mittetootmiskulude ja kahjude moodustumise allikad, tegema ettepanekuid nende vältimiseks. 1.6. Teostama maksude ja tulude, pangamaksete, kapitaalmahutuste finantseerimise vahendite, töötajate ja teenistujate töötasu, teiste maksete ja väljamaksete aga samuti ka ettevõtte töötajate stimuleerimise vahendite arvestust ja ülekandmist. 1.7. Varustama ettevõtte juhte, kreeditore, investoreid, audiitoreid ja teisi raamatupidamise andmeid vajavaid isikuid raamatupidamise arvestuse informatsiooniga. 1.8. Töötama välja majandusoperatsioonide arvete, sisemise raamatupidamise arvestuse ja raamatupidamise algdokumentide vormid, osalema raamatupidamisalase informatsiooni läbitöötamise tehnoloogia ja arvestuse meetodite määratlemises. 1.9
koostamisel c. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga c. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga d. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. krediteerija b. ametiühing c. omanik d. ei ükski e. tegevjuht Küsimus 9 Küsimuse tekst Eeetikakoodeksist kehtivad juhimisarvestuses järgnevad nõuded Vali üks: a. konfidentsiaalsus b. kõik ülaltoodu c. kompetents
info välistarbijate jaoks Küsimus 8 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. omanik b. tegevjuht c. ametiühing d. krediteerija e. ei ükski Küsimus 9 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga c. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga d. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga Valed: 5 ja 7.
Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused
7 endal, silmas pidades just konkreetset firmat ning lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib ta ettevõttes ka täiesti puududa. SISETARBIJAD Ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks ei vaja juhid sama informatsiooni, mis huvitab näiteks kreeditore. Juht peab planeerima firma tulevikku, lahendama jooksvaid probleeme, võtma vastu arvukaid otsuseid selleks kõigeks on vajalik spetsiaalne informatsioon. RÕHK TULEVIKULE Suur osa juhi vastutusest on seotud planeerimisega, millest tulenevalt on juhi infovajadused tugeva tulevikuorientatsiooniga. Möödunud perioodide tulemused on küll olulised, kuid juht ei saa olla kindel, et järgnev periood on eelmise kordus.
looduslikku mitmekesisust jääb allapoole kriitilist piiri, oleks ettevõttel teatava aja jooksul võimalik seda puudujääki korvata mingi kompenseeriva tegevusega: istutada puid, asendada ametiautod jalgratastega, rajada tuule-või päikesejõujaam või näiteks liituda märgatavalt jätkusuutlikuma ettevõttega. Kui see ei õnnestu, likvideeritaks ettevõte ökoloogilise pankroti kaudu ning järelejäävaid varasid müües soositaks neid kreeditore, kelle tegevus on suunatud keskkonnahoiule. Kas asjad arenevad just sellisel moel, pole teada. Ometi on selge, et olulised muutused senistesse leebetesse tehis-ja looduskeskkonna koosolemist reguleerivatesse ühiskondlikesse kokkulepetesse tulevad. Samuti on selge, et põlevkivi senisele kasutamsele jätavad oletuslikud tulevikureeglid vähe võimalusi. VÄLTIGEM ARENGULÕKSU! Me ei tea, millise majandusliku tähenduse omandavad fossiilsed
Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut- sioonide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud. Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühivõl- gade kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust
või on stabiilse iseloomuga? Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus? Milline on ettevõtte kapitalistruktuur? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks? Milline on ettevõte seis, kui võrrelda eelpool loetletud näitajad teiste sama haru ettevõtetega? 32. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte kreeditore finantsaruandluse analüüsi puhul? Mis põhjustel on ettevõttel vaja lisavahendeid? Kas lühiajalised finantsvajadused suudavad end ise ära tasuda? Millistest vahenditest saab ettevõte tasuda intresse ja tagasi maksta laenu põhisummat? Kuidas on juhtkond katnud lühi- ja pikaajalisi vahendite nappust minevikus? Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks 33. Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses?
või on stabiilse iseloomuga? Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus? Milline on ettevõtte kapitalistruktuur? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks? Milline on ettevõte seis, kui võrrelda eelpool loetletud näitajad teiste sama haru ettevõtetega? 32. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte kreeditore finantsaruandluse analüüsi puhul? Mis põhjustel on ettevõttel vaja lisavahendeid? Kas lühiajalised finantsvajadused suudavad end ise ära tasuda? Millistest vahenditest saab ettevõte tasuda intresse ja tagasi maksta laenu põhisummat? Kuidas on juhtkond katnud lühi- ja pikaajalisi vahendite nappust minevikus? Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks 33. Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses?
Omakapital 477 814 225 580 329 597 004 Kohustuste ja omakapitali suhe 1.0258 1.74732 2.98436 Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital )
Omakapital Kajastab laenuvahenditest ja omakapitalist finantseeritud varade suhet. AS STV näitajad 2009. aastal 35,2% ja 2010. aastal 32,6%. AS Starman näitajad 2009. aastal 320% ja 2010. aastal 287,50% Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. 3.3.2 Võlakordaja (total debt ratio) (%) Koguvõlgnevus x 100 Kohustused ja omakapital kokku ..
meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on
meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on
Pikaajaliste tehingute lühiajalist e kuni 1a osa kajastatakse lühiajalise finantstehinguna, kusjuures tehingu koguväärtus jagatakse proportsionaalselt aastatele. Ettevõtte vahendite juhtimisel on oluline leida võimalikult soodsad finantseerimise allikad, paraku loodaval ettevõttel on see valik mneti piiratud, sest uue ettevõtte riskid on kõrged ning 3 raske on leida piisavalt kreeditore. Seetõttu peab selline ettevõte suuremas mahus piirduma omavahenditega (aktsia sissemaksetega, laenudega). Peale finantseerimiseallikate leidmist on oluline ressursid paigutada tootmisteguritesse, mis nõuab piisavalt head äriplaani ning vastava ala spetsialiste. Finantseerimiseallikad kajastatakse ettevõtte bilansis paremal pool ja nende kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs
möödunud perioodide andmete põhjal. Finantsanalüüsi sooritamiseks on vaja infot ettevõte finantsseisundist. Analüüsi eesmärk on kaardistada ettevõte tugevad ja nõrgad küljed ja tuleb leida võimalikult palju seoseid, et lõplikult mõista, millised tegurid mida mõjutavad kui muuta tegevuse suunda või strateegiat. Analüüsi oluliseks eesmärgiks on kindlustada nii olemasolevaid kui potentsiaalseid investoreid, kreeditore ning teisi ettevõttega seotuid isikuid. 6. Sisekontroll- see on organisatsiooni tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7
siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis.
annaabi.ee 
