Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
õigesti. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ainus viga oli see, et märkisime ühe foto valesti(arvasime küll, et see on samas kohas tehtud kus foto 1 aga mõtlesime, et iga foto peab olema erinevas punktis tehtud seega lihtsalt kogemata läks valesti see) RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Kalade arvukus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Vajame infot latika ja kogre elustiilist ja nende elu kujundavatest teguritest. Kust leidsite taustainfo? Tausinfo leidsime Keskonnaameti leheküljelt ja ülesande juures olevast tekstist kogre ja latika kohta. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/kalandus/Veekogu_um muksile_jaamine.pdf PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 0/30 Vastuste analüüs Vastused oli valed, kuigi vastuseid vaadates tundusid need loogilised. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vastused olid tegelikult loogilised, kuig alguses vaatasime, et ka latikas
Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole kõikelubaval ükskõiksusel aga midagi ühist empaatia või halastava arusaamisega kaasinimese loomust ja eluteed kujundavatest teguritest. Sotsiaalse küpsuse määratlus, tulenedes ühiskondlikult eeldatavaist edukaist rollitäitmistest, on vaieldamatult tingitud nii üksikisiku kui laiemalt kogu antud ühiskonna valitsevatest väärtussüsteemidest. Seega peame endalt eelkõige küsima, millises ühiskonnas me elame ja milliste suundumustega isiksused on antud ühiskonnas valdavalt aktsepteerituimad. Millised valikud erinevate väärtuste reastamisel on hinnatavaimad
ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel (149.600.000 km) Tähistatakse I 0*Täpset väärtust pole siiani. Solaarkonstant on päikesekiirguse voog atmosfääri ülapiiril kiirtega ristiolevale pinnale Solaarkliima - päikesekiirguse jaotus maakeral atmosfääri puudumisel e atmosfääri ülemisel piiril Sellega on võimalik eraldada päikesekiirguse mõju teistest kliimat kujundavatest teguritest · Solaarkliima on määratud astronoomiliste teguritega: · Maa tiirlemisega ümber Päikese, · Maa pöörlemistelje kaldega Maa orbiidi tasandi (ekliptika) suhtes, · Maa pöörlemisega ümber oma telje 6. Kirjeldage lühidalt 3-rakulist globaalse atmosfääri tsirkulatsiooni mudelit (skeem). Millist lihtsustust see sisaldab, mille poolest erineb see üherakulisest tsirkulatsioonimudelist? Milline õhuvool valitseks
eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetuleku probleemid. Inimese elu "kvaliteedi" sõltuvus tema tervisest määrab motivatsiooni tervise väärtustamiseks. "Valitudo bonum optimum" ("tervis on kõrgeim hüve") - see antiikaegadest pärit postulaat ei kaota oma sisulist tähendust kuni eksisteerib inimkond. Selle hüve säilitamine (ja võimaluse korral suurendamine) eeldab tervist edendavat mõtlemis- ja käitumisviisi ning teadmisi tervist kujundavatest ja häirivatest faktoritest. (Tamara Janson) Tervise ja haiguse mõisted tunduvad esmapilgul olevat selged igaühele. Tervist on aga aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil. Isegi vaid põgus tutvumine tervist käsitleva kirjandusega teeb selgeks, et tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena
olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole kõikelubaval ükskõiksusel aga midagi ühist empaatia või halastava arusaamisega kaasinimese loomust ja eluteed kujundavatest teguritest. Sotsiaalse küpsuse määratlus, tulenedes ühiskondlikult eeldatavaist edukaist rollitäitmistest, on vaieldamatult tingitud nii üksikisiku kui laiemalt kogu antud ühiskonna valitsevatest väärtussüsteemidest. Piibli kümnest käsust jääb tänapäeva maailmas käitumise jaoks väheseks. Elamine aga tähendab käitumist ja kuna käitumisreeglid on eriti vajalikud neile, kelle töökohustuste hulka kuulub pidev suhtlemine teistega, ning elamisreeglid neile, kelle
looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Inimese elu "kvaliteedi" sõltuvus tema tervisest määrab motivatsiooni tervise väärtustamiseks. "Valitudo bonum optimum" ("tervis on kõrgeim hüve") - see antiikaegadest pärit postulaat ei kaota oma sisulist tähendust kuni eksisteerib inimkond. Selle hüve säilitamine (ja võimaluse korral suurendamine) eeldab tervist edendavat mõtlemis- ja käitumisviisi ning teadmisi tervist kujundavatest ja häirivatest faktoritest. (Tamara Janson) Tervise ja haiguse mõisted tunduvad esmapilgul olevat selged igauhele. Tervist on aga aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil. Isegi vaid põgus tutvumine tervist käsitleva kirjandusega teeb selgeks, et tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena
remont ja muud põhi- ja üldkulud. Töötasu kujudavad palatase ja töömahukus. Sööda maksumusele avaldavad mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Sööda erikulu sõltub karja produktiivsusest. Mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta. Töömahukus on seotud pidamistinimustega ja mehhaniseerimistasemega kui ka karja produktiivsustasemega. Omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus, nt. seakasvatuses ligi 70% kõigist kulutustest söödakulud. 44.Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. 45:Tootmise efektiivsuse süsteem Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: 1.tööviljakus ehk tootliku (P/T) 2
mõjutavad muutuv- ja püsivkulud. 44. Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem) 45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses *kaubatoodangu müügihinda kujundavas turuhinnad,toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. *omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. *kasumi kujunemist mõjutab läbi kvaliteedi ja sööda ka taimekasvatuse efektiivsus.esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused 46. Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat 1) tööviljakus, 2) vara- ehk fonditootlikkus, 3)haritava maa tootlikkus, 4)töömahukus,
ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga, st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis omakorda sõltuvad ühiskonna ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujundavatest mõjuritest. Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvusuutlikku funktsiooni. Omased kõikidele riikidele. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks kõikidele riikidele läbi aegade omadene riigi kaitsefunktsioon, tänapäeva globaliseeruvas maailmas on väga suure tährsusega ka
ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Põhisuunad: 1. on objektiivse iseloomuga ehk nende teostamine ei sõltu riigi suvast, 2. määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis omakorda sõltuvad ühiskonna ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujundavatest mõjuritest. Riigi sisefunktsioonideks loetakse: 1. riigivõimu säilitamist ja kindlustamist 2. õiguskorra tagamise funktsiooni 3. sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik-organisatoorset funktsiooni 4. kultuurilis-kasvusuutlikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks riigi kaitsefunktsioon. Tänapäevases
veega täidetud osaliselt. Väga sügavat kitsast sälkorgu nimetatakse KURISTIKORG e. LÕHANGORG e. KURISTIK Suur põhjaerosioon MOLDORG - nõgusa põhjaga molli kujuline jõeorg, oru põhi kõrgeneb veerudeks sujuvalt, perved selgesti eristatavad .Põhja- ja küljeerosioon võrdsed LAMMORG - laia ja tasase lammiga jõeorg, selles voolava jõe lang on suhteliselt väike ja looklevus suur Põhiliselt küljeerosioon Orutüüpide arengurida sõltub konkreetsetest neid kujundavatest tingimustest (kliima, reljeef, geoloogia), aga üldiselt kehtib orgude arengu(küpsuse) rida: sälkorg (kanjon) mold lammorg JÕGEDE TOITUMIS- JA VEEREZIIM SUURVESI - igal aastal kindlal aastaajal toimuv perioodiline veetaseme tõus KÕRGVESI e. TULVAVESI - erandlik veetaseme tõus, nt. paduvihmade puhul JAOTUS: Tunda ära a)Parasvöötmejõed - suurvesi kevadel ja sügisel, toituvad vihma- ja lumesulamisveest ning sademetest
annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga, st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis omakorda sõltuvad ühiskonna ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujundavatest mõjuritest. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis- kasvatuslikku funktsiooni. Need funktsioonid on omased kõikidele riikidele, nende erinevad
amortisatsioon, remont; juhtimiskulud, seadmete remont, intressid). Sööda maksumusele avaldavad mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Söödaerikulu sõltub karja produktiivsusest: mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta. Töömahukusele avaldab mõju: mehhaniseerituse tase, karja produktiivsuse tase. Omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus (nt 70% seakasvatuses söödakulud). Produktiivsuse mõjurid: tõug, noorloomade hukkumine Tootmise maht sõltub: juhtimisotsustest ja maj-st teguritset (konkurentsivõime) 80 Vaata lisaks konspekt, teema 8 tabel !!! 50. Muutuv- ja püsivkulud taime- ja loomakasvatuses. Taimekasvatus
annaabi.ee 
