* isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena; * isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud; * isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse; * isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja; * isik on viibinud vahi all vähemalt 4 kuud. 2) kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest; 3) kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud * kokkuleppemenetluses, * teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses. 2 Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kirjalikult loobuda kaitsjast kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.
(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit. 8. Lihtmenetluse vormid: a) lühimenetlus - toimub süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul, kohus lahendab kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. - ei kohaldata - kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega. b) kokkuleppemenetlus lk. 63 - süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel - ei kohaldata - esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima
10. Läbiotsimine leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba. Võetus fikseeritakse kindlas asukohas olev asi. 11. Vaatlus avastada andmeid. Läbivaatus - 12. Ekspertiis eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Ekspert eriteadmistega isik. 13. Eeluurimise lõpetamine - 14. Oportuniteediprintsiip paindlikkus. 15. Lühimenetlused otstarve on võimaldada kohtumenetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lubatud üksnes süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] 9 (2) Kui prokuratuur leiab, et alaealist, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, lõpetab ta kriminaalmenetluse määrusega ning saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile. (3) Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Kas võiks jätta menetluse alustamata, kui see ei vii kuhugi? § 2052. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega
Vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel. Esitada tõendeid. Esitada taotlusi ja kaebusi. KANNATANUL ON ÕIGUS (2): Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON:
ettepanekul). Kohtumenetluse olemus ja selle liigid Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu on tsiviilvaidlusega, väärteo- või kriminaalasjaga või haldusvaidlusega. Kohtumenetluse liigid: lihtmenetlus (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus), kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks. Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus
7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne. 8.Kaitse õiguse printsiip- Õigus kaitsele. Ennekõike kriminaalmenetluse küsimus, aga põhimõtteliselt on igal isikul õigus kaitsele. Profesionaalsed kaitsmise spetsailistid on advokaadid, kes raha eest osutavad õigusabi. Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse. Kaitse õiguse rikkumise küsimuse tõstatamine on üks advokaatide levinum relv ja selle küsimuse suhtes on kohtud väga tundlikud.
Siin väljendub ka kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte: uurimisasutus ja prokuratuur on vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses järjekorras on vaja kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks teha (3-1-1-103-13). Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest. Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on
Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises: (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik;
Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises: (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik;
põhiõiguse- üldise vabadusõiguse ja süütuse presumptsiooni - kõige tõsisema riive lubatavuse absoluutne eeltingimus32. Riigikohus on mitmel korral käsitlenud vahistamisaluse lubatavust ning selle põhjendamist. Riigikohus on oma lahendis toonud välja vahistamise alused. Kohus peab vahistamise põhjendamisel vahistamismääruses välja tooma miks võib just see isik olla kuriteo täideviijaks või sellest osavõtjaks, põhjendus peab lähtuma konkreetsest kriminaaltoimiku materjalist. Samuti peab kohus tuvastama ja määruses põhjendama kas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtluse. Lisaks on riigikohus toonitanud, et eelnev karistatus ei saa olla iseseisvalt vahistamise aluseks.33 Nimetatud seisukohti on riigikohus täiendanud oma lahendis nr 3-1-1-32-12, kus leitakse, et kriminaalasjas tõe tuvastamise takistamine ei ole iseseisev vahistamisalus 34. Üldjuhul ei ole
annaabi.ee 
