikukultus 1934 aastast algas massiterror
1921 näljahäda, rahvusvaheline abikampaania 1921 veebmärts kroonlinna mäss 1921 märts VK(b)P otsus üleminekust NEPle 1922 Genua konverents (Rapallo lepe) 1922 30. detsember moodustati NSVL 1924 Lenini surm 192627 Stalini võit Trotski pahempoolse oportunismi üle 1928 jaanuar NEPi lõpp, Stalini käik Siberisse 1928 esimene viisaastak, algab industrialiseerimine 1929 Stalini võit Buhharini parempoolse oportunismi üle 1929 mai RKN määrus kulaku kindlakstegemisest 1929 21. detsember Stalini 40. Juubel, ametlikustati isikukultus 1929 27. detsember Stalini kurss kulakluse kui klassi likvideerimisele 19291932 massiline kollektiviseerimine 19321933 suur nälg 1934 Kirovi tapmine algavad massirepressioonid 1936 NSVL uus Stalinlik konstitutsioon 1937 terrori kõrgaasta, hukati kõrgemad sõjaväelased 1939 23. august Molotov Ribbentropi pakt
Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata. 1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks. Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu. 1948 lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum
4) alustati talurahva kiiret ja massilist kollektiviseerimist; 5) viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem; 6) rakendati ulatuslikku kohtuvälist süsteemi; 7) alustati suurte näidiskohtuprotsesside pidamist(hirm,alandlikkus) 8) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ja valitsusringkondades J.Stalini ja tema poliitilise joone suhtes; 9) kujunes välja erakordne J.Stalini isikukultus.Kogu riik külvati üle tema büstidega Kulaku kui klassi likvideerimine. Keelati maalt linnadesse ja suurehitustele. 1932. a. loodi passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma. Kulakutelt konfiskeeriti masinad, ehitused ja seemnevili. Saadeti vanglatesse ja sunnitöölaagritesse. Valitses suur nälg. Kollektiviseerimise käigus oli hukkunud 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajandus.
Stalini isikukultus seoses tema 50. sünnipäevaga 1929. a. detsembris. Kogu riik külvati üle tema büstidega. J. Stalinile omistati V. Lenini peajoone hoidja, Oktoobrirevolutsiooni organiseerija, Punaarmee looja, suure väejuhi, maailma proletariaadi väejuhi ja viisaastakute planeerija au ning kuulsus. Kiire ja massiline kollektiviseerimine ei olnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega ka riigi majanduslike võimalustega. Koos sellega algas ka kulaku kui klassi likvideerimine. Kulaklikeks majapidamisteks loeti neid, mis süstemaatiliselt kasutasid palgalist tööjõudu või omasid veskit, kuivatit jmt. Samuti majapidamised, mis üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid kaubanduslike vaheoperatsioonidega. Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised jms. kurnasid jõuka talupoja kiiresti välja. Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest. Massiline kollektiviseerimine algas 1929. a. teisel poolel ja kestis ametlikult 1932. aastani.
Peamiseks sunnivahendiks oli ennekõike kasvavad kohustused riigi ees- makse suurendati lühikese ajaga mitmekordseks, diferentseeritult. Mida suurem talu, seda rohkem kasvas ka maksukoorem. Raskusi tekkis kõigil. Jõukamatel taludel oli NEP-i aastatel kogunenud mingisugune vara, millega esimesest ehmatusest üle saadi, oli selge, et kauaks varudest ei jätku. Hirm pidi olema partei juhtkonna arvates peamiseks kollektiviseerimise taganttõukajaks. Hirm sai alguse kulaku kui klassi likvideerimise poliitikast. Kulakute kui klassi likvideerimisest hakati rääkima 1929 sügisel, kui partei juhtkond võttis vastu otsuse kulakuid kolhoosidesse mitte lubada. Oli selge, et üksiktalud kaua eksisteerida ei suuda- sama otsusega olid kulakud majanduslikus mõttes määratud välja suremisele. Oli tarvis selgeks teha, kes kulak on. Vastava määruse võttis RKN vastu 1929 1.mail, kus liigitati kulaklike majandite hulka esiteks kõik need
annaabi.ee 
