Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis
Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes
ilmusid kohale. Vanamees võitles haidega, aga tal oli vähe jõudu. Ta suutis ka mõned haid ära tappa, aga asjatult. Neid haisid tuli koguaeg juurde. Haid sõid vähe haavalt suurt kala kuni lõpuks polnud kalast enam midagi järgi. Lõpuks leidis vanamees kodusadama ülesse ja läks kohe koju magama. Rahvas imestasid kala suurust, keegi olevat kala ära mõõtnud. Kala suuruseks oli 12 jalga. Teose olulisemad tegelased ja nende iseloomustus: Santiago on kõhn, kuivetu ja vaene. Tal oli palju arme: kuklal, kaelal ja kätel. Ta oli ka kalur. Manolin on väike poiss, kes hoolitses vanamehe eest ja käis temaga ka kalal. Teose idee: Kui olla järjekindel ja tugev, siis saad ka selle mida sa tahad. Minu arvamus: Raamat oli huvitav ja seiklus rikas. Mind huvitas see raamat sellepärast, te mulle meeldib endal ka kalal käija ja mul on ka olnud selliseid päevi, kus ma kala ei saa. Ma olen ka vanade kaluritega palju merel käinud. Soovitan ka
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt.
Märkmed (sündmused, kirjeldused, olulised laused, tsitaadid jne) Vanamehe kirjeldus: Vanamees oli kõhn ja kuivetu ja tal olid kukla all kaelal sügavad kurrud. Healoomulise nahakasvaja pruunid laigud, mida tekitab troopikamerelt tagasipeegelduv päike, katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis, lõhutud nööridest, mille otsas olid olnud rasked kalad. Aga ükski arm ei olnud värske. Need olid vanad nagu lõhed kaladeta kõrbes. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade, ja silmad olid merevärvi ja. nende pilk oli rõõmus ning alistamatu.
Kelner vastas talle, et see on haikala, mille peale naine imestas selle üle, et hail võib olla säärane ilus, kauni kujuga saba. Tee ääres osmikus oli vanamees uuesti magama jäänud. Ta magas endiselt kõhuli ja poiss istus tema kõrval ning valvas. Vanamees nägi unes lõvisid. Peategelasteks olid vanamees ja poiss ning kõrvaltegelasteks kalurid, Terrassi peremees ja turistid. Vanamehe nini oli Santiago. Ta oli kõhn ja kuivetu ning tal olid kukla all kaelal sügavad kurrud. Healoomuline nahakasvaja pruunid laigud katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade. Ja silmad olid merevärvi ja nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Vanamees hoolis poisist väga ja nad olid palju aega koos veetnud ning üksteisele ühtteist õpetanud. Poisi nimi oli Manolin. Ta oli noor poiss, kellele meeldis väga kala püüda. Ta hoolis
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage.
Sümpaatia kõige abitu vastu. Teda on palju mõjutanud tutvus tänavatüdruku Katjaga, kes suri. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaariapatrioodis Insarovis, kes samamoodi elab homses ja pole rahul tänasega, vaid unistab aina mujale. Pärast mehe surma asub elama tolle kodumaale, täpselt teadmata, kuid arvatavasti halastajaks. * Insarov - bulgaarlane, tähtsaimaks kogu elus peab oma kodumaad, millest on kaua eemal olnud. 25a, napisõnaline, hääldab iga sõna täpselt välja, kuivetu, sooniline, lameda rinna ja pahklike kätega, teravad näojooned, kongus nina, sinakasmustad sirged juuksed, sügaval asetsevad väheldased silmad, tihedad kulmud, peenikesed karmid huuled. Tugeva iseloomuga - iseennast iga hetk valmis ohverdama kodumaa heaks. Nõrga tervisega. * Uvar Ivanovitsh - käib raamatust läbi kui vaikne post, millele toetuda. Sööb palju, suhtleb kohmakalt. Aeglane, "vegeteeriv", paks ja kollane, siiski suht positiivne kuju. * Jegor Andrejevitsh Kurnatovski - 33a
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid
10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks.
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid
Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksakümmend neli päeva oli ta merel ringi sõitnud, ilma et ühtki kala oleks õnge otsa jäänud. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal. Põski katsid tal healoomulise nahavähi pruunid laigud, mis tekivad oäikese peegeldusest troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta juures oli vana, välja arvatud silmad, need olid tal merekarva, lõbusad ning võitmatud. LK 15 Mida näeb vanamees öösiti unes? Miks ta ei näe enam torme, naisi, suuri kalu, jõukatsumisi ega oma naist?
pruunid ja vaatavad kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Ta saba võib ulatuda kannani. Rahulikul koeral on saba sorgus, ärritunud koeral aga seljajoonest kõrgemal. Jahikoerad Laikad Laikadega peetakse jahti nii loomadele kui ka lindudele. Neid on mitut tõugu. Karjalasoome laika Karjalasoome laika on jahilaikadest kõige väiksem. Ta on hea orienteerumisvõimega. Ta karvkate on sirge ja kare. Ta saba katab pikk kohev karv. Ta pea on kuivetu ja pealt vaadates kiilukujuline. Ta silmad on ovaalsed, keskmise suurusega, pruunid või tumepruunid ja vaatavad veidi kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Rõngassaba kannab koer seljal või vastu puusa surutuna. Lääne-siberi laika Koer on keskmist ja üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Iseloomult on ta tasakaalukas, liikuv, usaldav ja hea orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri, kuid mõnedel koertel esineb väga tugev kaitserefleks
vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle kunstiandi heldelt jagatud: juba sel ajal tegi ta päris ilusaid akvarelle ja voolis värvilisest vahast terveid stseene; jänesejaht hurdakoertega, mida me vaid korra olime juhtunud nägema, tuli tal väga hästi välja... Kui naabritüdrukud kokku tulid, löödi tantsu ja paar korda tehti kodus näitemängu; vanaema ise oli väga kurb,
Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske.
Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske.
Charlie Decke'i järele teha, rahunegu maha, võtku parem pliiats. Või labidas. Või mistahes neetud ese. Vägivaldsus on nagu luuderohi, mida rohkem kratsid, seda rohkem ta levib. Teised raamatud selles kogumikus on kirjutatud enam vähem samas meeleolus nagu The Rage, aga mitte päris Bachmani stiilis (sest Bachman polnud veel väljagi mõeldud) kuid Bachmani mõttelaadis: raev ja meeleheide. Ben Richards, kuivetu tegelane The Running Man'is, põrkab kaaperdatud lennukiga romaani lõpus vastu Games Authority pilvelõhkujat võttes endaga surma kaasa sadu, isegi tuhandeid FreeVee täitevametnikke; selline on Bachmani versioon õnnelikust lõpust. Bachmani teised lõpud on isegi veelgi süngemad. Stephen King on alati aru saanud, et head poisid ei võida iga kord (vaata näiteks Cujo't, Pet Sematary't või isegi Christine't), aga ta saab ka aru, et enamasti nad siiski võidavad
järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut
nahaaluse rasvkoe paksusest. Hindamisel tuleb vältida vatsa täituvuse ja tiinuse mõju. Piimalehma toitumuse hindamise skaala (McNamara järgi, 2002) Hinne Iseloomustus Keha rasva- Välimiku kirjeldus sisaldus; % 1 kõhn 5-10 Vaagnaluud ja roided selgelt eristatavad, sügavad vagumused roiete vahel, kuivetu keha. 2 alla keskmise 10-15 Vaagnaluud ja roided eristatavad, tugevalt nähtavad vagumused roiete vahel. 3 Keskmine 18-22 Selg sile, vaagnaluud ja roided raskesti eristatavad, roietevahelised vagumused veel nähtavad, mõõdukas rasvakiht.
annaabi.ee 
