Pahteldamine: pahteldamisel kasutasin kahte pahtlilabidat. Seineki panemisel mõõtsin enne lae kõrguse põrandast ,et teada saada kui pikad seineksi paanid peab valmis lõikama. Töövahendid Pahteldamisel: Kaks pahtellabidat Värvimine: Kahte rullikut. Ühte suuremat ja teist väiksemat. Seineksi paigaldamisel: Tapeedi labidat ja tapeedi liimi. Lihvimisel: teleskoopi ja liivapaberit Töödejärjekord 1.Paigaldasin vuukidele Võrk teibi. 2.Pahteldasin ära vuugid ja kruvipead. 3.Pahteldasin teist korda vuugid ja kruvipead. 4. Lihvisin vuugid ja kruvipead üle. 5.Värvisin seinad esimest korda krunt värviga üle. 6. Peale kruntvärvi paigaldasin Seineksi. 7.Peale seineksi paigaldamise värvisin seinad kaks korda värviga üle. 8. Tuli oodata kuni värv ära kuivab ja siis on sein valmis. 9. Viimaks paigaldasin Tuuletõkke Akryl. Click to edit Master text styles Second level Pildid Third level
Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Siseruumide turvalisus · Kogu lukustussari tuleb sarjata. 0-võti, postiljoni võti, tehniline võti, korterivõti, lapse võti ... Võtmete markeerimine tuleb teha nihkega numeratsioonis. · Sarja kohta vaid 1 võtmekaart, mis tagab tegeliku ülevaate. · Tehniliste ruumide suletavuse kontroll ja koristamine perioodiliseks. · Lukuplaadi kruvipead tuleb maha puurida või kruvipead sissepoole viia. · Fonolukud õigustavad ennast. Koodlukkude kood on poole aastaga igale kohalikule kurikaelale teada! · Fonolukke tuleb hooldada! Midagi ei toimi ega püsi igavesti. · Välisukse avamine võõra palvel ("..ootan kedagi, kes pole veel saabunud" "..lähen külla, kuid fonolukk ei tööta" on otsene kuriteo toetamine. Sulev Jaanus/ haldusjuht Eluhoonete turvaplaneerimine Põhitõed
· Värvige põrand vedeldatud värviga.( alküüdvärvipuhul lakibensiiniga. Lateksvärvi puhul veega.) · Värvige põrand vedeldamata värviga. Helisvärvipuhul põhitöö võtted: · Värvige põrad · Puistage helbed värvile · Lihvige põrand ja pühkige ära helbed, mis ei jäänud kinni. · Katke pind värvitu põrandalakiga 3.Kipspindade ettevalmistamine värvimiseks. · Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. · Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. · Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. · Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. · Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 4.Puitpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Iseloeerige oksakohad · Lihvige isoleeritud oksakohad siledaks. · Värvige kruntvärviga
5. Värvige 1-2 korda kattevärviga. 6. Mis on füüsikaline ja keemiline kuivamine ? Füüsikale: Vesi aurustub, lateksi molekulid ühinevad. Keemiline: Lahusti aurustub, värvis sisalduv oli oksüdeerub õhuhapniku abiga. 7. Nimeta eriotstarbelisi pintsleid? Lakipintsel, suur ja väike ümarpintsel, lubjahari, põrandalakipintsel, kõver radiaatoripintsel. 8. Kipsplaatpinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. 2. Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. 3. Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. 4. Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. 5. Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 9. Nimeta puidu kaitsevahendeid? Pinnakaitsevahendid on värvid, lakid, õlid, peitsid, samuti Pinotexid. 10. Veevabade värvide koostised? Lahusti, sideaine, pigment 11
Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused
Muidugi ei säili selline rull ega värv mitmeid päevi või nädalaid. Kui tööd on lõpetatud, siis on soovitatav kohe töövahendid veega puhtaks pesta. Kuidas pindu värvimiseks ette valmistada Enne värvimist on väga oluline värvimisele eelnev ettevalmistav töö – pinnavigade parandamine, pahteldamine ja kruntimine. Korralik ettevalmistus tagab, et viimistlusvärv nakkub hästi ning lõpptulemus saab ilus ja kauakestev. Uute kipsplaatpindade puhul alusta kruvipeadest ja vuukidest. Kruvipead peavad olema pinnast veidi seespool. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlilabidaga pahtlit risti-rästi üle kruvipea. Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. Vuugilint pahtelda üle õhukese pahtlikihiga. Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini
0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel) TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C TINGIMUSED Aluspinna niiskus < 90% RH KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke läbimõõduga 55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika selle keskele toru välisläbimõõdust u. 4 mm väiksem auk
Kaetakse uksed, aknad, teipimine. Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel segamiseks, pahtellabidaid. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Krohvipinna pahteldamiseks niisutatakse pind eelnevalt vesidisperisooniga, mis tagab parema nakkuvuse. Kipsplaadist seintel esmalt täidetakse kipsivuugid, kaetakse kruvipead täitepahtliga, seda 2 korda, kuna pahtel kuivab väiksemaks. Ennem teise kihi peale kandmist pinnad lihvitakse liivapaberiga. Siis tehakse lauspahteldus peenpahtliga. Betoonseinale kantakse jämedat pahtlit 2 kihti ja siis peenpahtel. Lagedele tehakse samamoodi lauspahteldus, lihvitakse. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt.kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid
Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid
Bituumenliimi kasutamine puitaluspinna puhul ei ole soovitatav halbade nakkumisomaduste ja puidust eralduva niiskuse ventileerimise takistatuse tõttu. Puitlaudiseks võib kasutada min. 19 mm paksu "punnlauda" mis on naelutatud kandekonstruktsiooni külge(naelapead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist). Vineertahvlid paevad olema niiskuskindlast vineerist või töödeldud niiskuskindlaks. Tahvlite vuukidesse peaks jätma ca 5 mm laiused paisumisvahed, kruvipead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist. Kahekihilise bituumenkatte puhul paigaldatakse pealmine tavalisel keevitusmeetodil. 2.2. BETOONPINNAD tuleb enne paigaldamist puhastada tolmust ja katta bituumenkrundiga P3, et saavutada bituuemenrullmaterjali nake aluspinnaga. Aluspind peab olema puhas ja kuiv ning ei tohi olla jäätunud. Aluses ei tohi olla suuremaid pragusid kui 3 mm ja teravaservalisi hambaid. Bituumenkrundi
Väga tavaline stsenaarium vineerparkide puhul on, et park püsib ilus esimesed paar aastat, seejärel hakkavad tekkima vineertahvlitesse augud, kruvid logisema ja kandetalad nõrgenema. Sõitjatel kaob isu parki külastada ja seda korras hoida. Prügi jäetakse vedelema ja park hakkab kõikide möödakäijate silma riivama. Lõpuks muutub vineerpark täiesti sõidukõlbmatuks: vineertahlvid tulevad kandekonstruktsioonide küljest lahti, pealesõidu plekid painduvad üles, murdunud kruvipead ulatuvad vineer- tahvlitest välja jne. Pole ka välistatud, et puidust ehitatud park võidakse süüdata või aerosoolvärvidega täis sodida. Pargi lõppstaadiumis meenutab see vaid prügimäge, mis on kõikidele kasutajale liialt ohtlik. Viimaseks sammuks on vaid oodata, millal linn pargi likvideerib ja selle rajamise idee halvaks kuulututab. Järele jääb järjekordne tühi asfaltplats ja ehk mõned toredad mälestused sõitjate mõtetes. Abi ei ole ka vineer-
Vuuki kantakse pahtel. 3. Värskesse pahtlisse surutakse pabervuugilint G 93. Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti. 4. Pahtlisse surutud teip kaetakse omakorda pahtliga ja tasandatakse ca 200mm laiuselt kummalegi poole vuuki. 5. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited. 6. Välisnurkade kaitseks mehhaanilistest vigastustest kasutatakse tugevdusliistu või metalltugevdusega pabervuugilinti. 7. Pahteldatakse ka kõik kruvipead ning tasandatakse plaatide mehhaanilised vigastused. Kõrget viimistluskvaliteeti nõudvates ruumides on soovitav kasutada kipsplaatpindade lauspahteldust. Pahteldatud pinnad lihvitakse peene (nr. 100-120) liivapaberiga ja viimistletakse. 6. KOKKUVÕTE Kipsplaatkonstruktsioonide jäikusel, helipidavusel ja tulepüsivusel on suur roll karkassidel, mida konstruktsioonis kasutatakse. Mida paksemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni jäikusomadused
Põrandal võib kasutada nõrga aluspinna puhul ka kangemat segu, 1:3 kuni 1:10. Kanna lahus harja, rulli või pintsliga pinnale ühtlase kihina. Kulu on sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m². Kuivamisaeg sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest 1-3 tundi. 2. Sega veetõkkemass PENOSIL Premium AquaBrake Fiber enne kasutamist. See on valmissegu, mida ei lahjendata. Esmalt kata AquaBrake Fiberiga seina/põranda aluspinna või ehitusplaatide vuugid ja nurgad, ühenduskohad, kruvipead ning trappide ümbrused. Aseta värskele veetõkkemassile nurkadesse vähemalt 20 cm laiune ja vuukidele 10 cm laiune võrkkude või tugevduskanga riba. Hõõru võrkkude või kangas alusele kinni ja kata ka pealt veetõkkemassiga. 3. Torude läbiviigud tuleb samuti ümbritseda tugevduskangaga. Selleks lõika umbes 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast. Kanga keskele lõika toru välisläbimõõdust 4-5 mm väiksem auk. Suru tugevduskangas veetõkkega AquaBrake Fiber kaetud seinale
5.5). Selle saab lahutada kereks ja optiliseks elemendiks. Et laterna asend püsiks, kinnitub kere tiivakoopasse. Optilist elementi hoiab seaderõnga 5 küljes hoiderõngas 2. Seaderõnga ja sellega koos ka optilise elemendi asendi määravad ülemine ja külgmine seadekruvi. Hoide rõngas on kolm ebaühtlase paigutusega ava. Nendest ulatuvad läbi kinnituskruvid. Optilise elemendi vahetamiseks keeratakse kruvid osaliselt lahti ja pööratakse hoiderõngast nii palju, et kruvipead jäävad kohakuti valjalõigete laiema osaga. Paigaldatud optiline element ümbritsetakse ehisvõruga. Optilise elemendi (joon. 5.6) osad on peegeldi 3, hajuti 1, lamp 4 ja pide 7. Peegeldi on vajalik valguse koondamiseks. Ümara valgusavaga elemendi peegeldi on lõikes parabool. Kui hõõgniit paigutada peegeldi fookusesse, on peegeldunud valguskiired üksteisega rööpsed. Sõidutee ühtlaseks valgustamiseks hajutab valgust mustri line esiklaas, mida nimetatakse hajutiks
Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda
Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda
Enamasti sobivad akutrellide padrunid 10 13 mm läbimõõduga puuridele, kuid spetsiaalse otsiku abil saab puurida ka kuni 30 mm läbimõõduga avasid nii puitu kui betooni. Akutrellidel on enamasti ilma võtmeta padrun. On nii fikseeritud kui muudetava kiirusega mudelid. Kõikide akutrellide pöörlemissuunda saab kruvide väljakeeramiseks muuta. Pöörlemismomendi piirajaga trell võimaldab kruvi lõpuni sisse keerata ilma üle keeramata ja kruvipead vigastamata. 24 Akutrellidel kasutatakse NiCd või NiMh (nikkel-metallhübriid) akut, mis koosneb omavahel järjestikku ühendatud 1,2V elementidest. Akude pinge võib erinevatel tööriistadel olla erinev. Aku mahtuvust mõõdetakse ampertundides Ah. See näitab max energiavaru. Akusid laetakse elektrivõrgust akulaadijaga. Näiteks firma Bosch akulaadijaga ühendatud aku annab laadimisprotsessist märku vilkuv signaaltuli
Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda
«Uraal», «Dnepr» ja K-750. Need sidurid on ühesuguse ehi- tusega, ainult «Dnepr» MT-9 siduri lahutusmehhanisrn on blokeeritud käiguvahetusmehhanisrniga (joon. 70). Siduri vedava osa aluseks on hooratas 2. Sellesse pressi- tud kuuele sõrmele on asetatud kaks vedavat terasketast: surveketas 3 ja vaheketas 6, mis saavad sõrmedel nihkuda. Tugiketas 5 on kruvidega liikumatult kinnitatud sõrmede otstele. Lahtikeerdümise vältimiseks on kruvipead kär- nitud. Vedavate rataste vahel on kaks veetavat ketast 4. Viima- Lahntnsmehhanismi peamised osad on lahutusvarras sed on valmistatud õhukesest terasplekist ja nende mõle- koos oma tõukuriga 12, survelaager ja lahutushoob, mis male küljele on needitud hõõrdkatted (bakeliitvaiguga trossi kaudu on ühendatud roolikangil asuva lingiga. immutatud asbestmassist). Veetavad kettad on needitud Lahutusvarras 7 paikneb käigukasti vedava võlli õõn-
annaabi.ee 
