VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..."
Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused olid suured mõlemal poolel, ei olnud väikesel rahval mingit võimalust vastu saada kümnetele tuhandetele rüütlitele, kes tule ja mõõgaga oma vallutusretke sooritasid. Peale eestlaste alistamist 1228.aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pidanud vastu seisma võõrvallutajatele, vaid on pidanud võitlema väljasuremisohuga. Aega, mis Läänemere ääres elavad inimesed veetsid Rootsi riigi võimu all, peetakse üldiselt heaks. Tegelikult ei saa sellega nõustuda, sest just Rootsi riigi võimu all olevat eestimaad tabas 1695.aastal näljahäda, mis oleks võinud hukutada terve rahva
lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud. Selle eksistentsiaalne sisu kujutab inimese teekonda, irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese tundeid maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast hakkas ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub kolmeks triloogiaks: · Ajalooline kroonika Sellesse kroonikasse kuuluvad romaanid kajastavad ristisõdade ummikussejooksmist. Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1. Põlev lipp (1961) 2. Viimne linn (1962) 3. Surma ratsanikud (1963) 5 · Ajaloolised biograafiad Romaanides vaatleb autor katoliku pühaku, prantsuse trubaduuri ja lääneliku õpetlase elukäigu kaudu Euroopa keskaegset vaimuelu ning leiab sellel nüüdisaja alltekste. 1
riimkroonikas Kope. Pole selge, kas see tuleneb nime Jakob (Jacobus) germaani- või liivipärasest lühendist, tähendab kaupmeest (liivi kop "kaup", ladina caupo "sissesõiduhoovipidaja", "kõrtsmik", "kaupmees"), seondub eesti sõnaga kubjas või on mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona. Kaupo oletatav ristimine Kaupo sünniaega pole sarnaselt Lembitu omaga teada, kuid tõenäoliselt oli ta Henriku kroonikasse ilmumise ajal juba keskealine, olles Turaida (liivi keeles Toreida) vanemana liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist
Teistimõtlejad moodustasid mitmel pool nn Helsingi-gruppe, et jälgida inimõiguste täitmist. Eesti NSV-s olid demokraatlikud liikumised maha surutud juba enne Helsingi lõppakti allkirjastamist. 1970. aastate lõpul tekkis side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse 1978. aastal Stockholmis asutatud eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Vastupanu vorm avaldus keelatud kirjanduse paljundamises ja levitamises. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja erinevate riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär K. Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks
Kaasaegsete sõnul omas ta haruldaselt teravat äratõuget ja nii ei valmistanud talle erilisi raskusi kaugushüppes 6 meetri piiri ületamine. Ta püstitas uue Järvamaa kaugushüppe rekordi 6.21. Järgmisel hooajal lisas ta sellele veel 7 sentimeetrit ning hüppas kolmikut 12.24. Ka sõjajärgseil aastail andsid Türi kergejõustiklased hinnalisi kivikesi Eesti üldisse kergejõustiku mosaiiki. Meeldejäävaid lehekülgi kirjutasid Türi spordiajaloo kroonikasse kolm andekat naiskeskmaajooksjat: Hilja Uudemets, Emmi Junolainen ja kunagine vabariigi rekordite omanik 400 ja 800 meetri jooksus Laine Erik-Kallas. Kõik nad olid kord Türi Põllumajandustehnikumi õpilased ja leidsid tee vabariigi esindusvõistkonda. Hilja Uudemets oli 1947. aastal Tallinn-Moskva teatejooksuvõistkonnas kiiremaid naisjooksjaid, Eesti meistrivõistlustel võitis ta kokku neli pronksmedalit. Emmi Junolainen võitis 1955
antisemitistlikke kirjutisi. Holokausti alustas Euroopa suurim maa, kus oli peaaegu võrdsel hulgal nii katoliiklasi kui protestante. Mõlemad traditsioonilised liikumised olid täis nõretavat vihkamist juutide vastu. 20 1938. aasta "kristallööl" (Kristallnacht) põlesid Saksamaa sünagoogid. See öö valiti Lutheri sünnipäeva aastapäeva auks. Hitler väitis, kirjutades oma natsipoliitika kroonikasse kuutteist sammu: "Ma teen üksnes katoliku kiriku tööd." Kogudustes tekkis piinlik olukord, kui ristitud juudid tulid teenistusele täht rinnas. Seitsme provintsi evangeelse luterliku kiriku esindajad võtsid abiks Martin Lutheri õpetuse ja kuulutasid, et rassilise kuuluvuse tõttu ei ole juutidest kristlastel saksa evangeelses kirikus enam kohta ega õigusi. Kuigi üksikud kristlased aitasid juute, ei aidanud kirik neid ametlikult. II maailmasõda
See moodustas teisitimõtlejatest gruppe, mis jälgisid NSV Liidu inimõiguste täitmist. Eesti NSV-s oli demokraatlik liikumine Helsingi lõppakti eel juba lämmatatud. Aasta 1970 lõpul tekis esmane side pagulusorganisatsioonide ja vabadusliikujate vahel Eestis. Sellel pani aluse aastal 1978 Stockholmis asutatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, mille toimkonnad tegutsesid veel Kanadas, USA-s ja Austraalias. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Aastal 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsustele ja ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja tuntakse nüüd kui Balti apelli nime all. Seal nõuti MRP lisaprotokolli
skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit vere maitsmist oskas ta äkki lindude keelt. Otsene paralleel Läti Hendriku kroonikas ja ilukirjanduslikus eeposes Vana Edda. Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus
Kohapealsetes murretes eriti laensõnu pole, suur eripära tagahäälikute vokaalides ja täishäälikute ja kaashäälikute kombinatsioonides. Venekeelele üleläinud rahvad moonutasid seda. Juri DOlgoruki ajalukku sest hüüdnimele vastavalt püüdis oma võimu alla saada kaugeid piirkondi, nt Kiievit ja Novgorodi. Kirjutatud, et rajas Moskva linna, tal on küll teened. 1147 Novgorod Seeversti vürsti külla, väikses mõisas Moskva jõe ääres peeti pidu ja peopidamine pandi kroonikasse kirja. See esimene kord Moksva kui asustatud paiga mainimine. Juri Pikkkäsi sai kingituses gepardi ja Svjatoslav koos poja, kaaskonnaga (90 aastane bojaar ka). Juri Pikkkäsi üritas Novgorodi endale saada suutis aastaks poja troonile sokutada. Volga-Bulgaaria vürstiriik huvitas Pikkkätt ka, rikas ja kõrgekvaliteediga käsitööga piirkond. Kõige enam tahtis Kiievi vürstiks, mäletas noorpõlvest, et Kiievi valitseja tähtsaim isik riigis
patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted). Kroonika eesmärk tuleb välja lihtsal moel: püütakse Liivimaa piirkonda lõimida ülejäänud Euroopasse. Russow kirjeldab, vaatleb suure kaasaelamisega linnakultuuri ilminguid.
annaabi.ee 
