Maksuvaba piirmäära ületav osa, maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga · Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Ostjate tasumata summad · Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük · Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi- aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) · Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses · Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust · Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks). Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad
kuupäev D (+) K (-) D (+) K (-) D (+) K (-) D (-) K (+) D (-) K (+) 31.05.2009 jääk ? 210 000 -2 800 0 0 juuni Krediitmüük 560 000 560 000 juuni Raha laekumine krediitmüügist 567 400 -567 400 juuni Ostjate maksmata arvete mahakandmine -8 900 8 900
4500 18 000 S1 13 500 Arved maha kantud, Aga kulu pole pean selles summas kande kajastanud tegema. Seda tahan näha lõpp- Saldona Lähtun laekumata arvete lõppsaldost ja kasutan protokolli. 450 000 * 2/3 * 2% = 6000 (2% on ebatõenäoline laekumine) 450 000 * 1/3 * 5% =7500 13 500 mis jääb laekumata T-8.3 Firma maikuu krediitmüük on 400 00 krooni, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol Väärtusvähend on krediitjääk 7500 krooni, siis pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus saldo 13 500 krooni. Sest: Nüüd lähtun krediitmüügist (ei arvesta kõigi laekumata arvetega, vaid jooksva perioodi arvetega). Väärtus - vähend D K S0 7500 6000 8. nädala praktikum
02-dets-06 raha välja: kontori üüriteenuse ost $500 -500 03-dets-06 raha välja: arvuti ost $2 000 -2 000 2 000 04-dets-06 kontorimööbli krediitost $3 600 05-dets-06 kontoritarvete krediitost $300 300 09-dets-06 konsultatsiooniteenuse krediitmüük $1 700 1 700 12-dets-06 raha välja: kommunaalteenuste ost $200 -200 18-dets-06 raha sisse: konsultatsiooniteenuse müük $800 800 E3-15 21-dets-06 raha sisse: ostjalt ettelaekumine $900 900 21-dets-06 sekretäriga töölepingu sõlmimine 26-dets-06 raha välja: 05.12 krediitostu eest $300 -300 28-dets-06 raha sisse: 09
Äritulu 5 8 Valmistoodang laos 6 5 Nõuded ostjatele 10 15 Kohustused hankijatele 6 9 Põhivarad (neto) 80 84 Kui palju laekus ERR AS-le müügist aastal 200... (2) (oletame, et kogu müük oli krediitmüük)? A 83 73 B 73 C 78 D 47 E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Konsolideeritud majandusaasta aruandes: A näidatakse ainult konsolideerivale ettevõttele kuuluv osa tütarettevõtte omakapitalist, vähemusosanike osa jäetakse välja
c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo? Valige üks: a. 45 000 eurot b. 81 000 eurot c. 20 100 eurot d. 51 000 eurot 10. Bilansis kajastatakse ostjate laekumata arved ......
---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e
ettevõte investeerib. Põhiliseks näitajaks varade efektiivsuse hindamisel on netomüük. Kõige tähtsam on jälgida, kuidas ostjate lühiajaline võlgnevus mõjutab ettevõtte käekäiku. · Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub ostjate poolt lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = netomüük/lühiajaline võlgnevus (keskm.) Siinkohal võib netomüügi asemel kasutada ka näitajat krediitmüük. Kui käibekordaja on kõrge näitab see seda, et ostjate lühiajaline võlgnevus konverteeriakse kiiresti rahalisteks vahenditeks ehk, et ettevõtte järelmaksu-poliitika on liiga range ja võlgnikud peavad arved lühikese aja jooksul tasuma. Kui soovitakse analüüsida firma suutlikkust muuta ajalises lõikes laekumata arved ja tootmisvarud rahaks tuleb mõõta, kui kaua kulub aega debitoorse võlgnevuse (e. ostjatelt laekumata arvete) laekumiseks, s.t
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Näide 1.AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 1 000 000 K Müügitulud1 000 000 2.Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul (eurodes): AKTIVA Nõuded ostjate vastu
Aastaaruande koostamine ja analüüs Rita Sikk 2012 Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi ...
K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse) Kanded statistiliste meetodite korral (2) Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis. Näide (1) 1. AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 1 000 000 K Müügitulud 1 000 000 2. Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Näide (2) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul: AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
Võtmesõnaks on õiged proportsioonid ehk sobiv varade, kohustuste ja omakapitali struktuur. Koostamiseks kasutatakse peaasjalikult kassa- ja kasumieelarves sisalduvat informatsiooni. Rahasaldo perioodi lõpuks kantakse eelarvelisse bilanssi 49 rahajäägina. Debitoorse võlgnevuse algjääk võetakse viimasest raamatupidamisbilansist, sellele lisatakse krediitmüük ja raha laekumised kassaeelarvest ning leitakse debitoorne võlgnevus, mis kantakse eelarvelisse bilanssi. Varude jäägid määratakse analoogiliselt, st varude aruandelisele jäägile lisatakse tarned ning võetakse maha müüdud kauba maksumus omahinnas ja saadakse plaaniline summa eelarvelisse bilanssi. Tarnete summad leitakse kassaeelarvest, müüdud kauba maksumus aga kasumieelarvest
hindamisel ostjate arvete lõppjäägist (bilansis) või krediitmüügist (müügitulu kasumiaruandes). Ostjate arvete lõppjääk (Percentage of receivables), nimetatakse ka "bilansimeetodiks" s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Selle meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll (Aging schedule). Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Müügitulu e krediitmüük (Percentage of sales), nimetatakse ka "kasumiaruandemeetodiks", s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist. Varude ja materiaalse põhivara arvestust vaata ptk 13, 14. KINNISVARAINVESTEERING on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad), mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige: renditulu teenimise,
annaabi.ee 
