"tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) · Holokausti lõpp (1945) http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=503946 Pildid holokaustist http://www.bioneer
elu. Natsipolitsei eesmärgiks oli sundida juute Saksamaalt lahkuma. Selleks valmis olnud juudid olid siiski raskuste ees, sest Saksa valitsus tegutses nii, et lahkudes polnud juutidel enam midagi seljataga. Selletõttu oli raskendatud teistesse riikidesse põgenemine. Kuid suuremal osal Austria ja Saksa juutidest õnnestus põgeneda. Emigreerumisest keeldunud jutidele tegi ähvardava ohu ilmseks Kristallöö (saksa keeles nimetatud ka Kristallnacht) 5 Kristallöö Natside korraldatud pogromm 10.novembril 1938.aastal oli katastroof. Tapeti 236 juuti, purustati 177 sünagoogi ja 7500 juutide poodi. Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju.
mitmesuguseid üsna ülekohtuseid piiranguid, mida mustlastele kehtestati. Kristalliöö 7. novembril 1938 tulistas üks juudi soost saksa pagulane Pariisis Saksa diplomaati ja vigastas teda surmavalt. Kaks päeva hiljem toimus kogu Saksamaal vägivaldsete meeleavalduste laine. Selle olid hoolikalt ette valmistanud Goebells ja julgeolekuteenistuse juht Reinhard Heydrych. Sihikule võeti juutide omand: kauplused, eramud ja sünagoogid. Purustused olid suured - nimetus " Kristalliöö" (Kristallnacht) tuleb sellest,et tänavatel vedeles palju klaasikilde - ja ligi 100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933
ja käitumist, mille keskmes on arvamus, et teatud omadused muudavad ühe rassi kõikidest teistest rassidest ülimuslikumaks. Siiski kasutatakse rassismi ja võõraviha sageli sünonüümidena, sest võõraviha toob kaasa rassismiga sarnase arvamuse, et minu kultuur, rahvus või usk on õigem, seega ülimuslikum, kui teiste kultuur, rahvus või usk. Võib öelda, et rassism ja võõraviha ei ole täiesti samad, kuid siiski väga sarnased nähtused. 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht#/media/File:1938_Interior_of_Berlin_synagogue_after_Kris tallnacht.jpg/ PUNASED KHMEERID Foto: Miljonid kambodžalased sunniti pealinnast Phnom Penh´ist maale elama minema, sest Punaste Khmeeride režiimi ideoloogia järgi ei olnud linnu ega haridust vaja ja inimesed pidid töötama kollektiivsetes põllumajanduslikes farmides. (BBC3) Khmer Rouge (Punased Khmeerid) oli Kamboždas 1975. aastal võimule tulnud režiim, mida nimetatakse 20. sajandi üheks jõhkramaks ja vägivaldsemas
depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. Totalitarism- on poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale reziimile. Kristallöö- (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja Austrias läbi viidud juudipogrommide rida 1938. aasta 9. ja 10. novembril. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi, laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama Kristallööks tuhandete lõhutud poeakende järgi. W.Wilson- Ühendriikide president aastail 19131921. 1918 pidas ta kongressile kõne,
hulgas olid mitmed Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) vasaktiiva – strasseristide – juhtivad tegelased, nende hulgas ka Gregor Strasser. Samuti mõrvati siis väljapaistvad konservatiivsed antinatsistid ekskantsler Kurt von Schleicher ja 1923. aastal Hitleri Õllesaali putši maha surunud Gustav Ritter von Kahr. Paljud tapetutest olid poolsõjalise pruunsärklastest rünnakrühma Sturmabteilung (SA) liikmed. d) Kristalliöö (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja Austrias läbi viidud juudipogrommide rida 1938. aasta 9. ja 10. novembril. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi, laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama kristalliööks tuhandete lõhutud poeakende järgi. Arvatakse, et kristalliööl tapeti Saksamaal vähemalt 91 inimest. Üle 30 000 juudi mehe arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse
Marie Under: Vervalla (1919) Saksamaal algas ekspressionism siis, kui oli poliitiliselt ja kultuuriliselt palju toimumas. Eestisse ilmus see maailmasõja ajal ja vahetult peale ka ekspressionism. 12.02.15 Hilisekspressionism Kui enne sõda oli valdav eufooria, siis sõjajärgselt kaotati illusioonid, et sõda võiks midagi parata. Peale sõda suur küsimärk, mida nüüd? 9.11.1918 revolutsioon Saksamaal. 9.11.1989 langes müür. 9.11 oli ka Kristallnacht progromm juudi kauplustele. Vaateaknad peksti segi ja maas oli palju kilde nagu kristall säras see. 9.11.1918 võeti keiser maha ja loodi Weimari vabariik. Uus riigikord, seda näeb kõikides eluvaldkondades, ka kultuuris. Kirjandusse tulevad uued vormid ja teemad. Nt draamast sai domineeriv zanr. Der Typus des Stationendramas: Der Gang der Handlung verläuft nicht in einer geordneten Reihenfolge, sondern setzt sich aus einzelnen, meist unverbundenen
võimalikuks. Hitler ja natsid leidsid keskaegses katoliiklikus juudivastases seadusandluses omaenda mudeli. Nad lugesid ja trükkisid uuesti Martin Lutheri mürgiseid antisemitistlikke kirjutisi. Holokausti alustas Euroopa suurim maa, kus oli peaaegu võrdsel hulgal nii katoliiklasi kui protestante. Mõlemad traditsioonilised liikumised olid täis nõretavat vihkamist juutide vastu. 20 1938. aasta "kristallööl" (Kristallnacht) põlesid Saksamaa sünagoogid. See öö valiti Lutheri sünnipäeva aastapäeva auks. Hitler väitis, kirjutades oma natsipoliitika kroonikasse kuutteist sammu: "Ma teen üksnes katoliku kiriku tööd." Kogudustes tekkis piinlik olukord, kui ristitud juudid tulid teenistusele täht rinnas. Seitsme provintsi evangeelse luterliku kiriku esindajad võtsid abiks Martin Lutheri õpetuse ja kuulutasid, et rassilise kuuluvuse tõttu ei ole juutidest kristlastel saksa
Järgnevalt kärbiti juutide õigusi töötada professionaalsust nõudvatel ametikohtadel, segregatsioon üha süvenes. Septembris 1938 keelati saksa arstidel ravida juudi patsiente, samas juudid ei saanud arstina töötada. Süvenev tagakiusamine kulmineerus ööl vastu 9. novembrit 1938, kui üle Saksamaa asuti rüüstama sünagooge, juudi surnuaedasid ja poode. Ligi sada juuti tapeti, umbes 20 000 viidi koonduslaagritesse. Tuntuks sai see pogromm Kristalliöö (Kristallnacht) nime all. Nädal hiljem keelustati juudi lastel avalikes koolides õppimine ning juudi ärimeeste ettevõtted hakkasid riigipoolsete piirangute ja maksude tõttu pankrotistuma. Kristalliööd peetakse holokausti alguseks. Tõsisem juutide hävitamine algas II maailmasõja ajal. 20.01.1942 toimus Berliinis Wannsee konverents, kus otsustati ,,juudiküsimuse lõplik lahendus". Eesmärgiks oli juudivaba (Judenfrei) ühiskond, mistõttu ka okupeeritud maades tuli juudid likvideerida. Esimesena ja
küsimuses · Veebruaris sai siseministriks Arthur Seyss-Inquart. 11.03.1938 läks Schuschnigg erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart. · 12.03.1938 marssisid Saksa väed vastupanu kohtamata Austriasse sisse. Suur osa austerlasi tervitas liitmist. Hitler viis enda kontrolli all 10.4.1934 läbi referendumi Austria liidendamise heakskiitmiseks · Austria liideti Saksmaaga nn. Ostmarki provintsina. Kristallöö (Kristallnacht) ja repressioonid · 9.-10.11.1938 Saksamaal rüüstatakse juudi sünagooge, juudi poode, tapetakse juute. · Algab juutide avalik deporteerimine koonduslaagritesse. · Enne Teist Maailmasõda keskendub natsionaalsotsialistide repressioonipoliitika siiski valdavalt Hitleri otsestele poliitilistele vastastele. Kokkuvõtteks · Euroopa tuleviku suhtes oli moodustunud olid kolm blokki: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan; Inglismaa ja Prantsusmaa ning Nõukogude Liit
Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma igasugusest varast. Enamusel Saksa ning ka Austria (pärast Austria annekteerimist 1938. a) juutidest õnnestus siiski põgeneda. 1938. aasta novembris toimunud pogromm (nimetatud ka Kristallnacht, ek Kristallöö) tegi ähvardava ohu ilmseks ka neile, kes olid olnud tõrksad emigreeruma. Kasutades ära ühe juudi noormehe poolt sooritatud Saksa diplomaadi mõrva Pariisis, organiseerisid natsid sünagoogide põletamise, juudi äride ja kodude ründamise ning saatsid suure hulga saksa juute koonduslaagritesse. Holokaust sõja ajal Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aasta 1. septembril päästis valla Teise maailmasõja. Sõda tähendas uut staadiumi
annaabi.ee 
