(1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud.
See polnud tavapärane kunstiteos, kuna selle mõõtkava oli vale- inimene oli suurem kui maja. Kõigepealt haaras minu tähelepanu maja, mis kattis maaslamava inimese pead. Mida rohkem seda teost vaadata, seda rohkem hakkasin mõistma selle sügavasisulist tähendust, millest pole just kõige kergem aru saada. Selle teose peateemaks on inimese kaitsetus ja eraldatus suurest maailmast. Inimese peas olev maailm ei ole sellest kujutatavast majast suurem. See majake justkui takistaks vaateid oma siseelule ning teekonda parema ja turvalisema elu poole. Teos tekitab veidi ängistava tunde, mis justkui suruks mõtete ja tegude peale. Hoiab kinni, ega lase elul areneda. Kuna selle töö nimeks on pandud ,,Kodu", siis tuleb kohe mõte, et autor mõtlebki selle maja alltekstina inimese enda eluaset, kust keegi lahkuda ei soovi. Maja sümboliseeribki kellegi
lisatud ehitusplastikat. Eri ajastutel ja eri kultuurides on domineerinud erinevad skulptuuriliigid. Maalikunst – Kujutava kunsti valdkond, mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad maalitehnikad on akvarell-, guašš-, õli-, pastell-, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika ehk vahamaal. Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt kujutatavast ainestikust ning taas eri ajastutel on domineerinud eri žanrid. 1. Religioosne maalikunst 2. Müüt ja allegooria 3. Aktimaal 4. Ajaloomaal 5. Portreemaal 6. Maastikumaal 7. Olustikumaal 8. Vaikelu 9. Abstraktne kunst Graafika (kr graphein ´kirjutama) mõistet kasutatakse laiemas ja kitsamas tähenduses: 1. Koondnimetusena kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta 2. Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale
iseloomustatakse põhjalikult, kõrvaliine eriti ei ole, peategelase keskne. Paralleelne:Suurem arv keskseid tegelasi, kellel saatused kord hargnevad eri suundadesse ja liiguvad paralleelselt, kord ristuvad ja põimuvad. Iga keskse tegevuse puhul kujuneb oma tegevus liin. Autor liigub ühe tegelas punkti juurest teise juurde. Ühe romaani piires kujuneb otse kui mitu romaani ja mitu paralleelset tegevusliini eesmärgiks on avada idee ja mitme külgsemalt ja avaramalt. Annab laiema pildi kujutatavast ühiskonnast. Enamasti kasutatakse ikka mõlemat. Tegevus kujutatakse kahte moodi: otsesed sündmused, mis toimuvad romaani jooksul, mitme sugused eellood ja lavataga toimuvad sündmused. 10 september: Kirjaniku eesmärk on, et kangelase käitumine oleks sotsiaalselt ja psühholoogiliselt mõistetav/motiveeritud. Tegevuse arendamise ajaline järjestus on romaanis vaba. Romaani tegevuse ajalise järjestusega soovib autor tekitada dramaatilist pinget
huuli anh’i ehk elu sümboliga, andes talle võime järgmises elus süüa, hingata ja rääkida. Sõltuvalt surnu rikkusest, oli tema hauakamber täis maagilisi kujukesi ehk ušebti’e, kes pidid hauataguses elus etendama teenijate osa. Tihti kaunistati kambri seinad maalingutega, millel kujutati toitu, veini, õlu ja muud head-paremat, sest arvati, et pärast päris tagavarade lõppemist suudab ka ära elada ka seinal kujutatavast. Paraku ei suutnud kõik inimesed endale sellist luksust lubada. Paljud vaesed maeti sidemeteta ja kirstudeta külasurnuaedadesse, mille kuumas liivas nende kehad loomulikul teel kuivasid ja säilisid 4 2. KUULSAMAD MUUMIAD 2.1.Tutanhamon Tutanhamoni hauakamber on tõenäoliselt egüptoloogide üks suuremaid ning tähtsamaid leide. Tutanhamon oli Egiptuse noorim vaarao, surres juba 18-
mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Abstraktsionism Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Nonfiguratiivne ehk esemetu kunst. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.Olenevalt kujutatavast jagatakse: ekspressiivseksja konstruktiivseks (geomeetriliseks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti. Dadaism Dada kujuneb välja I MS käigus paralleelselt kahes linnas: Zürichis (Sveits) ja New Yorgis. Levib 1916-1924.Absoluutset vabadust taotlev vool, igaüksteeb mida tahab.Dada manifestis kirjas: Kõik on absurd. Elu ja kunst on mõttetud. Elu tuleb muuta absurdiks. Sürrealism (ülirealism). 1924.a. ilmub sürrealistide manifest A
jahmatamapanevat jõulisust. Väliselt oli poiss ikka seesama võluv ja leplik laps nagu 11 alati, kuid nüüd ilmnesid märgid, et ta ei näe maailma enam nii roosilisena nagu varem. 12 Need lummavad punapead Henri teosed tegi ainulaadseks see, et tema oletatavalt väljamõeldud tegelased olid sageli reaalsed inimesed, kelle elukäik ei läinud palju lahku kujutatavast. Kombineerides fakte väljamõeldisega, avastas ta modelli nimega Carmen Gaudin. Pesunaine, keda Henri nägi väljudes restoranist. ,,Milline rüvetatud ihu hing tal on," lausus ta. Henri kasutas teda "pärastlõunamodellina". On ilmselge, et ta Lautrecile meeldis asjaarmastaja- prostituudil olid punakasblondid juuksed, mis kõrgusid lauba kohal. 13 "Punapea Carmen" 1885. "A la Grenelle"
Kristuse kaudu ligimest armastada). Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Enamiku tolle aja inimeste jaoks oli piir usu ja ebausu vahel hägune. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, vastuvõetavamaks kui näiteks plastika, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju (püüe kujutatavast distantseerida ja nii vältida pildi- või kujukummardamist jumalaaustamise asemel). Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. (Onasch, Schnieper 2003) Lääne teoloogid (hilisemas idakirikus, õigeusukirikus, peetakse siiani ikoone väga olulisteks) suhtusid ikooniaustamisse leigemalt kui impeeriumi idaosas elavad kristlased. Pildid võisid nende seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine, liigne austamine oli saatanast. (Onasch, Schnieper 2003)
Samas teadus, mis toimib oma tekkimise fakti tõttu, fabritseerib oma vahendid tänu struktuuridele. Teadus põhineb juhusliku ja põhilise eristamisele (samas ja sündmuse ja struktuuri eristamisele). Kunst asub poolel teel teadusliku teadmise ja müütilise/maagilise mõtlemise vahel, kuna kunstiteos on intellektuaalse materiaalne objekt. Teadlane loob sündmusi (muudab maailma) struktuuride abil; 'meisterdaja' loob struktuure sündmuste abil. Miniatuur (midagi kujutatavast kas suuruse, meelelise tajutavuse või aja mõttes väiksemat) olevat kunstiteose universaalne tüüp. Vähendamise voorus seisneb selles, et tavasuuruses käsitletakse objekti osadena, et ületada selle osutatavat vastupanu. Objekti vähendatud varianti ei pea ei pea osadeks jaotama (seega tundub see kvalitatiivselt lihtsam), asi muutub lihtsamini hõlmatavaks. Esteetiline on miniatuur sellepärast, et selle puhul eelneb terviku tunnetamine osade tunnetamisele.
Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus
Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta – teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali
asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus)) vastandatuna näit. Realistliku romaani kõiketeadvale ja `objektiivsele' jutustajale; paljude häälte kasutamine, perspektiivide paljusus ja 14 vastandamine; nn. autori eest kõneleva kõiketeadva jutustaja kadumine; autor taganeb kujutatavast materjalist. Impressionism, Rõhk teadmise ja tajumise protsessil ja mehhanismidel; keeleliste, vormiliste ja kujutislike meetodite kasutamine, mis aitavad detailsemalt ja vahetumalt teadmise ja tajumise tekstuuri/protsessi/struktuuri esitada. (Näiteks Lained, 1-2 lk) Kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine. Kunst püüdleb alati reaalsuse imiteerimise (mimeetiline printsiip) või re-presenteerimise (uuesti esitamise)
annaabi.ee 
