Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.) (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses) Itaalia ideaallinn Livornos Albrecht Dürer (Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'') Thomas Morus (1518.a. pakkus välja oma teoses `'Utopia'' utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 3) Iseloomulikud jooned ideaallinnade projektidel Linna keskus asub tsentrumis Linna kuju on tihti korrapärane või loodud pinnareljeefi või kindla kujundi järgi
Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid mõistatusi, mida lugeja peab lahendama. Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Minu lemmikluuletus sellest teosest on “Hommik”. Luuletus jäi mulle silma tänu oma põnevatele kõnekujunditele, mis aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Samuti sisaldab luuletus sõnu, mida tänapäeva noored ei kasuta, nagu hingsetet, sulatet, aid, aeva ja imme. “Hommik” Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust: Üksikud nired blondjuuste kahust Voolavad kollase viinana Üle mu oime pärlvalge kausi. Taas olen rõõsk, olen soe ja intiim!
väike ratastega mänguasi, tugev seljas istumise mänguasi. Mängi vastamisi istumise mänge. Teab, kuidas mänguasja liigutada nii, et see häält teeb. Laps mõistab, et ta võib esemeid liikuma panna. Otsib ülesse peidetud esemeid. Tunneb ära mänguasja mida pole paar nädalat näinud. Mängib üheaegselt kahe või enama leluga. Avastab tuttavatel mänguasjadel uusi omadusi. Hakkab matkima mõnda tegevust. Asetab väikeseid mänguasju mustritesse ja kujunditesse. Kolgib helitekitamiseks kahte mänguasja kokku. Tunneb ära mänge ja riime. Loob tegevuste vahel seoseid. 10.-12. elukuu Üksteise sisse käivad klotsid, haakuvad klotsid, kujundi sorteerid, suured joonistus kriidid ja paber, muusikaline üleskeeratav mänguasi ja jonnipunn. Mängi koos lapsega ohtralt käelist tegevust arendavaid mänge. Tänu paremale keskendumisvõimele suudab vähemalt minutiks ühele tegevusele pühendada. Asetab väikese klotsi tassi sisse. Matkib tegevusi
(laotama: kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint: kink). Luule kujundeid Luuletaja mõtete ja tunnete esitamisel on oluline koht kujunditel. Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse
hävitamine MÄLU (kujuneb ajukoores) Lühimälu Püsimälu Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Info meeleelundites Sensoorse mälu Primaarsest mälust Info, mis üldjuhul ei ümbersõnastamie kordamise ja unune (nimi) (sõnadesse, harjutamise teel kujunditesse) Unustamine-on kõige suurem vahetult peale meeldejätmist ja kahaneb aja möödudes. Kiiremini unustatakse mõtestamata info. Vananemine ja kesknärvisüsteem: Unehäired Tähelepanuvõime halvenemine Emotsionaalne mandumine Sisenõrenäärmete talituse muutus Bioloogilised rütmid ehk bioloogiline kell Evolutsiooni jooksul välja kujunenud pärilikud nähtused, mis seisnevad organismi eluavalduste rütmilises kordumises (unetsükkel, keha temperatuuri muutumine)
sõnaraamatuga. Luuletaja tegi ohtralt väljakirjutusi, eesmärgiga kasutada eesti keele sõnavara eri kihistusi ja rikkust oma luules. Kokku on kirjandusmuuseumis sõnavaralisi otsinguid 2110 lehel. 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed", mis ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud ja põimunud algupärastesse kujunditesse. Uued luuletused on hoogsad ja mängulised. Kokkuvõttev tähis loometeel oli koondkogu ,,Lendav linn" ilmumine 1979. aastal, mis hõlmab luuletusi aastatest 1931-1977. Kogu uute luuletuste stiil jätkab ,,Eluhelveste" iseloomulikku laadi. ,,Lendavale linnale" määrati 1980. aastal Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia ja Nõukogude Eesti preemia. Nõukogude võimu suhtus Alver sügava irooniaga, kogu tema looming on kantud sisemisest vabadusest ja loomingulisest sõltumatusest.
tähendas ei miski ei miskis. El Lissitzkyt ei rahuldanud supermatismi pinnalisus. Tuues sisse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Ta jätkas omaenda supermatismi stiili arendamisega, seeria abstraktseid, geomeetrilisi maale, mida ta nimetas Proun´iks. Sel ajal kujutati ruumi tasapinnal, mis sisuliselt oli vaid ruumi ilusiooni loomine, Lissitzky üritas supermatismi laiendada arhitektuurilise ning kolmemõõtmelise kontseptsiooniga, ta tõi geomteerilistesse kujunditesse ruumilisuse, kujundeid saab vaadelda igast vaatepunktist. Vladimir Tatlin oli vene maalikunstnik ning arhitekt. Ta hakkas tegema objekte mis olid skulptuuri ja arhitektuuri vahepeal. Ta hülgas maali ning keskendus erinevate materjalide kasutusvõimalustele klaas, metall, puit. Ta tahtis muuta kunsti otstarbekust, praktilisust, tuua seda lähemale igapäevaelule, selline eesmärk sobis vene revolutsiooni eesmärkidega. Tema
Surnuaed Madridis 15.augustil rukkimaarjapäeval (Neitsi Maarja taevaminemispüha) avaldatakse Huamantla linnas Neitsi Maarjale austust. Varahommikul toimub 2 miili (üle 3 km) pikkune pidulik rongkäik naispühaku kujuga läbi linnatänavate, mis on eelnevalt kaunistatud õiekroonlehtedega,mis katavad tänavaid mustririkka vaibana. Corpus Christi püha ajal kaunistavad Sitgesi tänavaid vaibana aednelkide kroonlehed. Linnaelanikud näevad suurt vaeva, et kroonlehti omanäolistesse kujunditesse sättida. Püha Õhtusöömaaja ülistamise tipphetk saabub õhtuse rongkäiguga. Rongkäigu lõppedes tantsivad pidulised lömastatud õitel. Pühal nädalal (8 päeva, alates palmipuudepühast ja lõpetades lihavõtetega) kolmapäeval lähevad läbi Madridi tänavate jalgade ümber kette lohistades patukahetsejad. Sedasi meenutatakse Jeesuse viimseid katsumusi (Kolgata teekond). Öösel valgustavad patukahetsejate teekonda küünlad. Vaikne rongkäik.'': paljajalu sammuvad vaikivad
Lapsed alustavad teadliku meeldejätmise õppimist. Neil kujunevad välja vastavad mälustrateegiad: Kordamise kasutamine Materjali organiseerimine Materjali semantiline viimistlemine Kujundite kasutamine Meenutamine Skeemide kasutamine Fantaasia. Fantaasia arengus 2 staadiumi: 1.klass- rekonstrueeritvad kujundid meenutavad reaalseid objekte ebamääraselt, detailivaeselt 2.-3.klassis ilmub kujunditesse rohkem tunnuseid ja omadusi. Mõtlemine. 1.-2.klassis mõtlemine sarnaneb koolieeliku omaga. MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST. 1. H .Spencer mõtlemise evulutsioonist. Herbert Spencer (1820-1903) oli esimene autor kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid primitiivrahvaste (autori kasut. nimetus) mõtlemise kohta, et neid teaduslikult üldistada Kuna kõik maailmas areneb ja muutub siis peab arenema ka
(laotama: kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint: kink). Luule kujundeid Luuletaja mõtete ja tunnete esitamisel on oluline koht kujunditel. Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. PILET NR .24 - LUULE AASTATEL 1905-1940 20nda sajandi eesti luules mängis suurt rolli Noor-eesti autorid Gustav Suits,Ernst Enno ja Villem Ridala . Nende looming oli uusromantiline, oli sümbolitsliku kujutuslaadiga, temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitustja vaimseid ideaale,sönastasi ka isiklikke elamusi.
kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint: kink). Luule kujundeid Luuletaja mõtete ja tunnete esitamisel on oluline koht kujunditel. Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud
täpina. Pöörake tähelepanu näiteks sellele, kuidas sama tekst on kahel järgmisel SmartArt-pildil erinevalt vastendatud. Esimeses näites on alamtäpid kujutatud eraldi kujunditena. Teises näites on alamtäpid kujutatud kujundi sees asuvate täppidena. Kui kasutate organisatsiooniskeemi paigutust koos abi kujundiga, osutab joonega täpp abi kujundile. Kui te ei soovi kogu teksti kujunditesse paigutada, valige mõni muu paigutus, kus kogu tekst kuvatakse täpploendina. 61 Ehkki tekstipaanil saab tekstile rakendada märgivormingu (nt muuta fonti või fondi suurust või kasutada paksu või kursiivkirja või allakriipsutust), ei kuvata märgivormingut tekstipaanil. Küll aga kajastuvad kõik vormingumuudatused teie SmartArt-pildil.
kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint: kink). Luule kujundeid Luuletaja mõtete ja tunnete esitamisel on oluline koht kujunditel. Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: 44 Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul,
annaabi.ee 
