· Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded. · Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466. · Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel. · Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks. · Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta. · Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes. · Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi pärast eurole üleminekut.
sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital
Niisiis, kuidas sina ja mina otsustame krooni kursi? Seni, kuni me toimetame omi asju rahulikult ja usaldame oma riiki ja selle juhte, on krooniga kõik korras. Kui piisavalt paljudel meist ühel heal päeval -usaldus otsa lõpeb, läheme me panka ja palume oma kroonid (mitte ainult sularaha, vaid ka hoiused) eurode vastu vahetada. Teatavasti tagab krooni kattevara (täna umbes 35 miljardit krooni) ringluses oleva sularaha pluss pankade väliskohustused. Aga ei taga hoiuseid (täna kroonihoiused kokku umbes 85 miljardit krooni), kus pangad on vahepeal tublisti kroone "paljundanud", andes välja laene. Mis siis saab? Priit helistab Erkkile ja peetakse aru. Mõne tunni pärast helistab Erkki Janile Stockholmi, et nõu küsida. Siis sõltub kõik sellest, kui kõvast terasest on meie pankurite ja pankade Rootsi omanike närvid. 85 miljardit Eesti krooni on päris palju raha, ka Rootsi pankadele. Kas
Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni. Kroonid ja kroonihoiused vahetati 1940. aastal rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl (Eesti majandus 90 2009). 1.2 Eesti kroon aastast 1992 1.1 Inflatsioon ja sularahakriis Eesti majanduslik olukord oli 1990. aastate alguses vilets. 1992. aasta majandusnäitajad olid kehvad. Igapäevaelus tunti puudust peaaegu kõigest. Kasutusele võeti ostutalongid, eelisjärjekorrad ja veel muid võtteid aga see ei toonud abi. Kriisi põhjuseks oli hüperinflatsioon, nõukogude jaotus ja veondussüsteemi kokkuvarisemine.
Aastal 2011 ootab meid aga ees teistsugune muutus. Tõsi, rahasedelid ja valuuta vahetub, ent see ei muuda oma vääringut. Eesti krooni kurss seoti 1992. aastal Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Rahareformide olemus ja näited Eesti krooni). 1999. aastal, kui Saksamaa läks üle eurole, seoti Eesti kroon Euroopa Liidu ühisvaluutaga kursil 15,6466. Eurole üleminekul jääb püsima sama kurss, kui nn -päeval kroonihoiused teenustasuta eurodeks vahetatakse. Mis puudutab paljukardetud hinnatõusu, siis Eesti Panga teatel ümardatakse maksud ja toetused eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas. Euroalas juhib EL-i rahapoliitikat Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitika on aga liikmesriikide endi teha. Teisisõ-nu, kriisi puhul on igaühe enda otsustada, kas võtta lisalaenu või teha eelarvepuudujäägi tõttu kärpeid. See on andnud praegustele PIIGS riikidele
Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus. 14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus
a. oktoobris Eesti Panga reorganiseerimine NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotati ja J. Vaabel vallandati. Väärtuste ja varade üleandmis-vastuvõtuaktiga üle tulnud kohustusi NSVL Riigipank eiras (neid tühistades, külmutades või muul viisil olematuks muutes), näidates aga samal ajal üles suurt aktiivsust nõuete oma haldusse saamisel. [4] Novembris 1940 võeti Eestis kasutusele rubla. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl. (tegelik ostujõud oli 1 kr. = 8-10 rbl.). Ehkki kroon pidi olema käibelt lõplikult kõrvaldatud 1. jaanuariks 1941, jäi rahva kätte ja rubladeks ümber vahetamata mõningail hinnanguil u. 8 mln. krooni sularaha. [4] Pärast Saksa-Vene sõja puhkemist evakueeriti NSVL Riigipanga Eesti kontor 1941. a. augustis Moskvasse. Kuigi Eesti Pank oli likvideeritud, st. sisuliselt paljaks röövitud, säilis osa Eesti Panga varadest siiski välispankades
Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu. Raha funktsioonid on o maksevahend, o vahetusvahend, o väärtuse mõõt, o akumulatsioonivahend ehk väärtuse koguja. Likviidsus väljendab seda, kui kiiresti saab mingi vara täielikult konverteerida sularahaks. Rahaagregaat - raha hulga kindlaksmääramiseks. Erinevad üksteisest põhiliselt likviidsuse poolest. · M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved pankades · M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena
2. KROONID RUBLADEKS Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees Johannes Lauristin 1940 aastal esines Kremli poliitikateatri laval riigikukutajana. N Liidu Ülemnõukogu langetas otsuse võtta Eestis vastu N Liidu koosseisu 16. liiduvabariigina. Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks, mille kursiks sai 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi ostujõud oli 1 kr = 8 10 rubla. Tolleaegsed suured sõnameistrid kirjutasid (Päevaleht, 25.11.1940): ,,Eesti krooni asemele tuleb meil nüüd käibele nõukogude valuuta, maailma kõige kindlam valuuta..." 1941. aasta 1. jaanuariks pidi kroon käibelt kaduma, kuid rahva kätte ehk rubladeks vahetamata jäi ca 8 mln krooni sularahas. See tekitas rahvas veel lootust, et võib-olla suudetakse veel riik ja raha taastada
saaks, peab teda saama teatud aja jooksul hoida nii, et ta märkimisväärsekt oma väärtust ei kaotaks. Kui raha säästetakse, akumuleeritakse tegelikult tema väärtust. Raha on bartervahetuse alternatiiv. Bartertehingu korral vahetatakse kaupu ja teenuseid omavahel. RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS
detsembrist. Selliste tingimustega valuutavahetus jätkub kõigis sularahaga tegelevates pangakontorites kuni pool aastat pärast eurole üleminekut ja osades pangakontorites kuni 2011. aasta lõpuni. 1. jaanuarist 2011 ehk - päevast on kõik pangateenused europõhised, kontod, laenud ja muud teenused arvestatakse teenustasuta automaatselt eurodesse. Kõik pangakontodel olevad summad säilitasid oma väärtuse täpselt samasugusena, nagu need olid kroonides. Kroonihoiused muutusid eurohoiusteks ning sularahaautomaadid väljastavad kroonide asemel 5-, 10-, ja 50-euroseid pangatähti. Kauplustes oli võimalik kuni 14.jaanuarini 2011 maksta nii kroonides kui ka eurodes, vaheturaha anti tagasi eurodes. Pärast krooni ja euro parallelekäibe lõppu võib iga pank ise otsustada, milliseid kupüüre tema sularahaautomaadid väljastavad. Alates 15. jaanuarist 2011 poes enam kroonidega maksta ei saa- siis on Eestis ainuke seaduslik maksevahend euro. Eesti pank vahetab
annaabi.ee 
