Nt: Palazzo Farense, Fluvio Orsini, Giorgio Giulio Clovio jpt. El Greco joonistatud pilt Giorgio Giulio Cloviost (ressanssi aja kuntsnik, pärit Horvaatiast).en Tema perekond. El Greco isa, Georgios Theotokopoulos oli kaupmees ja maksukoguja. El Greco ema ja esimese naise kohta ei ole praktiliselt idagi teada. Teada on, et ta esimene naine oli kreeklanna. El Greco vanem vend, Manoussos Theotokopoulos sündis 1531. aastal ja suri 13.detsembril 1604. aastal. Ta oli jõukas kaupmees ja veetis oma elu viimased aastad (1603-1604) El Greco kodus Toledos, Kreekas. Kolimistest Temale, kui andekale noorele kuntstnikule tundus see loomulik, et ta läheb edasi õppima ja elama Itaaliasse. Kreetal oli sellel ajal Veneetsiaga jamasid, aga õnneks enamus õpetlasi olid sellega nõus, et El Greco sinna õppima läks 1567. aastal
Emal lasti lapse eest hoolitseda ainult kuni lapse seitsme aastaseks saamiseni, siis võeti ta ema käest ära. Samuti ei olnud ka isal võimalust pojaga tegeleda, sest tal oli niigi seoses avalikust elust aktiivse osavõtuga hõivatud. Isa oli eelkõige kodanik ja poliitik ja alles seejärel perekonnapea. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Naine oli alati mehest sõltuvuses, olgu selleks siis isa, abikaasa vend või poeg. Oma mehe naisena oli kreeklanna peamiseks ülesandeks sünnitada terveid lapsi ja anda neile kõige esimene kasvatus. Poisid, nagu juba ka mainitud, jäid ema kasvatada esimesel seitsmel eluaastal, tüdrukud aga seni, kuni läksid mehele. Joonis 1- Kreeka perekond (http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg) Juudid Joonis 2- juudi perekond (http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks.
Puskini isa, erumajor. Nadezda Ossipovna 1775 - 1836 Hannibal Puskini ema, kiiva iseloomuga. 1696 1781 Ibrahim Petrovits Puskini emapoolne vanavanaisa, Hannibal Peeter I kasupoeg, pärit Aafrikast. Karm iseloom, 2 naise pidaja. Abrami 1. abikaasa, kreeklanna. Tagakiusatud, Jevdokia Dioperes pekstud, süüdistatud abielu rikkumises, milletõttu elas 11 a. vangis. Christina Regina 17051781 Siöberg Abrami 2. Abikaasa. Ebaseaduslik abielu, sai lapsi Abrami noorem poeg, Puskini vanaisa. Kuulus poeet, Ossip Abramovits kardetud kiivuse ja iseloomu poolest. Ei sallinud oma
tagajärjel või pärast hetäärikarjääri lõpetamist. Kui abielluti, tuli peigmehel maksta `pruudiraha'. Tavaliselt oli selle suurus 100 münti. Thaisile pakuti aga ühe öö eest summasid, mis ulatusid isegi viietuhandeni. Abielurikkujaid karistati sellega, et nende istmik määriti kuuma tuhaga kokku ja sinna togati roigas. Vana-Kreekas oli seadusega lubatud osta orjaturult noori tüdrukuid ning neid lõbutüdrukuteks või hetäärideks kasvatada. Nii toimis kreeklanna Nikarata. Ühest tema õpilasest sai hiljem kuulus hetäär Neaira. Kõik Korintose kõrgema hetäärikooli läbiteinud pidasid end tantsukunsti asjatundjaiks ja õpetasid noori. Kuid oskusi jagati ka muudes valdkondades, näiteks kuidas meestele meeldida. Kõigepealt tõi hetäär ihuvärvide komplekti ja lõhnaessentsi. Siis küsis lõhnapilves ujuv neiu: "Aga kuidas teha nii, et temalgi hea oleks?" Üks hetääride salaõpetusi oli järgmine: kui määrida rinda surmaputkemahlaga, muutub
pealinn Aleksander Suure rajatud Aleksandria. Viimane Ptolemaioste soost valitseja oli Kleopatra VII. Kleopatra surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. ____________________ * hellenism (sõnast 'helln' kreeklane) kreekapärasus kreeklaste (makedoonlaste) poolt vallutatud aladel; kreeka kultuuri segunemine vallutatud maade kultuuriga Kleopatra* VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. __________ * Kleopatra tõlkes: isa Elizabeth Taylor filmis ,,Kleopatra" kaudu kuulus (1963) Kleopatra abielud Kleopatral oli kaks venda: Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel.
305. a kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. Tema valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks 1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta. Viimase Ptolemaioste soost valitseja Kleopatra VII surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. Kleopatra2 VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. Kleopatral oli kaks venda: Ptolemaiois XIII ja Prolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel. Nii tuli noorukesel Kleopatral abielluda esmalt ühe, hiljem teise vennaga. Vendadega Kleopatral lapsi ei olnud. Neiu sai juba väga noorelt abielust aru nii: see on poliitiline trikk, et võimule saada ja seal püsida. Ptolemaios XII suri 51. a eKr
palsameerima surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu 2 mastaba piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga 3 dünastia valitsejate suguvõsa 4 Cheops loe: heops (nimi Cheops on kreekapärane; vanaegiptuse algkuju oli Hufu) 5 Chephren loe: hefren (vanaegiptuse Hafre) 6 Mykerinos loe: mükeriinos (vanaegiptuse Menkaura) 7 Kleopatra VII Suur (69-30 eKr.) Egiptuse kuninganna, rahvuselt kreeklanna. (tema emakeel oli kreeka keel). Kleopatra elus põimuvad tihedalt poliitika ja armastus. Oli seotud kahe kuulsa Rooma riigimehega - Julius Caesari ja hiljem väejuht Antoniusega, kelle mõlemaga tal olid lapsed. Octavianuse (tulevase keiser Augustuse) ja Antoniuse vahelises tülis toetas Antoniust; pärast kaotust lahingus ja Antoniuse enesetappu, et mitte lasta end Roomas triumfirongkäigus demonstreerida, võttis ta endalt elu (arvatavasti laskis end maol salvata). Legendi
Sparta kasvatus erines enamikus Kreeka polistes. Seitsmeaastane poiss läks riigi hoolitsuse ja kontrolli alla. Ta liitus poisterühmaga. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartalased paistsid silma tähtsa oleku, tõsiduse, sõnakehvuse ja tagasihoidlikkusega. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina. Õige perenaine oli töökas. Kreekast on pärit väga vana ja tuntud müüt amatsoonidest- naistest, kes on asutanud meestevaba ühiskonna ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime. Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega. Teejuhtideks olid filosoofid, kes olid kreeklaste arvates tõelised õpetajad.
kilomeetri distantsiks nii palju ooteaega jätta ega marokolase tõttu võistlust venitada ning "halastasid" Cherradile, vähendades tema stardiaega 23 minuti võrra!! Olgu öeldud, et sellest polnud nimetusväärselt abi, sest mees jäi ikkagi kõige viimaseks, kaotades eelviimasele, kaasmaalasele Oubahimile umbes 12 minutiga ja võitjale koguni ligi kahe tunniga! BARCELONA 1992 Olümpiamaskott Cobi. Tõelise üllatuse serveeris 100 m tõkkejooksus 27-aastane kreeklanna Paraskevi Patoulidou. Enne mänge oli tema isiklik rekord sel alal vaid 12,96, kuid olümpailinnas sai ta poolfinaalis ajaks12,88 ning finaalis uskumatu 12,64. Tõenäoliselt oleks ta siiski saanud vaid hõbemedali, kui favoriit Gail Devers poleks enne finisijoont komistanud ja kõhuli kukkunud. Kui Tamás Darnyi oli 15-aastane, jäi ta vasakust silmast pimedaks - kord mängides tabas tema silma lumepall. Poisile tehti Kölnis neli silmaoperatsiooni vigastatud retina
Sparta kasvatus erines enamikus Kreeka polistes. Seitsmeaastane poiss läks riigi hoolitsuse ja kontrolli alla. Ta liitus poisterühmaga. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartalased paistsid silma tähtsa oleku, tõsiduse, sõnakehvuse ja tagasihoidlikkusega. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina. Õige perenaine oli töökas. Kreekast on pärit väga vana ja tuntud müüt amatsoonidest- naistest, kes on asutanud meestevaba ühiskonna ja tulevad oma eluga suurepäraselt toime. Kreeklane püüdles täiuslikkuse poole, mis ühendas endas nii ilu kui ka headuse. Unustada ei tohi ka ühiskonna agonaalset iseloomu ning orjade poolt võimaldatud vaba aega.
Säilinud ka ülikute hauad, kääpad. Silmapaistvaim 57m kõrgune valitseja haud on 8.saj lõpust. Phüürgialased võtsid kasutusele ka tähestiku (meenutab ruune mulle). Tekstid on põhiliselt rituaalsed ja ajalugu on teada teistest allikatest, sh Kreeka allikatest. Kuningas Midas oli ühelt poolt puhtalt mütoloogiline (see on see kuldse puudutusega mees), aga samas on ka ajalooline tegelane. Esimene Aasia valitseja, kes annetas ka Kreeka pühamutele (naine oli kreeklanna). Kimlased torkisid kogu aeg ja 650 langes. Assüüria tekstited esineb ka mingi Mita (vb Midas), Sargoni ajast. Vb see suur kääbas on Midase haud. Lydia riik Natuke rohkem ülal ja lääne pool. Tõusis esile Phrygia langusega. Ajalugu teada Kreeka allikatest, eriti läbi Herodotose. Tugevad sidemed Kreeka linnriikidega. Miletus oli tähtis linn
, säilinud on Phrygia kaljuraidkirju, pühitsus tekstid pole informatsiivsed. Phrygia ajalugu on teada teistest allikatest, ja nende hulgas on olulisemad kreeka allikad.Kreeklaste mälestuses oli kuningas Midas, kahetine tegelane, ühelt poolt on puht mütoloogiline oli kokkupuude Dionysega , käsi kullast muutis kõik kullaks, aga teiselt poolt on reaalne ajalooline tegelane, oli ta see kuningas kes oli barbarite valitsejatest teinud rikkalikke annetusi kreeka pühamutele, naine oli kreeklanna, tema ajal oli kaukasusest tunginud üks rändrahvas kimmerlased ja olevat rünnanud Gordoni ja Midas sooritas eneka. 7 saj keskpaikus. Võis olla Midase kääbas ja haud. Sargon II ajal 8 saj lõpul oli Mita tekitas sargonile muret ja lõpuks tunnistas Sargoni ülemvõimu. Lydia. Sardis oli suhteliselt läänepool, tõusis esile Phrygia langusega 6 saj I poole keskpaik. Lydia kuningatel olid tugevad sidemed kreekalinnadega tulenevalt asukohast. Lydia kuningatel oli
Tema nimi püsib kreeka traditsioonis kuningas-filhelleeni, s.o. kreeklaste sõbra nimena (võib öelda, et Egiptuses hellenism tekkis mitte 4.sajandil, nagu teistes maades, vaid 3 sajandit varem: juba Psammetih I ajal). Ta teeb kingitusi kreeka templitele, võtab osa üksikute kreeka linnriikide (poliste) omavahelistest võitlustest, lööb aktiivselt kaasa kaubandussuhetes Kreekaga. On säilinud tema kujutis, kus Amasis on kujutanud Korüntose raudkübaraga peas, tal oli naine-kreeklanna, tal oli sõbralikud suhted Kreeka türannidega (näiteks Polykratesega), Lüüdia kuninga Kroisosega jne. Pärsia sissetung. Egiptuse vallutamine pärslaste poolt. E. Pärsia satraapia (525-332). Alistanud Meedia (550), Eelam (549), Lüüdia (547), Väike-Aasia poolsaare läänerannikul kreeka linnriigid, Babülonia (539), - Pärsia kuningas Küros II kavatses vallutada ka Egiptuse, kuid sai ühes lahingus massageetidega 530.a-l surma
annaabi.ee 
