YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Keedusoola sisalduse määramine liiva- soola segus töö nr. 1 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Töö eesmärk Liiva- soola segus oleva soola koguse leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Kasutatud ained:Konstantse kaaluni kuivatud liiva ja NaCl segu, destilleeritud vesi 2) Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber Areomeeter: 3. Töö käik Keedusoola protsendilisuse määramine lahustamise ja filtreerimise ning filtraadi tiheduse määramise abil. Liiva- soola segule lisada umbes 50 ml destilleeritud vett, et lahustada segus sisalduv NaCl. Lahus segada ja filterpaberile valada aeglaselt ja kasutades klaaspulka
Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Makimono Skulptuur Tavaliselt skulptuurid olid tehtud puust või metallist Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte ja patriarhe Väga tihti tehti Buddha skulptuurid Buddha või teiste jumalaste skulptuurid tihti olid kurjad inimeste peale Teised Jaapani kunsti tüübid (tänapäevane ka) Origami kujukesed, tehtud paberist Ikebana kuivatud teimed Bonsai väikesed puud Manga Jaapanlised koomiksed Anime multfilmid mangale Origami Bonsai Anime-tüdruk
Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla, sumbküla, ridaküla .
Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata keedusoola protsendiline sisaldus liiva-soola segus. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendid olid keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filterpaber ning see tehti destilleeritud vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri
Kahe tuhande aasta pärast oli kõik maaga tasa nii templid kui ka kindlustused, mis kunagiolid hämmastunud oma värvuse ja ligipääsmatusega. Savi, millest muiste Mesopotaamia elanikud valmistasid kõike, mänguasjadest kuni templi ja kindlusemüürideni, oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud
maitseainetest. 4 1. MAROKO KÖÖGIST ÜLDISELT Maroko kööki peetakse üheks tähtsaimaks köögiks kogu maailmas. Üheks põhjuseks on see, et Maroko kööki on väga palju mõjutatud. Maroko toitudesse on jätnud ajaloolise jälje immigrandid ja kolonisaatorid. Esimeste elanike, berberiteaegsed toidud on siiani Marokos ühed põhilised (näiteks tagine, kuskuss). Araablaste invasioon tõi Marokosse uusi vürtse, pähkleid ja kuivatud puuvilju, ja hapu ning magusa kombinatsioon, mida saab tunda tagines ja lambas. Maurid tutvustasid Marokole oliive, oliivimahla ja tsitrust. Maroko kööki on mõjutanud veel väga paljud teised köögid. Marokolaste söömisharjumused erinevad mõneti teiste riikide harjumustest. Hommikusöögiks söövad marokolased tavaliselt leiba oliiviõliga, pannkooke (crepe), joovad teed. Lõunasöök on Marokos tähtsaim toidukord. Kõik pereliikmed tulevad koju
Küpseta 20 cm läbimõõduga ümmarguses koogivormis, 175kraadi juures ca 50 minutit. Jahuta ning kaunista pealt munavalgeglasuuriga (selleks vahusta kaks munavalget 1 dl suhkruga kõvaks vahuks) ja raputa peale kookoshelbeid. ( Üsna rammus kook, mille muudavad huvitavaks kookoshelveste rohkus ning õrn apelsinide ning sokolaadi mekk. ) VALGED MANDLIPIPARKOOGID 125 g või või margariin 1 dl suhkur 0.5 tk muna 1 sl siirup 0.5 tl Ingver (kuivatud) 0.5 tl Kardemon 0.5 tl Kaneel (jahvatatud) 3.5 dl nisujahu 0.5 tl sooda 0.5 tl küpsetuspulber 15 tk mandel 0.5 tk määrimiseks muna Valmistusaeg: 4060 minutit Vahusta või ja suhkur kohevaks. Kloppimist jätkates lisa muna ja siirup ning maitseained. Sega kokku nisujahu, sooda ja küpsetuspulber. Lisa kergelt segades tainale. Pane mandlid kuuma vette, eemalda koor ja poolita mandlid. Tee tainast palle ning pane
Kanepist valmistatakse kolme uimastit: · Marihuaanat · Hasisit(kutsutakse ka hasiks) · Kanepiekstrakti ÜRO 1960 aasta konventsiooni järgi on kanepit lubatud kasvatada ainult väga range kontrolli all. Seega on eraisikutel keelatud taime uimasti valmistamiseks kasvatada. Nii Rootsis kui ka Eestis liigitatakse selle taime kõik maapealsed osad, välja arvatud seemned narkootikumide hulka. Marihuaana Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatud taimeosadest. Tänapäeval on uimasti valmistamiseks võimlik kasutada kõiki taime maapealseid osi. Millised taime osad aga kasutatakse, sõltub tooraine kättesaadavusest ning kvaliteedinõuetest. Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid
2)tehakse emasjuuretis 3)valmis vahejuuretis 4)tarbejuuretis. Klassikaline meetod on aeganõudev, faagiohtlik, kallisaparatuur. Sublimatsiooni-kuivatusel:pakitakse lämmastiku kk, ei vaja sügavkülma säilitamiseks, säiluda temperatuurl 4 kraadi.Viia selline ilma tarbejuuretist valmistamatta tehno.protsessi pikeneb vannitööde käik 60 min. Kuivatatud kultuuride optimaalne rehüdratatsiooni temperatuur nii meso kui termodel-20 kraadi. Järejst rohkem kasutatakse kuivatud või sügavkülmutatud kultuuride konsentraate. Füüsikalise seisunidst jagunevad: vedel, vaakumkuivatatud-sublimatsiooni kuivatud, kümutatud, sügavkülmutatud(- 20 kraadi). FÜÜSIKALISTES SEISUNDITES: Kontsentreeri- Suprrkontsent- Bakterkul- tud kuiv või reeritud tuur, vedel sügavkülmuta- sügavkülmuta-
Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas aastani 1903 (mõningate allikate järgi kuni 1910. aastani) kokaiini. Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks silmaoperatsioonidel. Kokaiini valmistamine Puhta kokaiini saamiseks on vaja läbida mitu etappi. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed (lehed sisaldavad 0,6-1,8% kokaiini) ning purustatud lehtedele lisatakse lahustit. Sellist segu, mis on saadud pisut puhastatud ja kuivatud lehtedest ja lahustist, nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40 - 85% kokaiini sulfaadina. Sinna segusse võivad valmistamisel sattuda ka saasteaineid, näiteks õlijäägid. Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat nimetatakse mõnikord bazookaks (granaadiheitja), sest pasta võib tarvitajate sõnul mõjuda nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse algainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades
65g, redis 5g, oliiviõli külmpressitud 5g, roheline sibul 5g, till värske 1g, rukkileib 34g, keefir R 2,5% 180g. Vahepala: vesi 250g, viinamarjad 200g, õun 150g. Õhtusöök: vesi 250g, forell koorekastmes 200g, riis keedetud 30g, vinegrett 150g, rukkileib linnastega 30g, keefir R 2,5% 180g, apelsin 120g. Muu toidukord: vesi 250g, pirn 200g, banaan 160g. Päeva jooksul saadud energia: 2020kcal Teisipäev Hommikusöök: vesi 250g, kaerahelbepuder kuivatud puuviljadega 45g, terasai 20g, greip 100g. Vahepala: vesi 250g, maasikad 200g Lõunasöök: vesi 250g, kõrvitsapüreesupp 250g, leib 30g, hapukoor R 10% 7g, roheline sibul 2g, till värske 1g, jogurt marjadega R 2% 200g. Vahepala: vesi 250g, heeringas soolatud 50g, rukkileib 60g. Õhtusöök: kapsarullid riisi-segahakklihatäidisega 200g, kartulipuder (piim 2,5%), jõhvikajook 300g, hapukoor R 10%, porgandisalat kastmeta 100g. Muu toidukord: vesi 250g, vinegrett 150g, õun 100g.
Sega õunaviilud taignasse ning vala segu koogivormi. Küpseta ahjus 35-40 minutit. Soovi korral võib koogile teha ka katte: ¾ dl suhkrut, 1 tervisemuna ja 50 g võid. Sega omavahel suhkur, muna ja sulatatud või ning vala koogile. Küpseta veel 10 minutit. Jahuta vormis 10 minutit ja serveeri. Head isu ja tervist! HENRIK JOHANNESE (TERVISLIKUD) MÜSLIMUFFINID 3dl puuvilja- või marjamüslit (või eelnevalt kergelt röstitud kaerahelbeid, lisades ise kuivatud puuvilju ja/või metsamarju vastavalt soovile) 3dl täisteranisujahu (soovitalt mahe põllumajandusest) 2dl suhkrut (soovitavalt rafineerimata roosuhkur) 2dl maitsestamata jogurtit (soovitavalt mahejogurt, näit. Saidafarmi) 100gr võid (võimalusel mahedat päritolu) 2 muna (ka siin võib võimaluse korral eelistada mahe põllumajanduse omi) 2tl küpsetuspulbrit Vahusta suhkur ja munad, mikserda parajalt kohevaks. Sulata ja jahuta või ning sega see munaseguga kokku
Tammetõru sisaldab 40% tärklist. 25) Toomingas (Prunus padus) Eelistab kasvamiseks viljakat mulda ja rohket päikesevalgust. Kasvab üle Eesti, põõsa õie ja vilja ehitus on sarnased laukapuuga. Toominga lehed ja koor sisaldab amügdaliini, mis on metsloomadele mürgine(sellepärast seda keegi ei söö). Vanasti valmistati stikest puidust pisiesemeid, hobuselooki, korvide ja punutiste tegemisel, kuivatatud koore leotis oli tunnustatud ravim kõhulahtisuse vastu. Kuivatud lehtedest tee aitas alandada palavikku. Toominga vili sisaldab parkaineid, sukhruid, C-vitamiini. Vanasti tõrjuti putukaid toast õites toomingaokste suitsuga või pandi tassiga lauale toomingakoore leotis. 26) Tuhkpuud (Cotoneaster) Eestis kasvab 3 liiki tuhkpuud. Harilik tuhkpuu (Põhja- ja Loode-Eesti paealadel). Lehed on sirgservalised, tömbivõitu tipuga, 1-4cm pikad. Õied avanevad juunis, viljad on punast värvi
Eesruum (3 tk) PVC Akrüüllateks Värv Elektrikilbiruum PVC Akrüüllateks Värv Tehnikaruum (2tk) PVC Akrüüllateks Värv Esikud (5 tk) PVC Akrüüllateks Värv Koridor (3 tk) PVC Akrüüllateks Värv Pesemisruum Keraamilised plaadid Keraamilised plaadid Värv Kuivatud-triikimisruum Keraamilised plaadid Keraamilised plaadid Värv Puhta pesu ladu Keraamilised plaadid Keraamilised plaadid Värv Metoodikaruum (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Palatid (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Vastuvõturuum PVC Akrüüllateks Värv WC´d (3 tk) Keraamilised plaadid Keraamilised plaadid Värv
Puhkes suur nälg, elanikkond vähenes 2 korda 19.saj jooksul. 1846-49 suri 8milj 1milj nälga, ülejäänud põgenesid. Inglismaa, kelle osa Iirimaa oli, ei aidanud ka. Oldi veendunud, et Londin vaatab heameelega pealt, kuid mässumeelsed iirlased nälga surevad. "Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. 19.saj hakati pöörama tähelepanu toitumisele. 1800 kindral Rumfordi supp. Kindralie anti ülesandeks leiutada odav kui maksimaalselt toitev söök. Supp sisaldas kruupe, kuivatud herneid, kartulit(sel ajal oli loomade söök), soola ja vanat hapuks läinut õlut. Seda hakati andma vaestele ja armee toitlustamises. Urbaniseerumine. - suurlinnade kasva, iseäranis U’s. 19saj elas 50% elanike 50tuh elanikega keskustes. Euroopas tekkis 19.saj palju suurlinnud, II pooleks oli juba 43 suurlinna. (18.saj lõpul olid vaid London ja Pariis). Eluolu linnas võrdluses maaga. Linnas inimeste sotsiaalne käitumine muutus.
annaabi.ee 
