Kujutav geomeetria kodune graafiline töö nr 3, variant nr 3. (0)

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
 1.  Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis
1.1.       Eestikeelse hariduse algus
Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi
keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt  Gottfried  Forseliust
(1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja.
B.G.  Forselius  õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele.  1684 . a sai ta enda
käsutusse   tühjalt   seisvad   Papimõisa   hooned   (nende   asukohta   märgib   praegu
mälestuskivi  Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas
ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli
ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid  enamuses  pärit
Tartumaalt. Õppeaeg  -  2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-
tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius
kirjutas ise ka  aabitsa , mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma
koolile  toetust, võttis ta 1686. a kaks poissi ( Ignatsi  Jaak, kes asutas hiljem
Kambjas   kooli,   ja   Pakri   Hansu   Jüri)   kaasa   ja   sõitis   nendega   Stockholmi,   et
demonstreerida Rootsi kuningale, et ka eestlasi on võimalik edukalt õpetada.
Kuningas   jäi   poiste   lugemis-   ja   laulmisoskustega   rahule   ning   lubas   kooli   ja
eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid  seminari  tegevus lakkas 1688. a,
kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said
seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688.
aastal   oli   Eesti   alal   juba   46   eestikeelset   köstri-,   mõisa-   või   kihelkonnakooli
(üldse oli tollal 41 kihelkonda).
 
1.2.       XIX sajandi algus
XIX sajandi alguseks oli  matemaatika   omandanud  kindla koha kooli õppekavas.
1795.   a   ilmunud   O.W.    Masingu    lugemise   raamatus   oli   ilmunud   ka   2   lk
matemaatilist   teksti   (ühel   lehel    numbrite    lugemine,   teisel   1x1).   Esimene
eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von  Frey
Arropiddamisse ehk Arwamisse- Kunst . Selles raamatus on 7 peatükki : 
1)   numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine
2)   4 arropiddamisse viisi eelseletus
3)   adition ehk kokkuarvamine
4)   substraktion ehk mahaarvamine
5)   multiplikation
6)   diwision
7)   proportionaalarropiddamine (võrdeline jaotamine).
Kõiki   nelja   tehet   õpetatakse   raamatus   tegema   nii   naturaalarvude   kui   ka
harilike    murdudega.   Õpetatakse   võrdeid    lahendama    ja   ka   mõõtühikuid
1
kasutama. Eessõnas ütleb raamatu autor:  „Tuhatkord parem, kui isa ja ema
ise mõistavad õpetust anda oma lastele, kui et neid võõraste inimeste läbi
koolitatakse   teiste,   vahest   väga   vallatute   seltsis“.   Kogu   raamat   on   üles
ehitatud õpetaja ja laste dialoogi vormis. Frey raamatut peetakse esimeseks
ühele õppeainele pühendatud õpikuks eest keeles.  
Vt ka O. Prinits „Eesti  koolimatemaatika ajalugu I“ Trt 1992, lk 37-50.