Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas
kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) Polnud kindlat noodikirja, vaid mingi märkidesüsteem.(Kreekas oli laulu ja pillide jaoks erinev noodikiri). Esines juhuslikku mitmehäälsust e. heterofooniat ja ka burdooni. Muusika areng toimus sakraal- (vaimulik)muusikast ilmaliku suunas. I periood- esiaeg e. Muinasaeg II periood- Kreeke & Rooma vanaaeg Egiptus Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas. Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni. Toimus templireform. Pillid tõrjuti jumalateenistuselt välja, alles jäi vaid sistrum e. käristi- Isise(viljakus jumalanna)pill
kuulsus. Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommetekomöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored
a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks
Enne kodulindude kasvatuse algust söödi mets- ja merelindude mune, hiljem hakati sööma kodulindude mune. Mune söödi tavaliselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli siiski pühaderoog, seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeval, või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati taludes sisse seadma puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid, hiljem ka aedmaasikaid ja vaarikaid. Marju söödi värskelt niisama, piima või meega maiuseks. Marju hakati keetma hiljem, kui suhkur maarahvale kättesaadavaks muutus. Jookidest on vanimad mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl, hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades.
Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu
ka sõjaliste oskuste edasiandmisega. · hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima. · rikkamates perekondades kasutati selleks kreeka päritoluga koduõpetajaid · teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli. · koolis omandati kirjatarkuse alused ning sellega haridus reeglina piirneski. · suursugustes peredes, kus taheti, et poega saaks tähtsale riigitööle siis saadeti ta edasi õppima. õpiti kreeka ja ladina keelt, kreeke ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kalender · kuni vabariigi lõpuaegadeni kehtid roomas kuukalender · aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud · alates 2. saj eKr toimus iga-aastane magistraatide vahetus 1. jaanuaril ja nii sai sellest kuupäevast uue aasta algus · lõplikult korraldati rooma kalender ümber Caesari korraldustel u.1. saj eKr.
Algselt kasvatati küll ainult õunu ja pirne, ent juba 14. sajandil lisandusid neile kirsid ja küdooniad. Tallinna kirjalikesse allikatesse ilmnevad linnakodanike puuviljaaiad hiljemalt 15. sajandi algul. Vähemalt kasvatati õunu, samuti hapukirsse ning pirne, mille kasuks peaks kõnelema kohalike puuviljaveinide valmistamine. 16. sajandi Poola revisjonide järgi otsustades kasvatati Liivimaal peale õunapuude veel pirni-, kirsi- ja ploomipuid. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kreeke. (1) 2.6 Loomakasvatussaadused Nii arheoloogilistest kui ka kirjalikest allikatest nähtub, et eestlased pidasid muinasajal palju kariloomi, veised ja hobused oli vallutuse ajal sakslaste tähtsaim sõjasaak. Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10- 20 % loonusandamite koguväärtusest. Andamiks viisid talupojad lambaid, härgi, lehmi, sigu, kandu ja hanesid. (1) Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud
Ameerikast pärit tomat ja Lõuna-Aasias kodune kurk hakkasid eestlaste köögiviljaaedades levima alles 20. sajandi algul. Vürtsi- ja maitsetaimed esinesid vanasti eelkõige mõisaaedades, eestlased on neid vähe kasvatatud (eelkõige aedtill). Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu. Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne, Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat, ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa,
Saj. ning Ida-Roomas kuni Araablaste pealetungini. Diocletianusele järgnenud Constantinus I Suur Flavius proovis riiki ühtsust kindlustatda 313. A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle Konstantinoopoli. 395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse Nikeiuse sümbol ning ladina kultuur ning Ida osaks, kus valitses kreeke kultuur nind Ariani ususümbol. Taolise sammuga, tunnistas Theodosius oma võimetust lahendada proobleemid, mis tekisid nende kahe regiooni usuerinevuste tõttu. Niisi jaguneski maailm Ladina põhiseks(Tänapäva lääne katolikud riigid) ning Hellenismipõhiseks (tänapäva ida õigeusklikud riigid). Varane Bütsants: Rooma pärandus Jõudnud nüüd jagunemise hetkeni tasub heita pilgu riigi demograafilistele, religioostsetele ning sõjanduslikele oludele Võim ja haldusjaotus
enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos (kreeke k. üldistatud teadmised). Nagu üldiselt sotsiaalteadused, nii on ka sotsioloogia seotud ühiskonna holistliku käsitlemisega, tema funktsioonide, ja institutsioonidega ning môjutajatega ja muutujatega. Seega käsitleb sotsioloogia ühiskondi ja nende sôltuvaid omadusi. Spordisotsioloogia on ühelt poolt üldsotsioloogia üks uuemaid harusid ja teiselt poolt sporditeaduste osa. Enamus spordisotsioloogia definitsioone sôltub sellest,
karvadesse ning nii seemneid maailma laiali saata. Kasutamine: taim on mürgine taimemahlas sisalduva anemoniini tõttu, taimemahla sattumisel nahale võivad tekkida villid, justkui oleks tulega põletada saanud. (sellest tuleneb taime eestikeelne nimi). Heina kuivades anemoniin laguneb ja kariloomadele põletusi ja mürgitusi ei tekita. KOLLANE ÜLANE Anemone ranunculoides, nimi tuleneb kreeke keelest: anemos tuul; ranunculoides tulikasarnane. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsad, põõsastikud, metsaservad, eelistab kasvada kohas, kus päikesekiired taimeni jõuavad; levikut takistavad varisenud lehed ja tihe samblakiht. Kollane ülane on pika maa-aluse risoomiga madal püsik, vars 20-30 cm kõrge, lehed kinnituvad varre ülemisele kolmandikule. Lehelaba on kolmejagune ja kinnitub vahetult, ilma rootsuta varrele
Piimast valmistati ka kohupiima ja sõira. Enne seda, kui hakati sööma kodulindude mune, kasutati toiduks mets- ja mereleindude mune. Mune söödi peamiselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli vanadel aegadel pühaderoog. Seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeviti või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati metsamarju, seeni ja pähkleid. Metsast saadi ka metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati talude juurde rajama puuviljaaedu. Kasvatati õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid. Hiljem hakati kasvatama aedmaasikaid ja -vaarikaid. Marju söödi värskelt, piimaga või meega. Kui suhkur muutus maarahvale kättesaadavaks, hakati marju keetma. Jookidest on vanimad: mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl. 279 Hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti toidud on tuntud kõikjal Eestis. Need on valmistatud samamoodi
annaabi.ee 
