· Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Bioenergia Talletunud päikeseenergia. Toodetakse biomassist, orgaanilise ainete põletamisest. Prügimägedest eralduvast metaanist, loomasõnniku biogaasistamisest, energiavõsast (arenenud maades). Hüdroenergia Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, Jõeorg peab olema kristalsetes-tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist
6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis? V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine 7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest. 8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes lõhedes ning murranguvööndites? V: lubjakivides, dolokivides, kristalsetes kivimites 9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks? Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi?
4. Millises vahemikus asub dielektrikute temperatuuri tõustes läbilöögipinge kasvab, sest mahueritakistus? suureneb niiskuse lahustuvus. 107-1017 Esineb nn. hõreda pakisega anorgaanilistes kristalsetes ainetes ja anorgaanilistes klaasides. Nende ainete ioonid saavad liikuda suuremaid vahemaid, kui ioonid tiheda pakisega kristallides. Kuna ioonil võib seejuures olla mitu stabiilset asukohta, siis soojusvõnkumiste mõjul toimub
(veeringe). Taastuvatest energiaallikates enim kasutatud, peamiselt elektritootmiseks. Siiski annavad hüdroelektrijaamad vaid viiendiku kogu maailma elektrienergiast. Kogu voolava vee kasutusele võtmisel tõuseks vee-energia osatähtsus elektri tootmisel 30%le. Vee-energia kasutamise eeldused: 1. püsivalt suur vee hulk (et veereziim oleks ühtlane (tõusude ja languste vahe) ) Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse suure tammiga veehoidla. 2. jõeorg peab olema kristalsetes (tugevates) kivimites. 3. jõe langus peab olema piisav. Saab rajada mägede eelsetele aladele. (kasulik, sest tasub ära vaid veerikastel või suure languga jõgedel) Sobivad kohad hüdroelektrijaamadeks: Jõed Volga, Nepr, Doonau, Daugava. Siberi jõgedel, nt Angara. Ehituse juurde kuuluvad : lüüsid laeva transpordiks kalatrepid 10-15 cm astmestik, koelmutele pääsemiseks. EELISED: vee-energia omahind on madal; ei PUUDUSED: hüdroelektrijaama rajamine on
on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Põhjavesi Põhjavett leidub kobedais kvaternaarisetteis, pealiskorra liiva- ja lubjakivides ning aluskorra kristalsetes kivimites. Rohkesti leidub põhjavett mattunud orge täitva moreeni liivakas- kruusakas vahekihtides. Lahemaal on nendes kihtides 65-100 m sügavuselt saadud survelist vett. Suur hulk vett on Lahemaa arvukates soodes ja rabades. Rabavesi on väga pehme ja väikese lahustunud mineraalainetesisaldusega, vee reaktsioon on happeline (alla pH 4). Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja karstinähtusega
Täiskasvanu ~ 55 EUR Laps (212 a.) ~ 28 EUR Ekskursiooni väljumiskoht: Playa de las Americas, El Medano, Costa Adeje, Playa Paraiso. Ekskursiooni kirjeldus: 3 tunnise kruiisi ajal sõidetakse laevaga Atlandi Ookeani sügavsinistele vetele, otsima vaalasid ja delfiine. ,,Lina" jaht purjetab mööda imeilusat Tenerife rannajoont, et saaks nautida maalilisi vaateid ning näha vaalu ja delfiine nende loomulikus elukeskkonnas. Külastatakse imeilusaid alkoove ja ujutakse Atlandi ookeani kristalsetes vetes. Hinnas sisaldub: jahisõit, snäkid ja joogid. Kaasa soovitame võtta: fotoaparaat, peakate, päikesekaitsekreem, ujumisriided, rannarätik. Ekskursiooni tüüp, toimumise aeg: puhkus, 3 tundi. Minimaalne osalejate arv: 10. Ekskursioon Masca kuristikku ja Teide rahvusparki Hinnad: Täiskasvanu ~ 54 EUR Laps (212 a.) ~ 27 EUR Ekskursiooni väljumiskoht: Playa de las Americas, El Medano, Costa Adeje, Playa Paraiso. Ekskursiooni kirjeldus:
Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht. Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger. Hüdroenergia: Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, jõeorg peab olema kristalsetes- tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist
Esineb teda samuti orgaanilistes tahketes dielektrikutes. Kuna nende ainete molekulid on suuremõõtmelised ja molekulidevahelised jõud tugevad, siis terved molekulid elektriväljas tavaliselt pöörduda ei saa ja tahketes dielektrikutes toimub nn. dipool-radikaalpolarisatsioon. Elektriväljas orienteeruvad molekuli radikaalid. Nt. paberis orienteeruvad tselluloosimolekulide koosseisu kuuluvad OH-hüdroksüülrühmad Kadudega ioonpolarisatsioon esineb nn. hõredalt pakitud anorgaanilistes kristalsetes ainetes ja anorgaanilistes klaasides. Esineb nn. hõredalt pakitud anorgaanilistes kristalsetes ainetes ja anorgaanilistes klaasides. Nendes ainetes ioonid saavad liikuda suuremaid vahemaid, kui ioonid tihedalt pakitud kristallides. Kuna ioonil võib seejuures olla mitu stabiilset asukohta, siis soojusvõnkumiste mõjul toimub ioonide pidev asukoha vahetus ning aine tervikuna ei ole polariseerunud. Elektrivälja soodustusel on ülekaalus positiivsete ioonide nihked elektrivälja
Vivad moodustada suuremaid süsteeme - karstiväljasid. Liigestussügavus ulatub mnest cm-st mne meetrini. Karrid kujunevad tavaliselt nlvadel allavoolava vee toimel. Lisaks lahustavale tegevusele on oma roll ka erodeerival tegevusel. Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved Fluvioglatsiaalsed settedLiustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Islandi saare tekeOokeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke
Vivad moodustada suuremaid süsteeme - karstiväljasid. Liigestussügavus ulatub mnest cm-st mne meetrini. Karrid kujunevad tavaliselt nlvadel allavoolava vee toimel. Lisaks lahustavale tegevusele on oma roll ka erodeerival tegevusel. Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke
5 mm paksusesse terase pinnakihti süsinikuaatomeid, et materjali pinda kõvemaks teha. tihti materjale kuumutatakse, et nende omadusi parandada, kuumutamise käigus toimub alati difusioon. üks materjalide tugevdamise strateegia on lisandaatomitega tahkete lahuste kasutamine - seal liiguvad lisandaatomid dislokatsioonide juurde tänu difusioonile. 7. Kuidas on materjali plastne deformatsioon seotud materjalis olevate defektidega? kristalsetes materjalides toimub plastne deformatsioon põhiliselt dislokatsioonide liikumise tulemusena. 8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem? libisemine - dislokatsioonide liikumine nihkepinge mõjul. libisemissüsteemi moodustavad libisemissuund ja libisemistasand, kristallvõre ehitus määrab eelissuunad ja tasandid, mida mööda dislokatsioonid liiguvad. 9. Kirjeldage nelja materjalide tugevdamise strateegiat. 1) vähendada tera suurust
süngooniasse kuuluvate kristallidena või ka teraliste agregaatidena. Teralise korundi, kvartsi, hematiidi jm-e mineraalide segu nim. smirgliks. K 9, E 3,95-4,10. Värvus sinakas või kollaskashall. Läbipaistvatele erikujudele on vastavalt värvusele antud erinimetused: värvitu – leukosafiir, sinine – safiir, punane – rubiin, kollane – idamaa topaas, violetne – idamaa ametüst, roheline – idamaa smaragd. Esineb peamiselt metamorfsetes kivimites – kristalsetes lubjakivides. Ilusakujulisi erikujusid kasut. vääriskividena. Boksiit Al2O3.aq. Sisaldab 41-67% alumiinimoksiidi ja on alumiinoimtööstuse tooraineks. Vee sisaldus kõigub 8-30% piires. K 1-3, E 2,3-3,5. Pruuni või punase värvusega, amorfne, tahkestunud kolloidse alumiinumoksüüdi segu, mis sisaldab mitmesugusel hulgal adsorbeeritud vett. Seda tekib rohkesti nn lateriidistumise protsessis, mis toimub eriti intensiivselt troopika ja subtroopika
Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka riimveelisi rannajärvi (sh Pärispea poolsaarel asuvad Maalaht ja Ulglaht), inimtekkelisi järvi (Oruveski, Laviku ja Ojaääre paisjärv), veega täitunud karjääre ning väiksemaid tiike (Linkrus 1998). Põhjavett leidub pinnakattes, pealiskorras ning aluskorra kristalsetes kivimites. Astanguline reljeef loob tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Suurem osa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud Põhja-Eesti klindiga, mille jalamit mööda kulgeb allikate vöönd. (Arold 2005, Linkrus 1998) Suurimad sood on kujunenud Juminda poolsaare laguunjärvedest, millest suurim on Hara soo (747 ha). Rannikumadaliku vetevõrgu puhul on äärmiselt oluline roll ka merel. Suuremad lahed on Lahepere, Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara,
Difusioon on kiire gaasides, aeglasem vedelikes ja väga aeglane tahkistes. Aine levib alati selles suunas, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Difusioon põhjustab näiteks lõhna levimist õhus ja atmosfääri koostise ühlustamist. Soojusjuhtivus on soojuse levimine aines. Gaasides ja vedelikes soojusjuhtivus seletub molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Kristalsetes ainetes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide kaudu. Metallide hea soojusjuhtivus seletubgi peamiselt vabade elektronide olemasoluga nendes. Ainete soojusjuhtivus ( vee soojusjuhtivuse suhtes ) vesi 1 raud 118 puit 0,2 - 0,7 hõbe 755 jää 3,7 kohev lumi 0,17
võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Tahke aine ja materjal võib eksisteerida kristalsena või amorfsena. Makrosisestruktuuri, so palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms materjale. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad ümber oma tasakaaluasendi. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad). Amorfsetes ainetes kristallstruktuur puudub ning molekulid paiknevad korrapäratumalt, mistõttu
ainult võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Tahke aine ja materjal võib eksisteerida kristalsena või amorfsena. Makrosisestruktuuri, so. palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms. materjale. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad). Amorfsetes ainetes kristallstruktuur puudub ning molekulid paiknevad korrapäratumalt, mistõttu amorfses aines võib toimuda väga aeglasi molekulide
Makrosisestruktuuri, so. palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms. materjale. Poorsed makrosisestruktuuri seisukohalt nähtav. Kui sisestruktuur sisaldab poore, siis see tähendab et ainel on tühimikud e poorid. Kihilised kui sisestruktuur sisaldab kihte, siis see tähendab et aine on kihtidena kokku pakitud e kihiliselt. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad). Amorfsetes ainetes kristallstruktuur puudub ning molekulid paiknevad
µ - materjali suhteline magnetiline läbitavus. c µ n= = = r µr v o µo r materjali dielektriline konstant; µ r materjali suhteline magneetiline läbitavus; Enamik materjale pole magneetilised s.t. µ r 1 ja n r Antud avaldus esitab sõltuvuse murdumisnäitaja ja dielektrilise konstandi vahel läbipaistvale materjalile ja ka polümeermaterjalidele. n väärtused keraamikale on vahemikus 1,4 ÷ 1,6 (klaasile 1,5) Kristalsetes kuubilistes kristallvõres kristalliseeruvates materjalides ei sõltu murdumisnäitaja kristallograafilisest orientatsioonist (s.o. need materjalid on optiliselt isotroopsed). Mittekuubilises kristallvõres kristalliseeruvates materjalides "n" on anisotroopne: suuremad "n" väärtused vastavad tihedama pakkimisega suundadele. 8.5.2. Kiirguse peegeldumine (joon. 8.9) Kui valgus läheb üle ühest keskkonnast teise erineva murdumisnäitajaga keskkonda, siis osa
annaabi.ee 
