kasutatvatel süsteemidel. Rääkida natuke ESI massist (1 slaid). Ja siis tuua välja, mis toredaid tulemusi on saadud LC-ESI-MS-ga. Kuna kuulamas on ka Kaspar Vulla, siis võiks massisosa läbi lugeda, et osata küsimustele vastata. Kromatograafia Kromatograafia on meetod (meetodite grupp) komponentide eraldamiseks ainete segudest. Meetod baseerub segu komponentide erineval liikuvusel mobiilsest ja statsionaarsest faasist koosnevas süsteemis. Liigid: Kromatograafilisi meetodeid võib liigitada eesmärgi, tehnilise teostuse, mobiilse faasi oleku ja muude parameetrite alusel. Kromatograafilise ainete eraldamise eesmärgiks võib olla üksikute komponentide kättesaamine, et nendega midagi edasi teha (nt kasutada ravimi koosseisus). Sellist kromatograafiat nimetatakse preparatiivseks. Analüütilise kromatograafia puhul on eesmärgiks aine olemasolu ja hulga määramine segus.
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia - parktikum YKB3312 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liisa Kivi Juhendaja: Tiina Randla KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on
ATOGRAAFI A MEETODIL Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 19/03/2012 Arvestatud TEOORIA KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni.
Tallinna Tehnikaülikool 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Liina Reimann 134537KATB Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool ,,AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL ,, laboratoorne töö Tallinn 2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga
Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 20.02.2017 05.03.2017 arvestatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograadia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega.
- Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel. Kromatograafilist protsessi võib läbi viia nii kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia) kui ka lahtises süsteemis: paberil või kromatograafilisel plaadil (planaarkromatograafia). KOLONNKROMATOGRAAFIA: Kolonnkromatograafia võimaldab lahutada suuremaid ainehulki kui planaarkromatograafia.
piirpinnale. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest kergesti välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoone on kasutatud suhkrute identifitseerimiseks, kuid tänapäeval kasutatakse selleks rohkem kromatograafilisi meetodeid. Osasoonide moodustumine on kaheetapiline, reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · valasin ühte katseklaasi 2 ml laktoosi lahust, teise 2 ml glükoosi lahust · mõlemasse lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati · loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud · hoidsin reaktsioonisegusid 40 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades
pliiatsiga indikaatorlaikude keskpunktid. Kui tegemist ei ole värviliste ainetega, osutub vajalikuks indikaatorlaikud visualiseerimine. Olenevalt ainest, tuleb indikaatorlaikude visualiseerimiseks kasutada erinevaid meetodeid. Kui lahutatud ained UV-kiirguses fluorestseeruvad, võib nende asukohad kindlaks teha UV-lambi abil. Kui aga lahutatud ained ei fluorestseeru, võib kasutada spetsiaalseid UV-kiirguses fluorestseeruvaid kromatograafilisi plaate. Sellisel juhul jäävad indikaatorlaigud UV-lambi all nähtavaks tumedate aladena üldisel fluorestseeruval taustal (plaadil). Teatud ained muutuvad kromatogrammil tumedate laikudena nähtavaks joodikambris ilmutamisel. Ideaaljuhul on kõik segu komponendid ruumiliselt lahutatud ja paiknevad kromatogrammil selgepiiriliste väikeste laikudena. Jaotuskoefitsient, Rf (retention factor) jaotuskoefitsient (retentsiooni koefitsient), aine poolt kromatograafilisel plaadil läbitud tee
Kui pH=pI: laeng ,,0" ei liigu elektriväljas; kui pH
moodustavad amiide ja estreid. Aminorühmad moodustavad Schiff'i aluseid ja amiide. Unikaalsed reaktsioonid toimuvad külgahelatega, näiteks Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele. Mõned reaktsioonid on spetsiifiliselt omased kindlatele külgahela tüüpidele. Aminohappeid lahutatakse kromatograafilistel meetoditel mis põhinevad aineosakeste korduval ümberjaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Aminohapete segude analüüsil kasutatakse kromatograafilisi meetodeid: ioonvahetus- kromatograafia, kõrgsurve vedelik-kromatograafia ja gaaskromatograafia. 3. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata. Kõik aminohapped peale glütsiini on kiraalsed kuna nende -süsinik on asümmeetriline (omab 4. erinevat asendajat). D,L nomenklatuur baseerub D- ja L- glütseeraldehüüdi stereokeemial Absoluutse konfiguratsioon
sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest erista- takse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel. Kromatograafia liike illustreerivad skeemid Kromatograafilist protsessi võib realiseerida kinnises süsteemis kolonnis (kolonn- kromatograafia) ja lahtises süsteemis paberil või kromatograafilisel plaadil (üldnimetus planaarkromatograafia, kitsamalt paberkromatograafia ja õhukese kihi kromatograafia).
annaabi.ee 
