Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis
1.1. Eestikeelse hariduse algus
Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi
keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt
Gottfried Forseliust
(1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja.
B.G.
Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele.
1684 . a sai ta enda
käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu
mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas
ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli
ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid
enamuses pärit
Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-
tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius
kirjutas ise ka
aabitsa , mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma
koolile toetust, võttis ta 1686. a kaks poissi (
Ignatsi Jaak, kes asutas hiljem
Kambjas kooli, ja Pakri Hansu Jüri) kaasa ja sõitis nendega Stockholmi, et
demonstreerida Rootsi kuningale, et ka eestlasi on võimalik edukalt õpetada.
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja
eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid
seminari tegevus lakkas 1688. a,
kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said
seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688.
aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli
(üldse oli tollal 41 kihelkonda).
1.2. XIX sajandi algus
XIX sajandi alguseks oli
matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas.
1795. a ilmunud O.W.
Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk
matemaatilist teksti (ühel lehel
numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene
eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von
Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse- Kunst . Selles raamatus on 7
peatükki :
1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine
2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus
3) adition ehk kokkuarvamine
4) substraktion ehk
mahaarvamine 5) multiplikation
6) diwision
7) proportionaalarropiddamine (võrdeline jaotamine).
Kõiki nelja tehet õpetatakse raamatus tegema nii naturaalarvude kui ka
harilike murdudega. Õpetatakse võrdeid
lahendama ja ka mõõtühikuid
1
kasutama. Eessõnas ütleb raamatu autor: „Tuhatkord parem, kui isa ja ema
ise mõistavad õpetust anda oma lastele, kui et neid võõraste inimeste läbi
koolitatakse teiste, vahest väga vallatute seltsis“. Kogu raamat on üles
ehitatud õpetaja ja laste dialoogi vormis. Frey raamatut peetakse esimeseks
ühele õppeainele pühendatud õpikuks eest keeles.
Vt ka O. Prinits „Eesti koolimatemaatika ajalugu I“ Trt 1992, lk 37-50.
Kõik kommentaarid