kus viiakse protsess lõpule, kas on vaja kohviube laevutada või mitte. Laevutamine toimub kas suurte konteineritega või puistlastiga. 2.1 Kohvi jõudmine Eestisse Pooltoode(rohelised kohvioad) laaditakse Angolas Luanda sadamas suurele konteinerlaevale, mis sõidab Madalmaadesse, Rotterdami sadamasse. Seal laaditakse kaup tollilattu ning peale tollimist laaditakse vajalikud kogused veoautodele, mis sõidavad Saksamaale Schwerinisse. Pärast pooltoote jõudmist röstija(Nestlé tehas Saksamaal, Schwerinis) juurde, suunatakse oad erinevatesse tootmistsehhidesse ja peale nende läbimist saab pooltootest turuvalmis toode. Valmistoodangu jaoks on Nestlé'l sõlmitud lepingud erinevate riikide maaletoojatega. Veoautod toovad kauba maaletooja lattu (maaletooja varustab tavaliselt suure kaubavalikuga). Toidupoe kett(Selver), kellel on leping maaletoojaga, esitab tellimuse ning veoauto toimetab kauba poeketi valdusesse. Poeketil
Peale rohkem kui kolmeaastast ületootmist ja madalaid hindu on konkurents siiski teravnenud. Paljude tootjate ja eksportijate jaoks sõltub ellujäämine tööstuses täiesti vastutulekust turu kõrgema kvaliteedi nõudmistele; järjepidevusest (järgnevate saadetiste jätkuvalt sama kvaliteet); päritolu jälitatavusest; läbipaistvusest (majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik); võimekusest kohandada kättetoimetamist nõudlusega; võimest säilitada pikaajalist partnerlust tootja ja röstija vahel. Poliitikud, advokatuur, mittevalitsuslikud ja rahvusvahelised organisatsioonid maadlevad võimalike lahendustega. Õnnetuseks muutuvad nii mõnedki neist kibedateks uudisteks niigi meeleheites tootjatele ja nende peredele. Mõned on võimelised keskenduma erikohvidele ja tööstuslikele kampaaniatele reklaamimaks tarbimist uutel turualadel. Paljudel on siiski vaja mitmekesistuda ja kohvipoliitika loojad peavad seda planeerima. Miks mitte ,,lisada väärtust" päritolumaal?
annaabi.ee 
