(positiivsed) (negatiivsed) 41949 -12845 654 31321 -6543 KT3_Excel VBA 9864 Ülesanne -5 Var 1 -665 65 Kirjuta programm, mis reageerib lahtrite sisu muutmisele järgm 45 1- kui sisestatakse positiivne väärtus esimesse veergu (kollane piirk -5632 siniseks, 2- kui sisestatakse negatiivne väärtus esimesse veergu (kollane piir punaseks, 3- teiste veergude lahtrite muutmisele programm ei reageeri. Lahtrisse nimega sinine tagastada positiivsete lahtrite summa
etteantud sümbol etteantud tekstis; kui sümbolit tekstis ei ole, on funktsiooni väärtuseks 0 mitmes (tekst, sümbol) 3) funktsioon, mis väljastab etteantud teksti sümbolid vastupidises järjestuses tagurpidi (tekst) 4) Suurim ühistegur (SÜT) Koostada töölehe funktsioon kahe arvu suurima ühistegugi leidmiseks. Vt. skeemi. Antud arvude suurimaks ühisteguriks nimetatakse suurimat arvu, millega kõik antud arvud jaguvad. Function SÜT (arv1 As Long, arv2 As Long) As Long a = arv1 b = arv2 Do c = a Mod b If c = 0 Then SÜT = b Exit Do End If a = b
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9
Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama
DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11 KIRJATÜÜBI VALIK JA KASUTAMINE 11 LÕIGUD 12 LÕIKUDE JOONDAMINE 12 LÕIGUTAANDED 13 TABULAATORID 13 LOETELUD 14 TEKSTI PAIGUTAMINE MITMESSE VEERGU 14 OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTI 15 LEHEKÜLJE SEADED 15 PÄISED JA JALUSED 15 STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17 MS Word
13,50 12,20 12,60 6,30 2,50 4,63 6,20 3,90 5,10 4,20 4,50 4,80 6,10 6,30 6,20 61,00 50,80 56,47 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisad automaatne punktiir, mis aitab ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Home --> Format --> Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul 8,90 Kapsas 5,00 kr Porgand 7,00 kr Kaalikas 9,00 kr Redis 12,00 kr
50 5.20 6.20 3.90 5.70 4.20 4.50 6.20 6.10 6.30 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisa ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul........................ 8.90 Kapsas........................... 0.50 Porgand.......................... 0.70 Kaalikas.......................... 0.90 Redis
..% Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud 3562,725 @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 37.58 cm 0,00” cm” kuvab arvu järel sümbolid cm. est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil 14806209482703.xlsm lhk 17 Juhuslikud arvud. Funktsioon RAND() Juhuslikke arve kasutatakse sageli andmete genereerimiseks rakenduste kontrollimisel ja testimisel, modelleerimisel, loosimistel, mängude programmeerimisel jm. Näide 1: loosimine, arvude aritmeetiline keskmine.
45512240021 naine Isikukood Sugu 37807240251 mees 48011250013 naine 37503120543 mees 45512240021 naine Isikukoodi 1. number näitab sugu: 3 - mees, 4 - naine 2. ja 3. number - sünniaasta kaks viimast numbrit, 4. ja 5. number - sünnikuu number, 6. ja 7. number - sünnipäeva number 1) Tuletada isikukoodi alusel veergu Sugu vastav tekst - naine või me 2) Tuletada isikukoodi alusel veergu Sünniaeg sünnikuupäev nö. stan otstarbekas kasutada funktsiooni DATE(aa;kk;pp), kus aa (aasta), kk tekstifunktsiooniga MID(tekst, millest sümboleid välja lõigatakse;mitm sümbolit välja lõigatakse). 3) Veergu Vanus salvestada valem, mis funktsiooni YEARFRAC (algus alus) alusel leiab isiku vanuse aastates. 4) Veergu Sünniaasta leida sünniaja põhjal funktsiooni YEAR(kuupäev
suht-, absoluut- ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Sega-addressis on dollari märk ainult reanumbri või veerutähise ees, näiteks B$5 või $B5. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda ainult see osa, mille ees ei ole märki $. NB
12 Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i 13 Cells(i, 1).Font.Bold = True 14 Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i 15 Cells(i, 2).Select 16 17 paus 0.1 18 Next i 19 paus 1 20 Cells(1, 1).Select 21 End Sub 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, veerg) utton1_Click() orIndex = i d = True olorIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 * on veel
oon F(x). nid keskmise ja maksimaalse väärtuste Lahtrivärvuste koodid (numbrid) Tee värvid Kustuta Private Sub CommandButton1_Click() Dim i For i = 1 To 56 Cells(i, 1) = i Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i Cells(i, 1).Font.Bold = True Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i Cells(i, 2).Select paus 0.1 Next i paus 1 Cells(1, 1).Select End Sub For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, ton1_Click() veerg) ndex = i = True orIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 ei ole
Kood Nimetus Kogus Hind 101012 Küpsised 1 15,70 111225 Juust 2 30,10 114452 Piim 1 7,50 125404 Fazeri sai 4 20,50 Ridade/veergude kustutamine Akt. Veerg/rida Tabel Delete Row/Column Tehted tabelis · Tehted tee viimasena ( Sorteeri alati enne tehteid! ) · Numbrite eraldajaks on koma ! · Kõik lahtrid peavad olema täidetud pane nullid ! 33 Kui tabeli veerus või reas on numbrid ja sõnad või numbrid ja tühjad lahtrid segamini, siiis NB! Sooritatakse tehted viimaste nr-ga alates sõnast/tühjast lahtrist . Lisa tühi või tekstiga lahter siis, kui on vaja osa andmeid tehetest välja jätta ! Matemaatiliste valemite kasutamine tabelites Valemi tunnus on : = NB! Valemis tühikuid olla ei tohi ! N
suht-, absoluut ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Sega-addressis on dollari märk ainult reanumbri või veerutähise ees, näiteks B$5 või $B5. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda ainult see osa, mille ees ei ole märki $. NB
Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega. Kuna tabelid on üksteisest sõltumatud, muudab see relatsioonimudelil põhinevad andmed basis ettenägematute muutuste ja vajaduste suhtes paindlikeks. Oma paindlikkuse tõttu on
10 For i = 1 To 56 11 Cells(i, 1) = i 12 Cells(i, 1).Font.ColorIndex = i 13 Cells(i, 1).Font.Bold = True 14 Cells(i, 2).Interior.ColorIndex = i 15 Cells(i, 2).Select 16 paus 0.1 17 Next i 18 paus 1 19 Cells(1, 1).Select 20 End Sub 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 For-laused (numbrid) Makro kirjutab töölehe esimesse veergu värvuste numbrid (1...56) ning täidab kõrvalolevad lahtrid vastava värvusega. Viitamiseks lahtritele kasutatakse Cells(rida, veerg) ton1_Click() ndex = i = True orIndex = i For-laused Kordus kogumi (kollektsiooni) iga elemendiga Variant 1 ei ole
14,50 14,20 12,20 12,45 2,5 3,93 3,90 4,48 4,50 4,73 6,30 5,75 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisad automaatne punktiir, mis aitab ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul 8,90 Kapsas 5,00 kr Porgand 7,00 kr Kaalikas 9,00 kr Redis 12,00 kr Peet 0,05 kr
Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada) Nime andmisel kasuta tähestikkus A-Z, võimalusel ära kasuta täpitähti Ä. Õ, Ü ja Ö Kasutada võid nii suuri kui väikesi tähti, kuid muutujad on tõstutundlikud Kasutada võid numbreid 0-9, kuid ära kunagi nendega alusta tühikud on keelatud, kasuta nende asemel allkriipsu (_) sümbolid ja erimärgid on keelatud Igas programmeerimiskeeles on keele poolt reserveeritud muutujad, mida kasutaja ei saa enam luua. Php omad leiad siit. Muutujale väärtuse omistamine Muutujaid PHP's on kaheksa erinevat tüüpi, aga vaatame neist praegu kolme: tekstid (strings) - tekstilised väärtused, mis lisatakse jutumärkide vahele täisarvud(integers) - tavalised arvud, nii positiivsed kui negatiivsed
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size välja pikkus (tekstidel ja arvudel Format väärtuse vorming, enamasti valitav. Teksti tüübil on olemas formaadi sümbolid, mis määravad väärtuse esitusviisi. Näiteks Sümbol Kirjeldus @ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881) & Tekstisümbol ei ole nõutud < Kõik tähed väikeasteks (JÄNES) > Kõik tähed suurteks Input Mask väärtuse sisestamist reguleeriv mall; koosneb maskisümbolitest ja teistest märkidest, mis peavad väärtuse sisalduma. Maski koostamisel aitab maskitark Input Mask
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid
100+15 mees
ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks
tihedus kg/m3, ruumala dmm 3
, pindala m2
keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid)
k ind <18 - kõhn, 18kind 25 - norm, 25
turtle.sety(random.randint(-300, 300)) turtle.exitonclick() 6. Nädala kodutöö 7. Põranda keskkoht¶ Kirjuta programm, mis küsib kasutaja käest ristkülikukujulise Pykkari maailma mõõtmed ning Pykkari esialgse asukoha ja suuna; loob mõõtmetele vastava maailma; paigutab Pykkari nõutud suunaga nõutud positsioonile; käivitab käsud, mis panevad Pykkarit värvima põranda keskkohta tumedaks. (Pykkari all oleva ruudu saab tumedaks värvida käsuga paint() .) Täpsustused. Loodud maailma servaruutudes peab olema sein, ülejäänud ruudud peavad olema värvimata põrand. Kasutaja võib Pykkari suunda anda ilmakaarte tähistega ( n , e , s , w , N , E , S , W ) või noolekujuliste suunatähistega ( ^ , > , v , < ). Kui maailma põrand laius ja kõrgus on paaritu arv ruute, siis tuleb põranda keskelt värvida täpselt üks ruut. Kui mõlemad mõõtmed on paarisarvud, siis tuleb värvida
o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi. Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi
risttabeli ka mitte-Exceli andmete või mitme andmetabeli baasil). Edasi vaatame juhtu, kus andmestikuks on ühel lehel paiknev Exceli andmetabel. Teise sammuna tuleb määrata uuritav andmeblokk (kas klaviatuurilt või hiirega andmetabelist. Kui kursor asus enne analüüsi algust andmetabelil, pakub MS Excel vaikimisi andmeblokiks kogu andmestikku). Soovitud lahtrid võib märgistada ka enne käsu Pivot Table Report... valimist. http://www.htg.tartu.ee/~a9tp/mirror/www.eau.ee/%257Ektanel/kool_ja_too/stat_excelis/vahendid.html (4 of 5)29.05.2006 15:08:52 Andmeanalüüs MS Exceli abil - vahendid Kolmandas, peale Next-käsku avanevas aknas toimub põhiline tabeli konstrueerimine: Akna paremas osas paiknevast tunnuste loetelust hiirega tunnuseid Pivot Table'i
5. Koostada VBA programm, mis töölehe 'Tabelid' lahtri 'tab_alg' ümber oleva piirkonna teisest veer teise piirkonda üksteise alla alates lahtrist nimega 'uued' (määrata see nimi sobivale lahtrile) need arv, mis ei ole rammusas kirjas (Font.Bold) Algul peab programm kustutama vanad väärtused tulemipiirkonnas ja lõpuks ütlema kopeeritud vä 6. Koostada VBA programm, mis töölehel 'Tabelid' värvib lahtri 'algus' ümbruses olevas lahtriplokis tumehalliks (vt piirkond 'värvid') need lahtrid, kus on selle sajandi kuupäev Algul peab programm eemaldama taustavärvi kõikidelt selle lahtriploki lahtritelt ja lõpuks ütlema ( 7. Koostada VBA toega rakendus, milles kasutada arendatud filtrit (Advanced Filter): tõsta tabelist (väljad) variandiga määratud tingimustele vastavatest kirjetest töölehele „Päring“. Tingimuses peab olema palgavahemik Veerud tulemuses: Eesnimi, Perenimi, Kodulemmik, Sünniaeg, SAasta, Sugu, Huviala
Keemia õpetaja 900 523 527 508 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 505 61 931 178 548 869 59 670 819 716 23 631 747 496
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
0-80 81-110 111-140 141-170 171-200 Klass Klassi ülemine piir Sagedus Aeg, s 0-80 80 4 81-120 120 79 Sageduse leidmiseks kasutatakse funktsiooni FREQUENCY 121-160 160 64 Data_array andmete piirkond Bins_array lahtrid, kus asuvad klasside ülemised piirid. 161-200 200 4 NB! Tegemist on massiivifunktsiooniga (array function) KOKKU 151 Massiivifunktsiooni sisestamiseks 1. Märgi ära lahtrite piirkond, kuhu tulevad arvud C27:C30 2. Sisesta funktsioon FREQUENCY
isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev kujul pp.kk.aa pp, kk, aa eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2 keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid) Valida lahtrid andmete jaoks Määrata lahtritele nimed Koostada valemid Testida ja kontrollida tulemused Ajafunktsioonid Aeg on raha! ipp 0,05% Intressi protsent päeva kohta vpp 0,30% Viivise protsent päeva kohta LS 13 000 Laenu summa lkp 01.03.2007 Laenamise kuupäev tmt 01.06.2007 Tagasimaksu tähtaeg tkp 13.09.2007 Tagasimaksu tegelik kuupäev
isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev kujul pp.kk.aa pp, kk, aa eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning allpool toodud valemite alusel: ideaalne mass kg, rasvasus %, keha indeks tihedus kg/m3, ruumala dm3, pindala m2 keha indeksi järgi anda ka hinnang massi (kaalu) kohta (vt. valemid) Valida lahtrid andmete jaoks Määrata lahtritele nimed Koostada valemid Testida ja kontrollida tulemused Ajafunktsioonid Aeg on raha! ipp 0,05% Intressi protsent päeva kohta vpp 0,30% Viivise protsent päeva kohta LS 13 000 Laenu summa lkp 01.03.2009 Laenamise kuupäev tmt 01.06.2009 Tagasimaksu tähtaeg tkp 13.09.2009 Tagasimaksu tegelik kuupäev
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
