hilisemale avangardismi voolule eeskujuks. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. Futurism Venemaal Futurism leidis palju innukaid poolehoidjaid Venemaal, mis oli samavõrra mahajäänud maa kui Itaalia. Ka seal levis janu uudsuse järele. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatritegelaste kujunes välja Moskvas. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb
Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futurism leidis palju innukaid poolehoidjaid Venemaal, mis oli samavõrra mahajäänud maa kui Itaalia. Ka seal levis janu uudsuse järele. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatritegelaste kujunes välja Moskvas. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav
Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, ainult inimese loodud tehiskeskkond. Osa pettus futurismis IIms pärast, teine osa oli vaimustuses. Venemaa sama mahajäänud, kui Itaalia. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1. Vassili Kandinsky. Rühmitus ,,sinine ratsanik" Kunst sarnaneb muusikaga, ei pea midagi kujutama. Sisemise vajaduse väline väljendus. Kompositsioon ainult värvidest. kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist - ekspressiivne (väljenduslik) abstraktsionism.
Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, ainult inimese loodud tehiskeskkond. Osa pettus futurismis IIms pärast, teine osa oli vaimustuses. Venemaa sama mahajäänud, kui Itaalia. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1. Vassili Kandinsky. Rühmitus ,,sinine ratsanik" Kunst sarnaneb muusikaga, ei pea midagi kujutama. Sisemise vajaduse väline väljendus. Kompositsioon ainult värvidest. kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist - ekspressiivne (väljenduslik) abstraktsionism.
Teine futurismi levikoht peale Itaalia oli Venemaa (ühiskonnal ja vaimuelul oli kõige rohkem ühist). Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning püüti ühendada Vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam-vähem üheaegselt Moskvasse ning segunesid seal kubofuturismiks. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjutasid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Abstraktsionismi teke ja levik: alates postimpressionismist oli looduse otsene kujutamine tahaplaanile jäänud. Abstraktne selline, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Vassili Kandinsky: peetakse abstraktsionismi rajajaks
ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad. Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond, rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud). Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s.
Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futurism leidis palju innukaid poolehoidjaid Venemaal, mis oli samavõrra mahajäänud maa kui Itaalia. Ka seal levis janu uudsuse järele. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatritegelaste kujunes välja Moskvas. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. I maailmasõda lõhkus futuristide liikumise. Osa neist pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse. Paljud liitusid äärmuslike liikumistega, F. T. Marinetti ja mitmed teised itaallased näiteks Mussolini fasismiga, paljud vene kubofuturistid aga bolsevike revolutsiooniga. Futuristlik liikumine jättis kõige olulisema jälje oma ideedega, eriti pideva uuenemise rõhutamisega. Manifestid ja
pidid mõjuma jõulisemalt ning futuristid ülistasid sõda kui ühiskonna sanitari. Kuulsamad futuristid olid Boccioni, Carra, Balla ja Severini. Üks võimalus liikumist kujutada oli kujutada sama objekti mitmel järjestikusel tasemel, teine võimalus toetuda rohkem kubismi kogemustele: lammutada mingi objekt osadeks ning mitte panna kokku tasakaalukalt, vaid suvaliselt, seda nimetatakse kubofuturismiks. Osad pildid olid äärmiselt abstraktsed, seda püüti vähendada piltidele äärmiselt vingete nimede andmisega. Abstraktsionism Mitte midagi pole võimalik ära tunda ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionismi rajajaks peetakse Vassily Kandinsky't, kes sündis Venemaal ning oli rahvuselt juut. Ta järeldas, et motiiv on piltidel segav asjaolu ning väärtusetu ballast. Ta võrdles puhast kunsti muusikaga, tema ümber koondus
a) skulptuuris kujutati hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. b) kirjanduses iseloomustas futurismi hüüdsõnade ja loosungitaoliste lühikeste lausete või karjatuste eelistamine. Trükitud tekst esitati tihti hakituna rahutult lühikesteks ridadeks. c) arhitektuuris leidsid futuristid ka rakendust, kuigi ainult kavandites. 9) Mis on kubofuturism? Üllataval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks 10) Kuidas on futuristid ja kubofuturistid seotud poliitikaga? Futuristide liikumise lõhkus I maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (näiteks Marinetti Mussolini fasismiga). Abstraktsionism Tööleht 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 10 kohta
Arhitektuuris- futuristlikud ideed leidsid rakendust, aga ainult kavandites. Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldis kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam- vähem ühekorraga Moskvasse ning segunesid sea kubofuturismiks. Futurismi ideed mõjutasid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Siiski on ka need üheks oluliseks sammuks abstraktse kunsti poole. 9) ABSTRAKTSIONISMI TEKE JA LEVIK Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910.a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane samm ja loobutud nähatava ümbruse jäljendamisest üldse.
ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad. Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond, rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud). Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s.
tehiskeskkond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed. Sant´Elia ,,Ühe ehitise visand", ,,Uue Linna projekt", ,,Lennujaam ja raudteevaksal". Kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Moskvas kujunes radikaalne haritlaste rühmitus, püüdes ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Kubismi ja futurismi ideed jõudsid Moskvasse ühekorraga ja segunesid seal kubofuturismiks. L. Popova ,,Varahommik". Dada- ja metafüüsiline kunst Merafüüsilist kunsti võiks rohkem seostada sümbolismiga, kuid dada-ja metafüüsilises kunstis on sümbolismiprobleemid lahendatud suurlinna taustal. Metafüüsiline maalikunst ei kasuta inimfiguuri, usuti, et majad ja keskkond püsib kauem kui inimelu. Kujutati ruumi ja ajaga seotud atribuute nagu kellad, linna-ja maakaardid, gloobused, sirklid jne. Suuna rajaja on G. de Chirico, lisaks ka C. Càrra.
annaabi.ee 
