talupoegade koormised. 1681. aastal andis Rootsi kuningas Karl XI välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus likvideeriti eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilisid sunnismaisus ja seotus mõisaga. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik reduktseerinud 5/6 maast Liivimaal ja 1/2 maast Eestimaal. Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691. ja Eestimaal 1696. aastal. Nende alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike
kuninga ja Rootsi kroonu omandisse. Maa riigistati ja anti aadlikele kasutusrendile. Rendile võtmine toimus rentniku soovil ja tal oli õigus rendilepingust lahti öelda. Üleminek rendisüsteemile tähendas ulatuslikku ressursside ümberjaotust aadlilt kroonule.Rootsi riik nõudis rentnikult pool rendisummast sularahas. Talupoegade lootus ei toonud koormiste ja maksude kergendamist, kuid avaldus nende vabanemisest pärisorjusest. Reduktsiooni ajal tekkis kroonutalupoegade kategooria. Viidi ellu eestlaste kristlik hariduse programm, kus õpetati lugemist ja kirjutamist. Niisugune nähtus nagu lugemisoskuse massilisem juurutamine tähendas suure murrangu algust, uue kultuuritüübi, kirjakultuuri tärkamise esimeste eelduste loomist. (E.Öpik, lk.390) 1630 a. avati Tartus Eesti esimene gümnaasium. 1632 a. avati Tartu Ülikool. 1690 a. seati sisse vakuraamatud, kus talupoegade kohustused mõisa ees olid täpselt määratletud.
eesõigused. Mõisnik oli omal maal tähtsaim ja kui riik soovis seal midagi teha, tuli küsida selleks luba mõisniku käest. Mõisniku kohustuseks oli teenimine ratsaväes. Taani aladel (Saaremaal) kinnitas Taani võim aadlike senised eesõigused, kuid talupoegade õigused said olema suuremad, kui mandri peal. Mõisakoormised säilisid, rängim neist oli teokohustus. 17. sajand 1681. aastal kaotati Liivimaa ja 1687. aastal Eestimaa riigimõisates kroonutalupoegade pärisorjus eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis sunnismaisus ja seotus mõisaga. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi ning toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Seoses Rootsi valitsemise ajal toimunud mõisate reduktsiooniga, aastal 1672, läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes kuna Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate talupoegade koormised
Stiihilist lähirännet soodustas see, et uue tundmatu väljarändepiirkonna nimi Tobolsk Venemaa pealinna piirkonnas edenes muutunud “Too Polskiks”). Mõned Laimetsa, protestantlik kultuur, mis tugines saksa Härjanurme ja Roplca talupojad jõudsidki kolonistidele maal ja saksa ning soome ko- ametliku loaga Tobolski kubermangu ja kanti gudustele Peterburis ja Kroonlinnas. Koos seal kroonutalupoegade hingekirja. Esimene esimeste luterlike kogukondade kujunemisega neist oh Jurry Pallamois Kabalast (1842). ingerisoomlaste alal ning Vene riigi teenistuses Pihkva kubermangu kroonutalu- pojaks hiilgavat karjääri teinud baltisaksa aadlikest vormistati esimesena ametlikult Karl Kolli mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas Oravalt (1840). ka eesti talupoegade enamasti üksi või Massilise ilme omandas väljaränne 19. sa-
poliitilses tegevuses jms. Seisusliku korra juriidiline vormistamine 17. sajandi II pooleni oli kirja pandud ainult kohustusi, nüüd lisandusid sinna ka mõned õigused. Peetri reformidega pandi alus kaasaegsele aadliseisusele Venemaal, mis kujunes välja endiste teenistuslaste ülemkihi baasil. Peetri aeg on oluline ka linnaseisuse kujunemisele. Alamatest kihtidest hakkab formeeruma kroonutalupoegade kiht. Varasem must ja valge vaimulikkond saab aluseks vaimulikule seisusele. Kõigi muutuste puhul on märkimisväärne see, et Peeter rõhutas uute seisuste ja sotsiaalsete kihtide kohustust riiki teenida. Kõik pidid üldise heaolu nimel oma panuse andma. Vaatamata sellele, etPeetri ajal muudeti sotsiaalset struktuuri, ei vormistatud seda tervikuks seda tehakse alles
aadlivõimu piiramisel tugineda talurahva toetusele, nõnda oli kuningavõim huvitatud siinse talurahva seisundi parandamisest, mis ennekõike nõudis pärisorjuse kaotamist. Reduktsiooni käigus toimunud mõisate ülevõtmisel kutsuti kohale ka talupojad, ning ametnikud tegid neile arusaadavas keeles selgeks, et nüüdsest on nad kuninga alamad. 4 Osa ajaloolasi on seisukohal, et reduktsiooni käigus pärisorjus Eesti- ja Liivimaal kaotati. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade õiguslik olukord märkimisväärselt paremaks. 1696. aastal Liivimaa kroonumõisates kehtestatud majandusreglement piiras mõisarentnike kodukariõigust ning keelas neil taluperemeeste karistamise. Talude koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Kui mõisarentnik majandusreglemendi nõuetest kinni ei pidanud, oli talupojal õigus rentniku peale ametivõimudele kaevata (Laur, 2003). Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu
· Trükikojad Tartus, Tallinnas, Narvas ja Tallinnas paberiveski · Takistuseks Põhja- ja Lõuna-Eesti murrete omavaheline võitlus ja tüli eesti keele kirjaviisi üle: Stahli saksapärane/Forseliuse rahvapärasem. Haridus- ja koolielu Rootsi ajal Talurahvakoolide rajamise eeldused · Luteri usu kontekst · Maarahava harimine kuulus Rootsi keskvõimu poliitikasse eriti K XI ajal riigi ühtsuse tugevdamiseks · Soodustavaks teguriks kroonutalupoegade positsiooni parandamine reduktsiooni tulemusena · Rootsi kirikuseadus(1686) eeldas, et köstrid õpetavad lapsi lugema · Probleemiks eesti keelt valdavate kirjaoskajatest köstrite puudus · Üksikud talurahvakoolid tegutsesid juba 17 saj keskpaiku Talurahvakoolid LM-l · K XI kiitis heaks superintendent J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675): 1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks
Teede ja sildade ehitus jms oli samuti talupoegade õlul. Küüdikohustus sõjaväe jaoks. Sõdurite enda juures majutamine oli samuti talupoja kohus. Maksta tuli ka kirikumaksu. Talurahva õiguslik olukord Mõisad olid jagatud kroonumõisateks ja eramõisateks. Aleksander Loit väitis, et rootsiaja lõpul kaotati pärisorjus – sellega ei saa aga nõustuda, sest enamus vanadest tavadest jäi püsima lihtsalt täpselmalt reguleeritud kujul. Uuendused jäid püsima ajutiselt. Kroonutalupoegade kohustused/õigused olid üsna täpselt kirja pandud – restitutsiooniga vene võimu alguses läksid aga paljud kroonutalupojad tagasi eramõisatesse. Eestimaa kubermangus oli kroonumõisasid väga vähe (umb 2 %), Liivimaal rohkem (15-30%). Liivimaa kroonumõisates jäid rootsiaegsed muudatused püsima, ümberasustamis õigus oli mõisnikel piiratud. Kroonumõisates oli talupoegade olukord parem. Talurahva olukord 18. saj
kui ka väliskubermangudes sellega. Balti kubermangudes viidi kroonu ehk riigimõisates- läbi viidi reform, mis puudutas kroonumõistate talupoegi Liivimaal ja Saaremaal (seal oli palju rohkem kroonumõisaid kui Eestimaal). 1841.aastal anti välja seadus riigi varanduse valitsemise ümberkorraldamise kohta- talurahvaseisukohast vaadatun aoli ouline et senisest oluliselt enam allutati riigimõisad ametkondade ja riigiaparaadi alla millega kergendati oluliselt kroonutalupoegade olukorda. See mõjutas siis ka rüütelkondi, eriti Liviimaa rüütlekonda. Hamilkar von Fölkersahm(1811-1856)- tegu oli liivimaa rüütelkonna maamarssaliga. Tal oli mitmeid oluliseid ideid kuid tähtsaim neist vist oli, et talumaa tuleb anda talupoegade pärisomandisse. See tekitas mitmeid vaidlusi muidugi. Fölkesahm toetus suuresti lääneriikide eeskujule. Vaidlused aga olid pikad ja rüütelkonnasisesed asjad ei viinud
Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust ,,vana hea Rootsi aja" mälestuseks eesti rahvatraditsioonis. Võrreldes Rootsis läbiviidud reduktsiooniga kulges mõisate tagasivõtmine Baltikumis märksa leebemas vormis. Senised mõisaomanikud jäid edasi rentnikeks ja seda küllalt soodsatel tingimustel. Oluliselt piirati rüütelkondade omavalitsuslikke õigusi. Reduktsiooni lõppedes oli riigi käes 83% Liivimaa ja 54% Eestimaa maavaldusest. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade olukord märkimisväärselt paremaks. Talupoegade sunnismaisus jäi püsima nii kroonu- kui eramõisates. Suur Põhjasõda 15-aastasena kuningaks tõusnud Karl XII [16971718] seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga. Selle keskseks figuuriks sai August II Tugeva nime all Poola kuningaks [1697 1733] valitud Saksi kuurvürst Friedrich August I [16941733], kellega liitusid Taani kuningas Frederik IV [16991730] ning Vene tsaar Peeter I [16821725]
annaabi.ee 
