Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 1719,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad
A kuumavee- ja A auruallikad. Pursete korra-pärane rütm on T tingitud väljavoolukanali E põlvjast kujust ja A lõõris asuva vee kõrgest D temperatuurist. U S www.earthscienceworld.org Mudavulkaanid e. salsid: M mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, A mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. A vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks T massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust E kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva. A D U
20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis.
Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=3CaO.Al2O3.6H2O+3H2 Eralduv vesinik paisutab segu. Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv, seejärel lisatakse alumiiniumi pulber. Segu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis umbes poolest saadik. Segu paisub 20...30 minuti jooksul ja vormid täituvad väikese liiaga. 2...4 tunniga segu tardub ja vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist-tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks. Vähem kasutatakse gaasitekitava lisandina vesinikülihapendit (H2O2), mis laguneb veeks ja hapnikuks. 2H2O2=2H2O+O, eralduv hapnik paisutab segu. Hapnik soodustab terase korrosiooni ja sarrustatud detailide puhul seda meetodit kasutada ei saa
Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. PõhjaPrantsusmaal, enamasti ÎledeFrance'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi
mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu (28.11.2012) (2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.htm (28.11.2012) (3) http://www
Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor)
silikaat-tellisest? Erineb selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Mis on autoklaavitud põlevkivituhk-toodete tooraineteks? Tuhk, liiv, vesi ja alumiiniumipulber. Tuleta meelde, kuidas toimub põlevkivituhk- toodete vormimine lõikemeetodiga? Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusse. Segu paisub ja tardub, pärast lõigatakse kuhikud vormide pealt maha. Tuleta meelde kipstoodete eelised ja puudusi võrreldes teiste kivimaterjalidega? Eelised on: kipsi kiire tardumine, kips ei kahane kivistumisel, valatud kipsitoote pealispind on suhteliselt sile, võrreldes teiste kivimaterjalidega on suhteliselt kerge, mehhaaniliselt kergelt töödeldavad. Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale
noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja
erisuunas-vulkaanide purse maavärinad eralduvatd- ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad põrkuvad- süvikud paks maakorr kust magma läbi ei pääse(kurdmäed)vulkaanid maavärinad vulkaanid paiknevad enamjaolt tuleringil vulkanism maavärinad geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temp. Mudavulkaanid e salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel
Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks. Geisrid perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist. Mudavulkaanid e salsid mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. 49. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade
Kujunevad vulkaanilised kivimid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Vulkaanid paiknevad Maal ebaühtlaselt. Kõige rohkem leidub neid mandrite ja ookeanide kokkupuute aladel, eriti Vaikse ookeani ümbruses (370 tegevvulkaani ehk "Vaikse ookeani tulerõngas"). Mantli pluumid (kuuma ja kergema mantli aine vood) kerkivad tuuma/mantli vahelisest kihist (2800-2900 km sügavuselt) ning ülamantli ja alusmantli piirilt. Vulkaanid on koonuse- või kuplitaolised kuhikud, mis seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani
Viimase iivi kõrgem id , mida saatis l kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism. vulkaanide - meetrilise kuhikud. d tipud ong i Kliima ePi rkalinmtsausmaa ei torka a äärmu tiliste ega m eriti silma stega. uude k e aan iline k l ii m a tüüpi: o aal ja
Peamised vulkaanidega seotud gaasid: H2O, CO2, SO2, H2S, N2, H2 fumaroolid – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas termid – pideva joana maapinnale voolavad kuumaveeallikad geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist salsid e. mudavulkaanid – mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva tsunami – maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Jaapani keeles tähendab „tsunami“ lainet või laineid sadamas Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt
Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=3CaO.Al2O3.6H2O+3H2 Eralduv vesinik paisutab segu. Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv, seejärel lisatakse alumiiniumi pulber. Segu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis umbes poolest saadik. Segu paisub 20...30 minuti jooksul ja vormid täituvad väikese liiaga. 2...4 tunniga segu tardub ja vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist-tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks. Vähem kasutatakse gaasitekitava lisandina vesinikülihapendit (H2O2), mis laguneb veeks ja hapnikuks. 2H2O2=2H2O+O, eralduv hapnik paisutab segu. Hapnik soodustab terase korrosiooni ja sarrustatud detailide puhul seda meetodit kasutada ei saa.
Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Algul segatakse kokku sideaine (tsement), vesi ja peenliiv, seejärel lisatakse alumiiniumi pulber. Segu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis umbes poolest saadik. Segu paisub 20...30 minuti jooksul ja vormid täituvad väikese liiaga. 2...4 tunniga segu tardub ja vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist-tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks. · Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse tihedusega 800- 1600kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada
Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks kasutatakse tsementi, tuleb kindlasti lupja juurde lisada. Algul segatakse kokku sidesine, vesi ja peenliiv. Seejärel lisatakse 119 alumiiniumpulber. Betoonisegu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis poolest saadik. Segu paisub 20...30 minuti jooksul. Nüüd ka vormid täituvad täielikult seguga. Segu tardub 2...4 tunniga. Vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Gaasbetoontooteid kivistatakse ka aurutamise või autoklaavimisega. Eestis on toodetud mullbetoone: lubja baasil – need on mullsilikaltsiidid; põlevkivituha baasil – need on mullkermiidid. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Missugune peab olema teebetoon? 2. Missugune peab olema hüdrotehniline betoon? 3
annaabi.ee 
