Kujutav geomeetria 1.kodutöö 7 variant (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
HIINA KÖÖK
Koostajad:  Marleen  Alle
Helena Vahar
Ron-Jürgen  Kuld
K-12A
PÄRNU 2013
Hiina
Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, 
mille juhtiv ja suunav  jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking . 
Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, 
Peking, Xi’an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka 
mongoli keel ja mandžu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on 
Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos,  Mongoolia , Myanmar, 
Nepal ,  Pakistan , Põhja- Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub 
sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks 
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks 
mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Sõnavabadus on piiratud. 
Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud 
organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse  ajakirjandusel  käsitleda sotsiaalseid 
probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Peale 
Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on 
Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste 
kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva 
Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Hiina 
Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Peale provintside on Hiina 1. 
järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud 
suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 
erihalduspiirkonda. Hiina elanikest on 92%  hiinlased ehk hanid. Hiinas on leiutatud 
paljud tänapäeval vajalikud asjad, näiteks kell, kompass, paber, hambahari, 
trükitehnika, purilennuk.
HIINA KÖÖK
Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi  filosoofiat , religiooni ja toitu;  road ja rituaalid, 
mis söömisega kaasnevad, on täis sümbolismi. Hiina kööki peetakse üheks maailma 
parimaks. Meiega võrreldes pühendatakse seal toidu õnnestumisele hoopis enam 
tähelepanu ja hoolt. Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb 
vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad . 
Hiinas täidab toit kahte ülesannet – esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks 
on ta naudingute allikaks. 
Madude liha peetakse suureks delikatessiks, pealegi  omistatakse sellele ka tervistavat 
toimet. Neljajalgsetest  on Hiinas kõige hinnatum siiski siga.  Toitude  sobivuse alused 
on kujunenud juba sajandeid tagasi – riisiga sobib hästi  sealiha , hirsiga  lambaliha , 
nisuga haneliha jne. Hiina on nii tohutult suur maa, et toidud ja toiduained on 
maakondade ja linnade viisi erinevad. Põhjapoolsetes piirkondades on 
põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid 
küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid . Mida kaugemale 
lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse 
taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma   igasse toidusse. 
Põhiliselt on aedviljad samad, mis tuttavad meilegi – mitut liiki oad, eriti sojaoad, 
herned , porgand, kapsas , nui- ja lillkapsas , hiina kapsas, sibul, küüslauk, kõrvits, 
baklažaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse 
kuivatatult. 
Lõunapoolsematel soojadel aladel kasvavad  apelsinid , mandariinid , ploomid,  kirsid , 
aprikoosid, virsikud , pirnid , kiivid , ananassid, mangod, litšid, kumkvatid, mandlid. 
Puuvilju süüakse enamasti värskelt.
Toiduainete ammendamatu  varamu on meri. Tarbitakse kõikvõimalikke kalu, 
koorikloomi, austreid, merikarpe. Samuti vesikastaneid, lootoslille juuri, 
pääsupesasid, hai uimeid.
Eksootilistest toiduainetest võiks veel nimetada bambusevõrseid, liiliapungi, seesami- 
ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad.
Jämedalt võib Hiina köögi jagada neljaks , neist igaühel on veel  alaliigid . 
Traditsiooniline Hiina toidusedel on peamiselt kohalikest  taimedest . 
Põhitoorainetena on teraviljad, kaunviljad ja köögiviljad – ennekõike majanduslikel 
põhjustel. Kujutlusvõime, vajadus ja leidlikkus on need, millede abil valmistatakse 
meeldivaid ja rõõmustavaid roogasid laiast valikust seemnetest, juurtest, mugulatest 
ja erinevatest taimedest. Kuna riisi kasvatatakse ennekõike lõunapiirkondades, siis on 
ta seal põhitooraineks, põhjapoolsem kliima soodustab nisu kasvatamist  ja seda 
kasutamist nuudlite ja teiste pastatoodetena. Hiina söögisedelisse ei kuulu piim. 
Traditsionaalselt on 98 % toidust taimse päritoluga ja ainult 2 % loomse või kala 
päritoluga. Maitsestamine  on tihti  tagasihoidlik ja kasutatakse toidu oma maitse 
esiletõstmiseks ja rõhutamiseks. Küpsetusmeetodid aitavad samal toorainel maitseda 
ja välja näha erinevalt.
Peamised toiduained