7,00€ Suur-Karja 17/19 10148 Tallinn Telefon: +372 680 6688 Supide koht menüüs. Supid lülitatakse tavaliselt hommiku- ja lõunasöögimenüüdesse. Hommikusöögimenüüsse sobivad piimasuppid, neid kasutatakse enam laste- ja dieetmenüüdes. Lõunasöögimenüüs võivad supid olla: eelroana: selged puljongid, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, pearoana: tükeldatud toiduainetestsupid, nt talupojasupp, seljanka, ministroone, vaheroana: selged lemed, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, järelroana: magusad supid. Võrdlesin viie toitlustusettevõtte supipakkumistega menüüdes. Leidsin, et restoranid üldse ei pakku valiku supide kohta. Menüüs on ainult üks suppi pakkumine. Tihti see on kalased ja kreemsupid. Nende pakkuvad ainult eelroana ja mitte kunagi pearoana.
Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises; Supid: puljongid, kreemsupid ja püreesupid (prantsuse- sibulasupp); Lemmik lihatoit on biifsteek (medium) Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. Tuntumad rahvustoidud Bordeaux`is - pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad; Co´te d`Azuris - lõkkel grillitud värsked mereannid; Lorrane`is peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas;
grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja - roogade valmistamine( keedetud, praetud, hautatud, küpsetatud, üleküpsetatud, täidetud). Toitude valmistamine seentest. Kuumade ja külmade kastmete ja nendest tuletiste valmistamine. Teraviljatoodetest (tangained, pasta) roogade valmistamine. Kohupiima- ja munaroogade (omletid, sufleed, pudingud) valmistamine. Eriliigiliste salatite ja võileibade valmistamine, serveerimine
6. Vaheroog (aedvili) 7. Juust 8. Puuvili 9. Järelroog (magustoit) Söögikäikude pakkumise järjekord Isutekitaja ja eelroad: · Külmad ja soojad suupisted kalast, lihast,köögiviljadest, seentest, munadest · Külmad ja soojad salatid · Külmad ja soojad võileivad · Pirukad ja küpsetised · Puljongid lisanditega · Köögivilja supid · Püree- ja kreemsupid · Piimasupid · Külmad supid · Munatoidud · Kohupiima toidud Pearoad: · Keedetud, aurutatud,hautatud,praetud,küpsetatud,grillitud kalatoidud,liha- ja linnuliha toidud · Toidud hakkmassidest ja subproduktidest · Toidud riisist, pastast ja teistest teraviljatoodeted · Köögivilja toidud · Seenetoidud · Pudrud
Supid on tervislikud toidud. Sobib hommikusöögiks ja lõunasöögiks. Hea supp on: Vastava olukorraga sobiv, õige serveerimistemperatuuriga, ahvatleva välimuse ja lõhnaga, sobiva koostise ja paksusega, serveeritud sobivate lisanditega. Suppe võib liigitada: Keetmiseks tarvitatavaid vedelike järgi, valmistamise tehnoloogia järgi, serveerimis temperatuuri järgi, põhimaitset andva toiduaine järgi. Supi liigid: 1.)Selged puljongid e. konsomeed. 2.)Püreesupid. 3.)Veloute-supid. 4.)Kreemsupid. 5.)Bisque-supid. 6.)Piimasupid. 7.)Soolakad supid. 8.)Magusad supid. 9.)Rahvuslikud ja regionaalsed supid. 27. Piimasupi valmistamine. Piimasupi täiteks kasutatakse: Köögivilju, makaronitooteid, kala, tangaineid ja nendest valmistatud klimpe. Enne kuumtöötlemist vajavad toorained keetmist, väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud.
Veiseliha, välisfilee 8.Millised tooted on rostbiif ja romsteek? Rostbiif fileest, reietükis sisemisest lihaskimbust, seljatükist. 1,2-1,5 kg lihatükk maitsestatakse ja vormitakse. Romsteek reietükist, seljatükist, 1,5-2 cm paksune toode. Vasardatud, vormitud, maitsestatud, paneeritud. 9.Millistel temperatuuridel serveeritakse puljongeid, köögiviljatoite, suppe, külmroogasid? Puljongi serveerimistemperatuur on 90 kraadi. Selged supid serveeritakse 75ºC juures. Kreemsupid, püreesupid ja piimasupid serveeritakse 65 kraadi juures. Külmad supid serveeritakse 6-8 kraadi juures. Köögiviljatoidud serveeritake 65-67 kraadi juures. 10.Kuidas toimub liha sulatamine? Liha saab sulatada toa või külmkapi temperatuuril. Kiiresti võib sulatada ka vaakumpakendis jooksva vee all või vee sees vett pidevalt vahetades. Võimalik on liha sulatada ka mikrolaineahjus kuid see on halb variant. 11.Kas keetmiseks mõeldud kala tuleb soomustada? Tervena keetes ei ole kala vaja
Serv riivitud juustuga 11. püreesupid- 60%supivedelikku ja 40% muid toiduaineid(köögivilju, seeni, juutu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju). Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid. Peale koore lisamist supi kuumus ei tohi minna üle 65 kraadi. 12. kreemsupid- peene ja hõrgumaitsega. Nende valm. lisatakse püreeritud toiduainetele valget v heledat põhikastet. Keetmise lõpus lisatakse alati rõõskakoort, samuti munarebu. 13. veloute-supid- põhja keetmiseks võetakse 88% heledat puljongit, 6%rasvainet, 6%nisujahu. Rasvaine sulatatakse, nisujahu, segada, lisada kuum puljong. Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks
alljärgnevas järjekorras: Külm eelroog – külmad suupisted kalast, lihast köögiviljadest, seentest, munadest ning salatid, võileivad, pirukad, küpsetised; Kuum eelroog – soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest ning soojad salatid, võileivad, pirukad ja küpsetised; Supp või puljong – selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, köögiviljasupid; Külm või kuum kalaroog – külmad või kuumad kalasuupisted; Pearoog – liharoog lisanditega; Kuum vaheroog – kuumad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest; Aedviljaroog – kuumad suupisted köögiviljadest; Kuum järelroog – soojad magustoidud; Külm järelroog – tarretised, kreemid, pooljäätised; Juust – juustuvalik lisanditega;
Supid on tervislikud toidud, sobivad kõokidele klientidele ja erinevatesse menüüdesse. Odavamatest ja lihtsamatest keedetakse lihtsamaid suppe, kallimatest ja peenemaitselistesttoiduainetest väga pidulikke ja kallleid supppe. Suppe, võib öelda, on sageli just valmistaja fantaasia vili. Suppide koht menüüs: · hommikusöögimenüüs: sobivad piimasupid, kasutatakse enam laste- ja dieetmenüüdes. · Lõunasöögimenüüs: · Eelroana: selged leemed, püreesupid, kreemsupid, külmad supid. · Pearoana: tükeldataud toiduainetest supid: talupojasupp, seljanaka, minestrone jne. · Vaheroana: selged leemed, püreesupid, kreemsupid, külmad supid. · Järelroana: magusad supid. Külmade soolaka maitsega suppide sserveerimine: Serveeritakse temperatuuril 6-8C juures Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl (150 250g) suppi. Supp serveeritakse puljongitassides või supitaldrikutes.
klimbid, juustud · Valmistamise põhireeglid o 50% puljongit, 50% täitetooraineid o Tükelda ühtlaselt o Värvilisi köögivilju kuumuta enne rasvas (passeeri) või rösti TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Köögiviljad lisa kuumale puljongile valmimise järjekorras o Tangained keeda eraldi selgem supp o Keeda kaane all o Maitsesta lõpus, värsked ürdid lisa valmis supile PÜREESUPID · Kreemsupid = püreesupp+koor+(hele põhikaste) · Veloute- supid = hele põhikaste + püreesupp · Valmistamine o Nagu köögiviljasupp o Püreeri o Maitsesta (mahedamaitseline) · Lisandid serveerimisel o Krutoonid, köögiviljade või seente tükid... KÜLMAD SUPID · Valmistatakse enamasti suvel · Supivedelik o Piimatooted (keefir, jogurt, pett..) o Kali o Tomatimahl o Peedipuljong · Täiteained
2. Külm eelroog Külmad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest, salatid, võileivad, pirukad jt küpsetised 3. Kuum eelroog Soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest, salatid, võileivad, pirukad jt küpsetised 4. Supp või puljong Selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, „kerged“ köögiviljasupid 5. Kalaroog Külmad ja soojad suupisted kalast (külm või kuum) 6. Pearoog Liharoog lisanditega 7. Kuum vaheroog Soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest 8. Külm vaheroog Külmad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest 9. Sorbett 10. Liha- või Soojad suupisted linnulihast, köögiviljadest
annaabi.ee 
