Oktoobris hakkas autode müük vähenema ja autotööstus oli sunnitud oma tootmismahtusid vähendama, millest hiljem põhjalikumalt. Kinnisvara kriis kandus üle reaalmajandusse, algas majanduslik surutis, toodang vähenes. EESTI MAJANDUSE OLUKORD Eesti majandus on viimasel kolmel aastal kohanenud kriisijärgse olukorraga. Esialgu ekspordil põhinenud taastumine asendus 2012. aastal sisenõudlusele tugineva kasvuga ja aasta lõpuks jõudis Eesti kogutoodangu tase lähedale kriisieelsele tipule, olles sellest vaid 3,5% madalam. Võrreldes ajaga enne kriisi on Eesti majandus nüüd tasakaalustatum ning tänu sellele ka vähem haavatav. Oluline korrastumine on aset leidnud ettevõtete ja majapidamiste bilanssides mõlemad on märgatavalt vähendanud laenumahtu suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKP). Tänu sellele on vabanenud täiendavaid ressursse tarbimiseks ja investeerimiseks. Majanduse paremast tasakaalustatusest
keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks
MAJANDUSKASV Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks
Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest. Kuid kui ettevõtted ja organisatsioonid säilitavad
kuud kestvat negatiivset reiside arvu, toimus vaid 3 %-line tõus, mis oli madalam, kui teistes regioonides. Selle põhjuseks võib lugeda Islandi vulkaanist põhjustatud tolmupilve, mis takistas ja häiris oluliselt lennundust,ning majanduslik ebakindlus, mis mõjutas regiooni. 3.2 AASIA Kõige paremini toibus kriisist Aasia, mis saavutas 2010 aastal ajalooliselt kõrge arvu reisijaid ( 204 miljonit inimest, mis on 24 miljonit rohkem, kui 2009 aastal 20 miljonit kõrgemal 2008 aasta kriisieelsele haripunktile). Regiooni 13 % tõus 2010 aastal oli topelt rohkem maailma keskmisest ja seetõttu on Aasia maailma turismis kõige tugevamini kasvav regioon viimase kahe aasta jooksul. 3.3 AMEERIKA 2010 aasta seisuga kasvas Ameerikas 6% võrra rahvusvaheliste turistide külastajate arv. Tervet regiooni külastas 150 miljonit inimest , mis on 9 miljonit rohkem, kui kriisiaastatel ja 2 miljonit rohkem , kui oli kriisieelsel aastal.Majanduskasv Usa majanduses ja Ladina-
Soome ettevõtlus oli end aga rahastanud just pangalaenude abil. Nii hukutati lama ajal ka täiesti hea tervisega ettevõtteid. Soomlased olid kogu sõjajärgse aja harjunud elama pideva majanduskasvu keskel. Kriis viis inimesed niisugusesse kitsikusse, et lama- aastail, 1991-1993, hakati rekordiliselt säästma. Lamast ülesaamine Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele, millele järgnes kohe seni suurima kasvuga (6,1%) aasta 1997. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP- st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Aastatel 1998-1999 majanduskasv mõnevõrra aeglustus, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju
3.3.Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks
Postimees; http://www.postimees.ee/2083110/ansip-merkel-on-hea-kantsler-nii- saksamaale-kui-elile. Kasutatud 20.02.2014 28. Sulbi, Raul 2013. Peaminister Ansip ja Bulgaaria president: ELi idapartnereid ei jäeta üksi - Postimees; http://www.postimees.ee/2050200/peaminister-ansip-ja-bulgaaria- president-eli-idapartnereid-ei-jaeta-uksi. Kasutatud 21.02.2014 29. Kangro, Karin 2013. Ansip: ministrite palk pole ainsana tõusnud kriisieelsele tasemele - Postimees; http://www.postimees.ee/2563966/ansip-ministrite-palk-pole-ainsana- tousnud-kriisieelsele-tasemele. Kasutatud 21.03.2014 30. Kangro, Karin 2013. Ansip: opositsioonil on suurem võimalus Keskerakonna ainuvõimu lõpetada - Postimees; http://www.postimees.ee/2564130/ansip- opositsioonil-on-suurem-voimalus-keskerakonna-ainuvoimu-lopetada. Kasutatud 21.03.2014 31. Randlo, Toomas 2013
Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad
mõningaid suuremal, teisi vähemal määral. Suur Depressioon mõjutas suurtest riikidest kõige enam USAd ja Saksamaad. Arenenud tööstusriikides jäi tööta kokku ligi 30 miljonit inimest ja tootmine kapitalistlikus maailmas vähenes 44% võrra. Majanduskriisist välja tulemiseks hakati majandust riiklikult reguleerima. Enamikus riikides saadi küll sisemajanduse koguprodukti langemisest 1933. aastal jagu, aga kriisieelsele tasemele ei suutnud majandus tõusta Teise maailmasõjani. Suur Depressioon tekitas eelduse kõvakäelise võimu tekkeks, sest inimesed olid pettunud demokraatias majandusraskuste tõttu ehk majanduskriis põhjustas ka demokraatia kriisi. Tegelikult pole konkreetsetes põhjustes, mis põhjustasid Suure Depressiooni ja mida omakorda põhjustas Suur Depressioon, teadlased tänini üksmeelele jõudnud, kuid ühes ollakse üksmeelel, see on kõige suurem majanduskriis, mis iial olnud.
Tagasivõtmine: jätka ajakriitilisi tegevusi ASAP. Näiteks: taasta ärikriitilised protsessid ja teenused ajutuses lokatsioonis. Näiteks, jätka tootmist parklas vms. Toibumine: jätka ülejäänud tegevusi. Näiteks, koli ajutusse tootmishoonesse või käivita ülejäänud äriprotsessid. Ennistamine: taga olukorra normaliseerumine, tagasi endise juurde (kui võimalik). Enamus ebaõnnestub just siin, põhjuseks valearvestus, et äriprotsessid ja olukord on üksüheselt sarnane kriisieelsele. Paraku on vahepealsed kriisisituatsioonis tehtud otsused, muudetud protsessid jne. muutunud meie olukorda ja see tuleb arvesse võtta ning ennistamise etappi tuleks käsitleda keerulise muudatuse/projektina. Näiteks: koli esialgsesse tootmishoonesse tagasi. Too näiteid, millised on head IT organisatsiooni iseloomustavad tunnused! IT hooldus teeb tööd andmete või rakenduste omanikule! SLA-d kui töövõtuleping ja volitus · kasutajatugi: Abiliin
annaabi.ee 
